Tarbevesi päikesepaneelide toel.Ostu soov.

[Külaline]

Kui väiksem maja vajab aastas nii 15 000 kWh kütteenergiat, siis on see maa seest võetud. Kui suvekuudega paar tuhat saab tagasi antud, siis on asi seegi. - see on ju täiesti üleliigne energia, mida pole kuhugile panna.
( ehkki sakslased küll juba varuvad seda talveks pütti...)

Ehk siis kevad-sügisöödel on pumba COP parem...

trebla

Erinevalt "treblast" arvan, et trassi ümbritsev pinnas pole soojuse akkumalatsiooni võimelt võrreldav "saksa pütiga" ja vaevalt-et saab sinna pumbatud 2000 kW puhtalt ja kadudeta tagasi. Ikkagi viivad vihmaussid suure jao sealt minema

[rokikas]

Keeleoskajatele mänguasi http://www.solartoolbox.ch/simulation

[Veikko]

Kui oleks oma jõgi siis saaks oma eletrijaama naguu siin http://www.youtube.com/watch?v=M9IvFkmD ... re=related

[trebla]

Ma polegi väitnud, et seda kadudeta tagasi saab... jutt käib ikka soojusest, millega kesksuvel mitte midagi pole peale hakata - mis niikuinii raisku läheb...

[Soe paneel]

Üldiselt ega targemaks ei saanud selle ostu osas. Kas siis tõesti pigem nagu moe värk, seal katusel?

[madis64]

Üldiselt ega targemaks ei saanud selle ostu osas.

Selle teema kohta arvad või käisid küttemeistrite jutul ja sealt saadeti pikalt?

Kas siis tõesti pigem nagu moe värk, seal katusel?

Miks moevärk - omi kilovatt-tunde ta kindlasti annab, kuid neid tuleb mõistusega koguda ja rakendada.

Ja isiklikult ei ole ma veel veendunud, et tänase päeva seisuga päikesepaneeli investeeritud raha kõige parema tootlusega on.

Aga kui raha jätkub, siis alles eilses Osooni-saates näitas üks mees oma paneele ja tuulikuid, millega ta elektrit teeb - elektriga saab juba rohkem asju ära kütta/jahutada kui vesiküttepaneeliga.

[Soe paneel]

Ega selle süsteemi ostmine nii lihtne siit kohepealt ei ole. Olen nii mõnelegi firmale kirjutanud, aga tagasiside on null. Soovitusi on?

[Veikko]

Ega selle süsteemi ostmine nii lihtne siit kohepealt ei ole. Olen nii mõnelegi firmale kirjutanud, aga tagasiside on null. Soovitusi on?

Uuri parem tuulegeneraatorit, tuult eestis jätkub aastaringselt.

[madis64]

Ega selle süsteemi ostmine nii lihtne siit kohepealt ei ole.

Kus kohas see kerkiv maja siis asub?

Olen nii mõnelegi firmale kirjutanud, aga tagasiside on null. Soovitusi on?

Mõne firma puhul aitab alustav telefonikõne ja oma finantspositsiooni äraselgitamine ka huvi tekkimisele kaasa - et tegemist ikka tõsise plaaniga on.

[rokikas]

tuult eestis jätkub aastaringselt.

Kasutajad/huvilised kurdavad et ei jätku. Õigemini kui tahad et jätkuks tuleb pagana pikk (kallis) mast paigaldada.
Poekraami puhul vist ka tasuvusest ei maksa veel suurt unistada. Liialt kallis ja vähetootlik.
Hobiks loomulikult tore ettevõtmine.

[trebla]

Kui lugeda suurte tuuleparkide infot, siis nemad lootsid algul optimistlikult iga paigaldatud W kohta saaada aastas 3 kWh energiat.
Tegelikkuses poole Eestis keegi seda 3 kWh minuteada kätte saanud. 2,5 on juba kah hea ja me räägime siin 3 MW masinatest parimais paigalduskohtades.

Väikesel inimesel väikese gene ja väikese mastiga ei maksa ilmselt 2 kWh vati kohta aastas loota, hea kui ühegi saab?
Hea lihtne tasuvusarvutust teha...

[solarair]

Tasuks uurida www.solarventi.com lahendusi.Neil Eestis ka maaletooja olemas.

