Hüdroenergia tootmine eramule

[Mihkel278]

Tere!

Pidevalt tõusva elektrihinna tõttu olen hakanud mõtlema alternatiivsetele energiaallikatele. Meil on eramu, mille kõrval on suur tiik (2900-3000m2) keskmise sügavusega 1,6 meetrit. Tiigist 30 meetri kauguseni jõuab nõukogudeaegne kuivenduskraav (tiik on kaevatud 2004). Kuivenduskraav on osaliselt kinni kasvanud ja vett triiki täis, ent tiigi veetase on kraavi omast ca 60-70cm kõrgem. Hetkel on paigaldatud tiiki 100mm toru, mis stabiliseerib veetaset tiigis, ei lase paadisillakesel ära uppuda.
Mis siinviibivad insenerid asjast arvavad, et kui puhastada kuivenduskraav kogu pikkuses (950meetrit) , kas siis oleks reaalne ehitada pisikene hüdroelektrijaam, et toita ära eramu vajadused? Kui kraavid ära puhastada, jookseksid nad peaaegu tühjaks ja veetasemete vahe kraavis ja oleks pessimistlikult öeldes 1,7 meetrit. (kraave saab puhastamise käigus ka süvendada ehk tõsta seda vahet veelgi)

ehk siis minu küsimused:
1) missuguseid agregaate mul selleks vaja oleks osta, et toota elektrit?
2) kui palju need agregaadid maksavad?
3) kas on üldse reaalne sellise veelangu puhul toota eramu vajadusi rahuldavas koguses energiat?

Keskmised energiakulud kõiguvad 450kWh-650kWh, sõltuvalt kuu vältel kasutatavatest elektritööriistadest.
Muidugi pole tegu ainult sellega, et elektrihind kallis, vaid ka sellega, et siin voolutugevus jääb lahjaks, kuna alajaam on ca 1 km kaugusel. Kui õhtul veekeetja ja mikrolaineahi korraga tööle panna, siis võib taskulambiga toas ringi käia ning kui sinna juurde lisada veel tolmuimeja....

Igatahes, ma loodan et saan siit adekvaatseid vastuseid, mitte sõimata, et suutsin mõne lolli küsimuse küsida.

Parimat,
Mihkel

[Mihkel2781]

Jäi märkimata, et on toodud näitena energiatarbimine kuus, mitte lihtsalt 450kW/h.

[Kalvis]

Kui suur on pidevalt tiigist välja voolava vee hulk (mitu liitrit sekundis, vooluhulk)?
Kui kõrge oleks maksimaalne kõrguste vahe (meetrites)?
Need kaks suurust määravad kõik edasise.

Arvan juttu lugedes, et mõlemad numbrid on pisikesed. Ainsana on pisikestele vooluhulkadele ja kõrguste vahele olemas toimiv lahendus vesioinas (hydro ram pumps). Sellel piisab kõrguste vahest 0,5 meetrist ja väikse vooluhulgaga saab ka tööle.
Kõige väiksem turbiiniga lahendus mis toimima on saadud kuidagi oli vähenalt 1m ja miinimum 100 liitrit sekundis, genekaks kasutati ümberehitatud autogenet. See on veekogus mis kuulub juba tavalisele ojale (paljud on alla selle).

Vesioinas pumpab siiski otse vett, kuid saab panna ka õhku pumpama. Idee seisnes selles, et kui on mingi suur tünn või paak (veehoidla kõrgemal) siis pumpad selle vett täis ja siis lased kiirelt üle turbiini ja tavageneka särtsuks või siis õhu analoogselt. Kuid arvesta, vesioinas toodab keskmiselt 10-100 Wati vahel, et kas tasub mässamist? Samas vesioina ehitamine on täiesti jõukohane, vaid üks klapp tuleb töökojas ise meisterdada, kõik ülejäänud on tavalised torujupid mida saad poest osta.

[Külaline]

??? "Umbes midagi sellist"- sama energia
tagurpidi suudab pursata vett sama kõrgele samas koguses`?
Imelik.

[Külaline]

Ups . Küsimärgid ei ole vajalikud. Tegemist on "lahjema" väitega mis peaks aimu andma mastaabist.
Imelik.

[Kalvis]

Tead kuidas vesioinas töötab? Kui ei tea siis võib jääda sulle selline mulje. Vesioinas suudab suuem hulk voolavat vett ülesse peksta kordades suuremale kõrgusele (teoreetiliselt kuni 150 m !!!, praktikas oli üks pump ühe matsuga 120 meetrit) väikese koguse vett. Nii pumpad 10 meetri kõrgusele päeva jooksul tiigi täis ja siis korraga mõne minutiga lased juba üle turbiini tühjaks. Tiigi asemel võib edukalt paisupaaki kasutada.
Kuid veelkord, kas see 10 Wati elektritootmise mäng tasub ikka ära?

