Juurdeehitusel külmasild

[rokikas]

Nii et kivimajale ei teeks puitkarkassist juurdeehitust? Miks?
Arvan et mida sügavamale ulatub uue ristuva seina soojustus vana seina sisse seda parem.

[Imelik]

Lihtsalt ei moodustu ühesuguste omadustega pidevat konstruktsioonikihti ja see on minu "hinnangul"
halb. Sama nagu katkematu soojustus versus katkev.

Arvan et mida sügavamale ulatub uue ristuva seina soojustus vana seina sisse seda parem

Et antud juhul katkestaks külmasilla ristuvasse uude seina?
Ei nõustu. See piirab sooja ligipääsu küljelt (peaks viima madalamaks vana seina ristumiskoha temperatuuri. Pean mõistlikumaks isoleerida jupp vana seina nurka jäävat osa (nihutab temperatuuriskaala nurgast vana seina poole, kuid ei nihuta seda selles sisse ega välja).
Eks ta imelik on siin "targa näoga" kirjutada aga teema areng seegi.

[rokikas]

Lihtsalt ei moodustu ühesuguste omadustega pidevat konstruktsioonikihti ja see on minu "hinnangul"
halb. Sama nagu katkematu soojustus versus katkev.

Aga palju seda ühesugusete omadustega pidevat konstruktsioonikihti üldse eramu välispiirdes on.Miks see üldse oluline on
Välisseinu "lõhuvad" uksed/aknad näiteks.

Et antud juhul katkestaks külmasilla ristuvasse uude seina?
Ei nõustu. See piirab sooja ligipääsu küljelt (peaks viima madalamaks vana seina ristumiskoha temperatuuri. Pean mõistlikumaks isoleerida jupp vana seina nurka jäävat osa (nihutab temperatuuriskaala nurgast vana seina poole, kuid ei nihuta seda selles sisse ega välja).

Tuleb tunnistada et mul jooksis juhe kokku.
Kui Vuugi 2. joonisel "alt ülesse" "joonistatud" seina soojustus ulatuks läbi "eesoleva" seina kuni kas või toani (sobivalt suletud/lõpetatud loomulikult) siis oleks ju kõik korras. Või ei oleks

[Külaline]

Vuugi teisel joonisel, pikendaksin alumise seina (mitte voodri)
ülemise seinani (mitte voodrini). Ülemise seina sisemisel osal eemaldaksin voodri, tuuletõkke ja õhuvahe ning viimistleksin.
Kuna ülemine sein on tegelikkuses ainult õhuvahega (soojustus
puudub?), siis vähemalt soojustaksin osaliselt ka ülemise seina ja alumise seina ristumise välja jäävat osa.
See siis kellegi Imeliku arvamus, mis ei asenda projekti.
Oma arvamuse täpsemaks selgitamiseks pole kahjuks hetkel aega.
Imelik.

[Külaline]

Leidsin selgituseks lihtsa võrdluse. Nelinurkset kivimaja ehitades ei eralda te müüre üksteisest soojustusega? Miks tahate seda teha nurka nihutades, väänates.
Imelik.

[vuuk]

imelikule.jpg (17.63 KiB) Vaadatud 3226 korda

[rokikas]

"Piltkiri" ikka vana ja järeleproovitud lahendus.
Kuna tegelikuses on teemaalgatajal vist plaanis uus sein teha puitkarkassil ja ilmselt tunduvalt soojapidavam kui vana tellissein siis soovitaksin tal siiski "süvistada" see võimalikult sügavale vana seina sisse.

[Kalvis]

Tundub, et mitmed kommenteerijad ei tee külmasilla ja soojustamata seinal vahet. Algne küsija võib ükskõik kuidas oma nurga teha, ainsana peab nurgas vana seinal just nurgas õhkvahe vahtu täis laskma või siis lõikama voodrisse ava sisse ja konstruktsiooni siseseina kinnitama.
Võimalik et laepeal ka kinni katma õhkvahe uue ehitusosa ja vana siseseina juures.