[trebla]

Kui väiksem maja vajab aastas nii 15 000 kWh kütteenergiat, siis on see maa seest võetud. Kui suvekuudega paar tuhat saab tagasi antud, siis on asi seegi. - see on ju täiesti üleliigne energia, mida pole kuhugile panna.
( ehkki sakslased küll juba varuvad seda talveks pütti...)

Ehk siis kevad-sügisöödel on pumba COP parem...

trebla

Erinevalt "treblast" arvan, et trassi ümbritsev pinnas pole soojuse akkumalatsiooni võimelt võrreldav "saksa pütiga" ja vaevalt-et saab sinna pumbatud 2000 kW puhtalt ja kadudeta tagasi. Ikkagi viivad vihmaussid suure jao sealt minema

Kui maasoojuspumba väliskontuur on ütleme 800 m pikk ja torustiku samm on meeter, siis tegeleb see kontuur suve jooksul 800 ruutmeetrile langenud päikesekiirgusest salvestatud soojuse majja toimetamisega.

Kui nüüd inimene paneb katusele 8 m2 soojuspaneele ja juhib ülejääva soojuse maakontuuri - siis on ta suurendanud päikeseenergia kogumispinda tegelikult ainult 1% võrra.
Samas maasoojuspumbamehed kirjeldavad võimalust sellise kombineerimise abil ajada keskmine COP kolme pealt vist suisa viiele... ehks siis oma kolmandiku võrravõi rohkemgi.

Kas keegi oskab seda vastuolu kommenteerida...? Kaasa arvatud eelpoolmainitud vihmausside agara soojuse laialitassimise valguses?

[laurit]

Kuskilt lugesin, et kui suvel päikesepaneelidega liiga agaralt maakütte torustikku soojendada, siis võib pinnase liiga ära kuivada ning maaküttele see ka enam ei meeldi. Vihmaussid vast väga palju ära ei vii.

[Kalvis]

Eestis vihma sajab, seega maapind ülevaltpoolt saab ikka niiske. Rohkem muretseksin sellepärast, et ega see soe seal maasees vangis püsida ei taha, põgeneb vutt-vutt minema.

[trebla]

Eestis vihma sajab, seega maapind ülevaltpoolt saab ikka niiske. Rohkem muretseksin sellepärast, et ega see soe seal maasees vangis püsida ei taha, põgeneb vutt-vutt minema.

Jah.. ja siin oleks nüüd vaja mõelda, miks see soe paigal ei taha püsida vaid jalga laseb...?
Jalga laseb sellepärast, et kuskil eemal on külmem - seega isoleeriks õige ära...!!

Esiteks - jube palju villa läheks vaja ja teiseks - siis ei saaks ka väljaspoolt sooja juurde tulla....


Aga mis siis kui eemal ei oleks külmem...?

Kui temperatuuride vahe puudub, siis puudub ka soojusülekanne - seega torupidi maasse toodud soojusenergia püsib ilusti paigal ja ei liigu kuhugi.. lihtne ju! Ja isoleerida pole kah vaja...


Et kuidas see võimalik oleks...?

Lihtsalt energiat tuleb salvestada selliselt et sellega ei kaasneks salvestava massi temperatuuri tõusu...
Ja see on võimalik aine agregaatoleku muutmise teel - see salvestab samuti energiat - ehk tuleb ära kasutada sulamissoojus.

Kujutame nüüd ette - et maakontuur on ajanud pinnase enda ümber jäässe - jääkamaka välisserv on 0 kraadi, sest seal on vesi äsja jäätunud ja kui soojust seespoolt enam intensiivselt ära ei pumbata, siis hakkab see kamakas sulama väljastpoolt sissepoole väljaspoolt tuleva soojusenergia arvel.
Kui me nüüd laseme sissepoole maakontuuri (ülejäävat) sooja vett, siis hakkab kamakas ka seespoolt sulama...
kamaka välisserv aga sellest soojemaks ei lähe, sest seestpoolt väljapoole soojusülekannet ei toimu, sest jää ei saa olla soojem kui 0 kraadi - seega selline jääkamakas on soojuse kulgemisele nagu diood vahelduvvoolule - soojuse voolamine saab toimuda ainult ühes suunas.. maapinnast toru poole, (niikaua, kuni seal vahel mingi jääkiht on)

