Vanalt süsteemilt pelletile.

[Väino]

Kavas vana küttesüsteem panna tööle pelletiküttele.
Mida peaksin tegema? Sai pea kogu foorum läbi loetud mis seotud küttesüsteemiga ja pelletiga.
Millist skeemi peaks kasutama pelletiküttele? Kas kuskilt saaks leida skeemi, et näha mida peaks vaja minema ja kuidas torud paigaldama.
Ilmselt lasen töö kellelgi ära teha, millega ise hakkama ei saa, aga tööpõhimõtte tahaks enne selgeks saada ja teada millist tööd tellida või mida pakkumises küsida, ning arvestada.
Pelletipõleti milline, millisele katlale.
Kas ON-OFF põletiga süsteemile vaja akupaaki, või põleti mis oskab võimsust reguleerida pole vaja akupaaki. Kas mõtekam on valida suurema veesärgiga katel mis ise natuke akupaagi eest.

Kas radikatele ette termostaadid või hoopis automaatikaga juhtida radikatesse lastava vee temperatuuri ja sellega reguleerida tubade soojust. Siin ma ise kaldun arvama, et termostaatidega võiks juhtida, et igas toas saaks reguleerida temperatuuri. Kuna tegu vanema majaga siis pole ka tuulepidavus kõige parem. Välistemperatuuriga automaatika tuule tugevust agaei arvesta.

[sashaobrok]

Ehk alustaks ikka sellest misasi see "vana süsteem" on?

[Väino]

Vana süsteem on ise ringvoolul töötav vana veneaegse kivisöekatlaga kust katlast väljuv jäme (umbes 6cm läbimõõduga) toru läheb ülesse teisele korruse lae alla ja sealt toimub jagunemine radikatesse. All saavad kõik radikate alumised torud kokku ja läheb katla sisendsse. Radikate ees on kraanid millega sai käsitsi toa temperatuuri reguleerida. Ühte tuppa mis on kaugemal seal kraani ees polegi, aga sellegipoolest soe sinna ei jõua. Vaid natuke leige vesi.

[kütja]

Ilmselt siis "kaunase" katel.Sellele põleti suht mõtetu ette ajada.Tuli otse korstnasse.Võta Viadrus U-26 katel,sellel põleti auk juba olemas,Pelltech PV20-a
põleti ette ja tuld.Väike akupaak võiks vahel olla,et veemaht vähe suurem oleks,muidu hakkab põleti liiga tihti sisse-välja käima.Küttele automaatika peale ,ja radikatele termostaadid ka peale.

[Pelletikaminad]

Äkki võiks sobida ka pelletikamin?! www.pelletikaminad.ee ja kui küsimusi tekib siis võta julgesti ühendust, selgitan lähemalt.

[kütja]

Äkki võiks sobida ka pelletikamin?! http://www.pelletikaminad.ee ja kui küsimusi tekib siis võta julgesti ühendust, selgitan lähemalt.

Kas sa pelletikaminasse puid või muud põlevat asja ajad alla? Ei.Ei ole nagu mõtet ühte kütteliiki kinni jääda.Varuvarijant peab alati jääma.

[Väino]

Küttele automaatika peale ,ja radikatele termostaadid ka peale.

Kas küttele automaatika peale juures on mõeldud, et radikasse minavat vett juhitakse automaatikaga välistemperatuuri järgi. Lisaks tubasid omakorda toatemperatuuri jargi mida termostaatidel paika pandud?

Kas termostaadid radika ees ei tee sama töö ära, ilma eelneva automaatse segamiseta?
Aga mis juhtub siis kui kõik radikad kinni, toad soojad, siis pump paneb tühja ja selle vältimiseks lisaks kasutada tarka pumpa mis võimsust reguleerib?

[kütja]

Küttele automaatika peale ,ja radikatele termostaadid ka peale.