[vuuk]

Järjekordselt on mul tunne, et erinevates vastavates õppeasutustes õpetatakse spetsialiste sootuks erinevatel alustel.
Täitsa huvitav. Aga võimalik ka, et mõni meist on mõnest tunnist puudunud ja teadmised lünklikud.
Minu arusaamist mööda, kui ka õhkvahet ongi võimalik läbi kivivoodri korrektselt soojustusvahuga täita jääb külmasild ikkagi toimima. Nagu eespool kasutaja Maik õigesti ütles, köetava ruumi nurka tekiks kondensaat temperatuurierinevuste toimel piirde eri pooltel. Kõvemate külmade korral aga härmatis. Külmasild antud juhul ei tulene mitte ainult õhkvahest vaid ka vana olemasoleva seina tellisvoodrist. Kuna tellis on hea soojusjuht. Vaata, see sinine seal all oleval pildil

külmasild2.jpg (21.49 KiB) Vaadatud 3169 korda

[vuuk]

Kus-juures vahet pole, millisest materjalist ehitada juurdeehituse sein. Ainult, et kui juurdeehituse sein ehitada mitte kivist vaid väiksema soojusjuhtivusega materjalist, siis külmasilla mõju jääb ehk veidi väiksem.

[Kalvis]

Vaatan joonist nii ja naapidi, soojustatud seina paiksus teie "külmasilla kaudu" on suuremgi kui mittesoojustatud seinal otse.

[vuuk]

OK
Seletuseks, ehituslik termin, külmasild - mis see on?
Külmasillaks on suurema soojusjuhtivusega piirde osa.
Näiteks:
tarindit läbib suure soojusjuhtivusega materjalist osa (Aeroc ecoterm plokkidest seinte avadel betoonist sillus)

vigane soojustus, soojustusel vahed sees, vahedes toimub konvektsioon, seina ja lae soojustus pole korralikult ühendatud, soojustus ara vajunud jne.

puuduliku aurutõkke ja halvasti paigaldatud soojustuse või/ja tuuletõkke... tõttu vill märgub. Märg vill on ca 10 korda suurem sookusjuht kui kuiv vill, see tähendab on külmasild. Kui märg vill külmub, siis jää on ligi 100 korda kuivast villast suurem soojusjuht. See tähendab on külmasild.

Telliskivi soojusjuhtivus on ligikaudu 20 korda suurem kaasaegsetest soojustusmaterjalidest. Järelikult 5 cm villa peab samaväärselt sooja, kui 1 meetri paksune telliskivisein. Sellest tulenevalt ongi tellisvooder (see sinisena näidatud osa) antud konkreetsel juhul juhul kui seda soojustusmaterjaliga "läbi ei lõika"suhteliselt külmasild.
See muidugi siin praegu lihtsustatult seletatud.

[Kalvis]

Joonisel kui algsel küsijal on vana sein ühtlane tellis, tegu halvasti soojustatud seinaga. Pole teada antud ühestkis külmasilla definitsioonis toodud puudusest. Uus sein ehitatakse vaid paremates materjalidest, samas vana sein jääb kogu ulatuses nii nagu on.

[vuuk]

Kui teemaalgataja olemasoleval vanal tellisseinal puudub soojustus ja on ainult õhkvahe, siis minu postitatud skits-joonised ei lähe muidugi päris otseselt teemasse. Küll aga peaks juba põhimõtteliselt saama siit arutelust ammendavad vastused. Juhul kui aru saadakse ja aru saada tahetakse.

[Imelik]

Kuna me siin hr. vuugi jooniseid ekspluateerime, siis ehk oleks lugupeetav lahke ja paneks kõrvuti 2 uut joonist.
Joonis1 on "joonis-imelikule" (mõte 100 % tabatud kuid tegelikkuse huvides, tuleks kärpida ülemise e.vana seina soojustust rohkem nurga poole), mis vastaks minu arvamusele. Vana sein oli soojustamata?
Joonis2 on sama joonis, aga muudetud kujul (soojustus vanal seinaosal puudub uue seinaosa soojustus läbib/tungib vana seina), mis vastaks rokikas arvamusele.
Tore oleks muidugi kui enne rokikas selgitaks selle täpset paiknemist/lõpetamist.
Eesmärk- selgitada et neil kahel juhul on siiski minu arvates erinevus, ja seejuures oluline.
Seda kõike muidugi juhul kui on üldse huvi.
Praegusel juhul kisub minu arvates rohkem lõppevateks/lõpmatuteks "viisakusavaldusteks"

[rokikas]

Need kaks "pilti" oleks kõrvuti tore jah.
Minu poolest võib see soojustus ulatuda kas või tuppa välja. Lõigaku või vana sein pooleks (tegelikuses tehnilisi võimalusi arvestades loomulikult) Õhu/aurutõkkekiht võiks ikka otsa mahtuda.