Seega saab siit teha lihtsa järelduse - kogu paneelidest ülejääv soojusenergia, mis on maakontuuri sisse pumbatud, ja kontuuri ümber oleva jääkamaka seestpoolt toruks sulatanud, on sealt võimalik teistpidi kadudeta välja pumbata
(kadudeta selles mõttes, et sellest torupidi maasse tulnud energiast ei lähe midagi kaduma..pumpamiseks kulutatud energia on muidugi täiendav kulu)


Mis ei tähenda, et peaks maakontuuri nüüd tingimata jäässe ajama - vastupidi - jää halva soojusjuhtivuse tõttu läheb selle peale pumba COP kohe niruks...


See siin oli lihtsalt näide, et väikese soojusjuhtivuse ja väikeste temperatuurierinevuste korral ei ole ülejääva soojuse lihtne maa alla juhtimine sugugi nii kasutu tegevus, nagu esmapilgul päikese poolt soojendavate pindade suuruse võrdlemisest paistab (800 versus 8 m2 ehk 1%)
Kui sul on kontuur näiteks voolavasse jõkke pandud, siis võib sul kasvõi 800 m2 paneele oma vett kontuuri lasta - tagasi ei saa sa sealt mitte džauligi !

Ehk kokkuvõtvalt võib teha järelduse - kui maapinna keskmine temperatuur on näiteks + 6 kraadi, siis oleks meil vaja kontuur ümbritseda miski ainega, millel oleks hea soojusjuhtivus nii vedelas kui kristalses olekus ja mille sulamissoojus oleks suur ja sulamistemperatuur nii +5 kraadi juures. Ja maksaks ise vähe ja poleks keskkonnaohtlik..
Ehk teab keegi soovitada?

[TaaviK]

Pakume Eestis PV päikesepaneele www.solarest.eu
Aitame ka süsteemide planeerimisel ning vajalike lahenduste leidmisel.
taavi@solarest.eu

ps. süsteemi tasuvusaeg on 10+ aastat.

[Külaline]

Pakume Eestis PV päikesepaneele http://www.solarest.eu
Aitame ka süsteemide planeerimisel ning vajalike lahenduste leidmisel.
taavi@solarest.eu

ps. süsteemi tasuvusaeg on 10+ aastat.

30 aastat on ka 10+ ...
Kas annate mingi garantii ka, et asi tõesti ütleme nii ...11 aastaga ära tasub, praeguse elektrihinna juures.
Mitte ei taba tarbijat peale esimest aastat üllatus, et no ei tule ikka niipalju sealt välja, kui teoreetiliselt võiks tulla.

Küsimus sellepärast, et enamus arvutused, mis pole tehtud müügimeeste poolt, annavad tasuvuseks ~18-22 aastat.

[Rostfrei]

Jutt käib vist elektri tootmisest. Sooja vee jaoks kasutatavad vaakumpaneelid andsid kiire arvutusega tasuvusaja ~30 aastat, arvestades hetke hindu ning jättes välja ekspluatatsioonikulud.

[2korda2]

Rosfrei,
kas saad viidata arvutuskäigule? Mulle oli jäänud mulje, et sooja vee osas võiks juba peaaegu mõelda hankimisele (vähemalt juhul, kui õnnestub toetus peale saada). Seda isegi koos ekspluatatsioonikuludega.
Selge see, et suurema vajaduse korral tasub suurema tõenäosusega ära. Ma kardangi just seda, et sooja vett ei kuluta piisavalt, et suvekuudel tekkiv kokkuhoid ära tasuks . Tõsi - mul tuleb hetkel soe vesi gaasiga, mis elektrist ikka soodsam. Puhtalt elektriga sooja vee tegijatele on asi ehk huvitavam.

[arvutus]

Rosfrei,
kas saad viidata arvutuskäigule? Mulle oli jäänud mulje, et sooja vee osas võiks juba peaaegu mõelda hankimisele (vähemalt juhul, kui õnnestub toetus peale saada). Seda isegi koos ekspluatatsioonikuludega.
Selge see, et suurema vajaduse korral tasub suurema tõenäosusega ära. Ma kardangi just seda, et sooja vett ei kuluta piisavalt, et suvekuudel tekkiv kokkuhoid ära tasuks . Tõsi - mul tuleb hetkel soe vesi gaasiga, mis elektrist ikka soodsam. Puhtalt elektriga sooja vee tegijatele on asi ehk huvitavam.