Kas küttele automaatika peale juures on mõeldud, et radikasse minavat vett juhitakse automaatikaga välistemperatuuri järgi. Lisaks tubasid omakorda toatemperatuuri jargi mida termostaatidel paika pandud?

Kas termostaadid radika ees ei tee sama töö ära, ilma eelneva automaatse segamiseta?
Aga mis juhtub siis kui kõik radikad kinni, toad soojad, siis pump paneb tühja ja selle vältimiseks lisaks kasutada tarka pumpa mis võimsust reguleerib?

Oled õieti aru saanud.Automaatika segab vastavalt välistembi järgi arvutusliku temperatuuri.Radika termostaat on siis niiöelda "peenreguleerimine".Kui sa ainult radikatele termostaadid paned,siis mõtle,kui tore on kui sul radikasse 70-80 C tormab?Radikas särtsub seinas.Ja pumbaks ikka "tark" pump.Kõik need asjad aitavad ka kütte pealt kokku hoida.

[Väino]

Pelletipõleti milline, millisele katlale.
Kas ON-OFF põletiga süsteemile vaja akupaaki, või põleti mis oskab võimsust reguleerida pole vaja akupaaki. Kas mõtekam on valida suurema veesärgiga katel mis ise natuke akupaagi eest.

Uurisin siin foorumis arutelu pelletipõletiga küttes akupaagi vajalikkust.
Üldiselt automaatsetele süsteemidele pole akupaaki vaja nagu gaasi ja vedelküttega süsteemides.
Tuli süttib katlas kohe ja kustub kohe.

Aga pelletisüsteemis, jagunevad arvamused kaheks.

1. Akupaagiga - Et vähendada sisse välja tsüklite arvu peaks olema veemaht suurem. (katla enda maht pluss akupaagi maht). Sisse ja välja tsüklite juures ei tööta katel parema kasuteguriga.

Kas sellepärast, et sisse lülitades põletil võtab süütamine pikalt enne aega, et pellet hakkaks korralikult põlema, et katel hakkaks sooja andma. Välja lülitudes töötab katel jällegi kustumise reziimil, kus tule jõud järjest alaneb, ventilaator ajab jahedat õhku katlasse, siis hoopis jahutab katelt. Seda probleemi pole vedelküttega ja gaasiga, ega ka elektriga.

2. Akupaagita - Et vähendada mõtetut hulka vee kütmist akupaaki ja sellega toimub ka akupaagi enda jahtumine, ning vajab lisaruumi ja investeeringut paagile.

Pelletipõletis süttib pellet kiiresti (minutiga) ja kütmine algab praktiliselt samal ajal nagu gaasi või velelküttega. Ka katla enda veemaht võiks olla väike, siis katel läheb kiiresti soojaks ja algab ruumide kütmine.



Põleteid kas on siis erinevad.
Kiire ja aeglase süttimisega, (süttmine jaguneb veel elektriga või gaasiga)
on off tüüpi mis töötavad kindla võmsusega ja võimsuse automaatse reguleerimise võimalusega.

On off tüüpi kindla võimsusega ja kui veel aeglase süttimisega ilmselt vajavadki akupaagiga süsteemi. Sellised sobiksid ka kui pelletipõleti pannakse juba tahkeküttekatlale millel on akupaak.
Vajadusel saab kütta halgudega või pelletiga.

Kiire süttimisega ja ka automaatse võimsuse reguleerimisega põletid sobiksid akupaagita süsteemi ja töötaksid sarnaselt gaasi või vedelkütte süsteemidaga.