[Imelik]

Ei, asi pole oinas. Ilmselt tekitas hilisõhtune külaskäik (mille käigus toimus ka mõningane sõbrustamine mister Jack Danielsiga ) minu postitusse küsimärgid, mis sinna ei kuulu.
Tahtsin samuti küsijale aimu anda suurustest. Ehk maakeeli, suudab väike elektriline pump, võimsusega alla 100W, ajada päris suure hulga vett, päris kõrgele. Sama protsess tagurpidi,
annab aga kahjuks ka sama tulemuse. Ainult seda pidasin silmas.

[vtl]

Ei, asi pole oinas. Ilmselt tekitas hilisõhtune külaskäik (mille käigus toimus ka mõningane sõbrustamine mister Jack Danielsiga ) minu postitusse küsimärgid, mis sinna ei kuulu.

Hmm. Siis on meil ühised sõbrad. Tõsi, ma ise pole Jacki tükk aega näinud ja peakski uurima, kuidas tal läheb

Tahtsin samuti küsijale aimu anda suurustest. Ehk maakeeli, suudab väike elektriline pump, võimsusega alla 100W, ajada päris suure hulga vett, päris kõrgele. Sama protsess tagurpidi,
annab aga kahjuks ka sama tulemuse. Ainult seda pidasin silmas.

Kooliajal tõin ma ikka seda näidet - torkad jootekolvi 220V vooluvõrku ja kolb läheb tuliseks. Aga kui jootekolvi otsa leegi peal kuumutada, miks ei tule sealtsamast juhtmest 220V vahelduvvoolu?

[sashaobrok]

3) kas on üldse reaalne sellise veelangu puhul toota eramu vajadusi rahuldavas koguses energiat?

Väga heal juhul saad sa sealt pealt ühe 5 watise säästupirni omal onnikeses põlema. Paned akud taha, siis saad ööpäevase "eel-laadimisega" õhtul ka näiteks raadiokest kuulata ja mitut pirnikest põletada. Seda ma oletan lihtsalt tiigi "suuruse" hinnangu põhjal. Sest tegelt me ei tea kõige olulisemat: vooluvee kogust ajaühikus.

[Külaline]

Sest tegelt me ei tea kõige olulisemat: vooluvee kogust ajaühikus.

Peast arvutades peaks tulema kuskil 0,23m3/s, 2 kW
võimsusel ja "maksimaalse" kasuteguri korral. Sealt- kogu "järv" tühjeneb a la 5 tunniga ning turbiini leidmiseks tuleb maksta mõne miljoni?
Kel aega ja huvi võiks igaks juhuks üle kontrollida.

...kuidas tal läheb

Endiselt hästi, sama ei saa alati öelda enda kohta (kui "võimeid" ülehinnata)

Aga kui jootekolvi otsa leegi peal kuumutada, miks ei tule sealtsamast juhtmest 220V vahelduvvoolu?

Vaja on jootekolbi väristada ning kuumutamise ajal teist otsa käega jahutada?
Imelik.

[Kalvis]

Ootaks küsijalt oma jõe, kraavi või mis koht tal on:
Q=?
H=?
Siis räägiks edasi

[Külaline]

Kalvis, ma arvutasin tagurpidi- andmete põhjal vajaliku koguse. Vajalik võimsus a la 2kW, kõrguste vahe 1m. Vee kogus oli ka eespool antud.
Imelik.

[kyveltech]

Kuna ma seda ala reaalselt õpin, siis peaks mainima et see vaev sellistel tingimustel nagu teemaalgataja mainis ei toimi. Siin on tähtis ja see läbivool m3/s....See on ühik millega võiks panna mingi enam-vähem toimiva süsteemi tööle. aga need seadmed vb polegi nii hirmkallid aga kogu see investeering on pika tasumisajaga jne. Arvan et maksa see 900 eeku kuus elektriarvet ära ja ära nuputa seda jura edasi:-(

PS! Kas ei ole mitte nii, et kodus toodetud elektri pead müüma EE? Ja neilt ostma ?

[vtl]

PS! Kas ei ole mitte nii, et kodus toodetud elektri pead müüma EE? Ja neilt ostma ?