Aastas 1 m2 kollektori kohta optimistlikult hinnates on saadav energia on 450 kWh (http://www.sunheat.ee/index.php?picfile=164). Praeguste elektrihindadega on see alla 60 EUR aastas (gaasiga ilmselt vähem).
Päikesekütte komplekti hind koos paigaldusega/450 *praeguse energiaallika hind (EUR/kWh) * kollektori üldpindala= tasuvusaeg aastates.
Hindadest eriti ei tea- keegi võiks reaalseid maksumuse näiteid tuua.
Ei arvesta ekspluatatsioonikulusid ega ka varasema kütteallika soetusmaksumust. Eeldus on, et suvel kõva kuumaga tarvitad ka kõik sooja vee jooksvalt ära.

[Rostfrei]

Rosfrei,
kas saad viidata arvutuskäigule? Mulle oli jäänud mulje, et sooja vee osas võiks juba peaaegu mõelda hankimisele (vähemalt juhul, kui õnnestub toetus peale saada). Seda isegi koos ekspluatatsioonikuludega.
Selge see, et suurema vajaduse korral tasub suurema tõenäosusega ära. Ma kardangi just seda, et sooja vett ei kuluta piisavalt, et suvekuudel tekkiv kokkuhoid ära tasuks . Tõsi - mul tuleb hetkel soe vesi gaasiga, mis elektrist ikka soodsam. Puhtalt elektriga sooja vee tegijatele on asi ehk huvitavam.

Sain pakkumise, eeldatav paneeli tootlikus 969 kW*h aastas, kokku 2 paneeli, 1938 kW*h (vaakum paneelid). Selleks, et saavutada sama pelleti põletamisega, pean ma põletama 430 kg pelleteid (1 kg = ~5 kW*h/kg miinus katla kasutegur - olgu siis kütteväärtus 4,5 kW*h/kg. Pelleti kg maksumus on 0,192 EUR. 430 kg * 0,192 = 82,56 EUR. Paneelide maksumus on 2200 EUR, jagada 82,56 kokkuhoitud euriga aastas, on tasuvus aeg ~27 aastat. Kindlasti ei prenteeri absoluutsele tõele, kuid ima mingeid muid tegureid arvestamatta saan sellise tulemi. Hinnad on võetud neti avarustest kasutades Googel otsimootorit.

[2korda2]

Pelleti puhul on kWh hind veelgi soodsam - mõni ime, et siis tasuvus nii pikaks venib Masendav on selles arvutuses süsteemi hind - 2200EUR on selgelt üle mõistliku piiri. Lisaks ei arvesta arvutus süsteemi kadude, raha hinna, ekspluatatsioonikulude ja kurat teab veel millega.
Lisame siia veel süsteemi omapära - sooja vett on siis kui on päikest, mitte siis kui sul sooja vett vaja on - ja ongi juba piisavalt põhjuseid, miks kõrvale vaadata.

[Rostfrei]

See 2200 on veel hea hind Sunheat tegi veel vingema pakkumise. Kui mingi Kredexi vms abil soetada, siis oleks võib olla isegi mõeldav. Elektripaneelide asja ei ole omale selgeks vaevunud tegema, kuigi jumet just kui rohkem (sauna jutud).

[arvutus]

Sain pakkumise, eeldatav paneeli tootlikus 969 kW*h aastas, kokku 2 paneeli, 1938 kW*h (vaakum paneelid). Selleks, et saavutada sama pelleti põletamisega, pean ma põletama 430 kg pelleteid (1 kg = ~5 kW*h/kg miinus katla kasutegur - olgu siis kütteväärtus 4,5 kW*h/kg. Pelleti kg maksumus on 0,192 EUR. 430 kg * 0,192 = 82,56 EUR. Paneelide maksumus on 2200 EUR, jagada 82,56 kokkuhoitud euriga aastas, on tasuvus aeg ~27 aastat.

Mitu m2 paneelid, kas 2200 on kogu süsteem koos paigaldusega?