[kütja]

Pelletipõletis pellet ei sütti kohe kuidagi sama kiiresti,kui gaasil või õlil.Et korralik põlemine algaks,võtab ikka kusagil 5 minutit aega.Iga süütamine on lisa elektri kulu.Kui katla maht väike ,siis soojeneb katel küll kiiresti,kuid jahtub ka sama kiiresti.Mingi 500 liitrit võiks akupaak ikka olla pelletipõleti puhul.Näinud sellist situatsiooni,kus oli ilma akupaagita süsteem ,ja külmadega oli põleti seisuaeg nii lühike et põletis oli veel hõõguvaid "süsi" kui uuesti käima hakkas.Tänu sellele ei hakanud graanul põlema mitte tagant,vaid eest otsast.Kuna vent puhub õhku tagant ette,siis pealetulev graanul lihtsalt ummistas põleti ära ja läks avariirežiimi.Põleti oli Pellx 20.

[Väino]

Põleti kiirest süttimisest ja akupaagi mitte vajalikkusest oli siis 2 viimas kommentaari.
viewtopic.php?f=9&t=11912&hilit=pellet%2A

ja kiirest 1 minutiga süttimsest eelviimane kommentaar trummilt
viewtopic.php?f=9&t=15842&hilit=pellet% ... =25#p84507
pelletid süttivad väga kiiresti (suts alla minuti kulub minu katlal) ja praktiliselt kohe peale süttimist on leegi temperatuur õige. s.t kui leek süttib, siis on ta õige temperatuuriga ega vindu ega kaota enam midagi

Kas mõned põletid on kvaliteetsemad
Eelnevatest linkidest oli jutuks põletid nagu
iwabo villa 1 sx, rootsi päritlu
Woody , Taani põleti toimib moduleerivalt võimsusvahemikus 4-24 kW, seega oluliselt paindlikum kui õlipõleti

Ja nendega saadakse ilma akupaagita hakkama?

Kel milline põleti on võiks kirjutada kaua süttimine aega võtab.
Ka katel milline on põletiga töös.
Ja kas kasutate akupaaki

Küsimusi oleks veel, aga enne tahaks põleti ja katla valiku ära teha, soovitavalt ilma akupaagita süsteemile ruumipuuduse töttu.
Kuidas on põleti juhtimine pandud, st millise temp tööle ja millise temp välja.
Kuidas on 2süsteemne boiler tööle pandud, st kas näiteks on juhitud boileri sees oleva anduriga või ja oma pumbaga.

[kütja]

Pole veel näinud põletit,mis põleb normaalrežiimis alates pabula etteandest vähem kui minutiga.Alla minuti ta süttib siis,kui seisuaeg on väga lühike ja sellest tingituna hõõguvad söed veel põletis.Endal on Pelltech PV20a ,katlaks Thermona,väikese tuuninguga sai suitsugaasid 100-120C peale aetud.Akupaak ka järel,kuna soojaveespiraal paagis.Katla töötab 70-.80 C vahel.Pelltechi põleti reguleerib ka enda võimsust+veel saab leeki hoidma jätta,aga see ei ole kõige ökonoomsem režiim.Meil saadaolevatest põletitest on see hinna-kvaliteedi koha pealt kõige asisem.
Põleti näitab ära süütamise-süttimise aja,mis on keskmiselt 2+2 minutit,samuti loeb kulunud graanulikogust.

[jaak]

Kütja kas sa oma süsteemi ei tahaks lähemalt tutvustada. Mul on põhimõtteliselt sama katel (müüdi teda EVO nime all) ja plaanin samuti pelletitega kütmist juurde pookida. Mis täiustusi katla juures tegid ja kuidas lahendasid põleti kinnituse katla külge? Kuidas ise hindad katla kasutegurit pelletitega kütmisel?
Ette tänades.
Jaak

[kütja]

Kütja kas sa oma süsteemi ei tahaks lähemalt tutvustada. Mul on põhimõtteliselt sama katel (müüdi teda EVO nime all) ja plaanin samuti pelletitega kütmist juurde pookida. Mis täiustusi katla juures tegid ja kuidas lahendasid põleti kinnituse katla külge? Kuidas ise hindad katla kasutegurit pelletitega kütmisel?
Ette tänades.
Jaak