[navigator]

parimad tänud heade vastuste eest, olgu juurde mainitud, et seestpoolt esimese telliste vahele on pandud ka soojustus nii palju kui seda kuuekümnendatel pandi ehk siis saepuru mis on arvatavasti alla ära vajunud. kalvise mõtetest ma kahjuks aru ei saa aga rokikas on asjad ilusti ära selgitanud ja teen kindlasti nii, et lõikan vähemalt ühe kihi tellist läbi ja viin uue seina vana seina sisse.
kalvisele: kui metall latt ajada otsapidi aknast õue ja ta keskelt mätsida meetri ulatuses villaga, õues on -20C ja toas +21 siis kas sinu arvayes ei teki kondensi ja varda toapoolne ots on sama soe kui tuba?
olen saanud oma mõtetele siit kinnitust ja tean kuidas edasi minna asjadega. tänud kõigile!

[Kalvis]

kalvisele: kui metall latt ajada otsapidi aknast õue ja ta keskelt mätsida meetri ulatuses villaga, õues on -20C ja toas +21 siis kas sinu arvayes ei teki kondensi ja varda toapoolne ots on sama soe kui tuba?

Tekib (kui on lahtised metallpinnad otse toodud sise- ja välistemperatuuri käes), see ongi varem toodud külmasilla definitsioon. Aga selles konstruktsioonis ei olnud sellist lahendust.

[navigator]

väline voodri kivi ju on täpselt sama, ainult jah natuke halvema soojusjuhtivusgea kui metall! kui see kivi seal jokseb samamoodi ilma katkestuseta siis toimib ju samal põhimõttel, ei olene kui hea ja soojapidava uue seina teen. aga sain nüüd palju targemaks! tänud kõigile!

[rokikas]

Ehk kuuleme ka Imeliku arvamust/ettepanekut enne su tegutsema hakkamist. Mine sa tea.

[Külaline]

Siin vajaks see jutt üksteisele "tõlkimist". Kalvis ei ajanud ka "pada", täitsa arukas jutt oli . Täna kahjuks enam ei viitsi.
Vbl. homme.
Imelik.

[Külaline]

Selgituseks. Soojustamata seina puhul on temperatuurid ühel ja teisel pool õhuvahet suhteliselt sarnased. Seega sama ka piki müüri. Soojus levib kõikides suundades ühesuguselt, olenemata keha geomeetriast. Temperatuuriskaalat seinas nihutada saate ainult kütmise või soojustamisega (ehk soojusjuhtivuse muutmisega välispinnal). Müüri läbiv pind ei ole välispind?
Rokika pakutud variandis tekib ristpind millele on piiratud soojuse juurdepääs küljelt (seega temperatuurijaotuse skaala seinas liigub lokaalselt sissepoole)??? Sama mis müüri ots seespoolt soojustada? Tõsi, mõju suurust ei oska hinnata.
Väljast soojustuse laiendamisel vanale seinale, liigub temperatuuriskaala nurgast eemale (piki müüri) ja ilmselt kuni ülemineku kohani ka natuke väljapoole. Geomeetrilised trikid või "füüsiline vägivald" (seina kallal) minu arust tulemust ei anna. Lõppeesmärk peaks ju olema ühtlaselt soojustatud maja?
"Fassaadisüsteemi" kaotamisega siseruumis, tuleb siiski Kalvisel ilmselt nõustuda?
Küsijal soovitan jätkuvalt tellida projekt juurdeehitusele.
Imelik.

[vuuk]

Füüsiline vägivald seina kallal võib anda vägagi tulemust, kui seda õigesti teha.
Pildil näha, kuidas 2 tunnise ehitusvägivalla" tulemusel jäi algselt täiesti tervest majast järele niisugune.
Siin ka vihje, kuidas tõhusalt võidelda külmasillaga.

ehitusvägivald.jpg (37.85 KiB) Vaadatud 2887 korda

[Külaline]

Väga tõhus moodus. Ilmselt mitte piisavalt "soodne" . Lõpptulemusena võib tulla tasuvam.
Imelik.