Mina toodan juba aastakümneid kodus elektrit - kalkulaatori päikesepatareid annavad arvutamiseks elektrit, hulk aastaid on aiatee ääres rida päikesepatareidega aialampe - ma ei teadnudki, et seda voolu peaks kõigepealt EE-le müüma, siis jalgrattal on dünamo, mis toidab valgustit...
Kui see eelmine kõik väga marginaalne tundub, siis minu autol on peal ligi kilovatine elektrigeneraator, mida ajab ringi bensiinimootor ja aeg-ajalt käib auto mootor ka kodus, hoovi peal.

[Kalvis]

Ma ei tea mida sa tagurpidi arvutasid, kuid vaja on teada H ja Q ning selle alusel projekteeritakse kõik ning saab arvutada ka võimsused ja energia.

[kyveltech]

No üks asi on päikesepatareiga lamp, aga kui paned ikka väikse jaama püsti, kust toodad endale tarbeks voolu, kas siis hüdroajam või tuuleajam, siis on mingid imelikud nüanssid seal. Pole täpselt tegelikult seadust lugenud, kuid miskit on kõrvu jäänud!

Kõrgust ja vooluhulka on vaja jah. Kahtlen muidugi kas too kilomeetrine kraav võtab selle vee vastu, kui läbivoolu muuta ja kas tuleb sinna peale piisavalt vett, etsee vooluhulk püsiks jne....

[rokikas]

NSR infobüroo tegutseb.

[kyveltech]

NSR?

[rokikas]

No üks asi on päikesepatareiga lamp, aga kui paned ikka väikse jaama püsti, kust toodad endale tarbeks voolu, kas siis hüdroajam või tuuleajam, siis on mingid imelikud nüanssid seal. Pole täpselt tegelikult seadust lugenud, kuid miskit on kõrvu jäänud!

NSR jah.

[vtl]

No üks asi on päikesepatareiga lamp, aga kui paned ikka väikse jaama püsti, kust toodad endale tarbeks voolu, kas siis hüdroajam või tuuleajam, siis on mingid imelikud nüanssid seal. Pole täpselt tegelikult seadust lugenud, kuid miskit on kõrvu jäänud!

NSR infobüroo tegutseb.

NSR?

NSR = Naised Saunas Rääkisid.

Ehk kuidas teisiti kommenteerida väidet - "pole täpselt tegelikult lugenud, aga miskit on kõrvu jäänud"

[vtl]

Lühidalt, mingit kohustus oma võrguettevõtja ees energiamüügiks ei ole. Oma generaator kuulub tarbija elektripaigaldise alla ja seda EE-ga eraldi kooskõlastama ei pea.
Loomulikutl nõuab palju kooskõlastamist vastupidine olukord, kui ON plaanis oma üleliigset energiat nt. EE võrku tagasi müüa.

[vtl]

Lühidalt, mingit kohustus oma võrguettevõtja ees energiamüügiks ei ole. Oma generaator kuulub tarbija elektripaigaldise alla ja seda EE-ga eraldi kooskõlastama ei pea.
Loomulikutl nõuab palju kooskõlastamist vastupidine olukord, kui ON plaanis oma üleliigset energiat nt. EE võrku tagasi müüa.

[kyveltech]

Kusjuures uurisin aj ei leidnud hetkel kuskilt oma jutule kinitust, ju olid siis naised saunas jah:-P

[TumeTumba]

Otsisin ka oma vana asjakohase konspekti üles.
Hüdroenergia tootmiseks on vajalikud suurused: P ehk soovitav võimsus, ŋ (eeta) ehk seadme kasutegur, ƍ (roo) ehk veetihedus (1000kg/m3), g ehk raskuskiirendus (ümardatult 10 m/s2), h ehk langemiskõrgus ja Q ehk langeva vee hulk ajaühikus. Võimsuse leidmiseks tuleb kõik muud suurused läbi korrutada ehk P= ŋ x ƍ x g x h x Q. Sellest valemist saab siis ükskõik millise suuruse tuletada. Ütleme, et meil on võimalus ehitada pais, millelt veelangemiskõrgus on 1 meeter, geneka kasutegur on 0,9 (90%) ja saada soovime 1kW energiat. Siin on siis tähtis leida vajalik veehulk m3/sekundis. Q=1000/0,9 x 1000 x 10 x 1. Saame, et igas sekundis peaks turbiinile langema 110 liitrit ehk ligi 10 ämbritäit. Sekundis. Peab olema hea veevarustus.
Loodan, et arvutusega mööda ei pannud.

[Imelik]

Ma jätsin kümnest suuremad numbrid ära ja täpsustasin vaba langemise kiirendust aga kasutasin põhimõtteliselt sama valemit. Seega minu poolt - braavo
Kalvisele ei oska vastata. Ei saa aru mida lugupeetav- reaalse vooluhulgaga ajas ja kõrgusega -"pihta soovib hakata"? Projekteerimiseks?