EVO oli vist seest natuke teise ehitusega.Kas tal alt kinnine suitsukäik?(äärtest tuleb tagant ette,ja siis keskmisest käigust taha välja?).Kui see katel,siis puudega küttes on ta väga problemaatiline katel(tõmbeprobleemid).Tänu sellele lõpetati maaletoomine.Toru-jüri pood pidi kuuldavasti selle katla analoogi teise nime all müüma,aga kindel ei ole.
Thermonal on lahtine ribistik.Katlal sees külgedel nagad,mille peale istutasin 3/4 katla pikkusest 4mm pleki,millega tegi suitsukäigu pikemaks.Sellega väljuvate suitsugaaside temp langes 30-40C.Kui võtad Pelltechi põleti ,siis sellel kinnitusäärik kaasas.Kasutegurit saan võrrelda vana katlaga,mis oli Hareti teraskatel.Hareti katlaga olid suitsugaasid 180-200C,Thermonaga siis 100-120C.Siin mõned kodanikud väidavad teraskatla kasutegurit malmkatla omast paremaks.Vähemalt põletiga asi siiski vastupidine.

[jaak]

Kütja, täpselt nii ongi nagu sa kirjutad. Suitsukäik on alt kinni ja tõmme pole kõige parem. Aga saab kütta küll halupuuga, suitsugaasi temp. ca. 200-250C. Ega ta kõige parem valik ei olnud, Viadrus oleks kindlasti parem olnud. Kui suure läbimõõduga ava see põleti tahab. Võimalik, et ma ei saagi seda oma katla alumise ukse sisse lõigata, tuharest jääb ette.

[kütja]

Kui ma nüüd õieti mäletan,siis sellel katlal tuleb ülemise ukse külge panna.Ülemine uks vist tuli tuharestini välja?Ukse sisse ava suur ei tule umbes 3".Sisemine osa on suurem,150mm läbimõõtu.Katla ülemisest avast pilti ei saa panna?Ei mäleta täpselt enam seda katelt.Paar aastat tagasi sai paar tükki neid pandud,aga tõmbeprobleemide tõttu vahetas maaletooja nad Viadruste vastu välja.

[jaak]

Teen õhtul pildid ja riputan siia ülesse. Huvitav kas maaletooja 2 aastat tagasi paigaldatut katelt ei vahetaks ringi?

[Väino]

Kas oleks targem kasutada ka mingit targemat automaatikat, mis oskaks peale radiaatoritele minevat vett, juhtida eraldi boilerit ja ka võibolla põletit ennast millal peaks kütma hakkama, mitte hoidma koguaeg katlas 70-80 kraadi ootevalmis.

[kütja]

Katel peab sul soe olema,alla 60C ei ole eriti tervislik katlale.Paned mitmekanalilise automaatika peale,sellega saad juhtida nii radikaid kui boilerit.Põleti juhtimiseks andur katlasse.

[Väino]

Paneks põleti juhtima katla järgi, aga kas toatemperatuuri järgi peaks ka panema?
Kui tuba soe ei peaks hakkama põleti tööle, olgu või katlas vesi alla 60C. Pole ju mõtet kütta, et hoida ainult katelt soojas.

[kütja]

Maja tarbib sul kogu aeg sooja,põletit juhitakse ikka katla järgi.

[Kalvis]

Põletit juhitakse vastavalt küttesüsteemi ülesehituse loogikale, on võimalikud mitmed algoritmid. Kõige lihtsam ja minimaalseim algoritm ongi, et katlas hoitakse vesi 55-80 kraadi vahel, need ei ole absoluutsed temperatuurid, teinekord mõni riskib alumist otsa langetada ja teine ülemist otsa tõsta (või ka seda langetakse).
Kuid alumist temperatuuri tavakatlas alla 60 kraadi ei soovita, tahmad katla ära ja hakkad varestele sooja kütma.