Standardite kättesaadavus?

[Külaline]

... ja kui riik ühel päeval teatab, et seoses tõusva huviga
EVS standardite vastu, otsustas valitsus osta ära kogu standardiorganisatsiooni koos "saba ja sulgedega", ning selleks tõsta maksuprotsenti *X? Siis tuleb järgmine diskussioon, et - "kellele kurat neid tarvis on"?
Imelik.

[madis64]

Siis tuleb järgmine diskussioon, et - "kellele kurat neid tarvis on"?
Imelik.

Seal ei ole ju midagi diskuteerida - ikka neile, kes seda tõusvat huvi tekitavad (need ju Standardikeskusel nimeliselt iga müügitehingu taga kirjas).

Ning osta pole neid vaja - riik jätab endale lihtsalt kõik õigused "lähtekoodile" ning Standardikeskus saab siis enam korraldavat ja toetavat tugiteenust arendada selmet Eesti Posti, raamatukogusid jms. dubleerivaid müügilogistikuid mängida.

Ei ole kuulnud, et keegi oleks kurtnud, et kellele seda Riigi Teatajat vaja on - vaat millist raha võiks VõS-i, TsÜS-i, KOS-i, ja muude -S-idega kokku ajada - lausa silmad võtab peas pöörlema, katus sõidab jeehat ning hing tilgub verd, et kõik saavad praegu neid tasuta kätte ja ei pea iga säädusesõna kulla hinnaga juristihärralt/proualt lunima minema.

Igaks juhuks mainin veel kord - kogu minu seisukoht siin teemas puudutab standardite ja kõigi muude elaniku tegevust reguleerivate normide (tüübist/liigist sõltumata) tasuta kättesaadavust isiklikuks kasutuseks - tarkvaramaailmas tavalisim termin on "free for personal and non-profit, non-commercial use" (firmadel on lahke luba oma äri edendamiseks neid ikka edasi osta).

[Külaline]

Lihtsalt mulle tundub imelik, et kui -"rehv vigane ja liikluseadus nõuab vigase rehvi vahetamist, ilma milleta antud tehniline ülevaatus ei kesta"; "sooviks osa autoomanike
tutvuda rehvi tootmise standardiga, et saaks vahetatud toodet
"adekvaatsemalt" hinnata" (sest seadus viitab, et rehvid peavad olema toodetud vastavalt standardile ::::::.19999... ja neid ei tohi kohe mitte kodus kautsukipuu mahlast valmis vorpida ).
Eks me võime neid näiteid siin lõpmatuseni vahetada...
Imelik.

Äkki oskad öelda, kus kohast saaksin soetada EVS 812:3-2007 standardi nõuetele vastavat tuletõkkeseina valmistoodanguna, mis sobiks järgnevate mõõtudega avale: 2943x2321mm. Mul jääks kohe suur mure ära. Niipalju võrdlusest rehvidega.
Sa ei pea vastama sellele!
Urmas

[Külaline]

Sa ei pea vastama sellele!

Ikka pean, sest see ületab juba igasuguse mõistlikuse piirid.
Pean sulle mainima- kes ehitavad ja projekteerivad tuletõkke
konstruktsioone ja millise seaduse alusel?
Või arvad rehvi puhul samuti, et ostad toormaterjali ja pakid kodus standardi järgi kokku? Ei ole ju võimatu?
Viimast korda madisele (kuigi aiman et mõtetu)- standard ei ole seadus ja ei kuulu ka seetõttu Riigi Teatajas avaldamisele ning ei reguleeri elaniku tegevust. Kuid siiski ON võimalik huvi korral TASUTA tutvuda. Seadus on see mis sätestab, et elanik ei ehita ise tuletõkkekonstruktsioone ega projekteeri neid.
Imelik.

[madis64]

standard ei ole seadus ja ei kuulu ka seetõttu Riigi Teatajas avaldamisele ning ei reguleeri elaniku tegevust.
Imelik.

Maga palun kaineks.

Kui standardis on öeldud, et katlaruumis võib ladustada ilma eraldi tuletõkkesektsiooni omamata 3 päeva kütet, siis memmeke, kelle pojake toob (alla 25 kW katlaga ja ilma tuletõkkesektsioonita) katlaruumi näiteks nädala kütte ette, muutub automaatselt tuleohutusnõuete rikkujaks ning kindlustus talle tuleõnnetuse korral mitte midagi seetõttu ei maksa.

Seega on memmekesele eluliselt kasulik standardi nõudeid teada.

Tark inimene teab, mida räägib, rumal räägib, mida teab ...

Ning seda, et standardeid RT-s ei avaldata (täna), vaid raha eest müüakse, teavad kõik selle teema 900 lugejat vist juba üsna hästi.

"Tasuta tutvumine" kohaleminekuga kahte suuremase Eesti linna - ka käte peal käies on võimalik edasi liikuda - palju sa selliseid inimesi tänaval kohtad?

[dumbuser]

Ah mis siin ikka jahuda. Kui see standard tasuta kätte tuleb siis jääb imlikul leib lauale saamata. Miks muidu nii lolli juttu on vaja ajada ?

[Külaline]

Jälgin siit kõrvalt Imelik versus ülejäänud heitlust.
Mulle meenutate hr. Imelik kunagi partei ajalugu lugenud polkovnik Ilmar Pauli seminare, kus seminarides tudengite ees oli ta tihti hädas küsimustele vastamisel oma dogmade kaitsmisel. Kuid ta tegi hea näo ette ja kaitses visalt oma seisukohti.
PS. See on vahemärkus ja seda ei pea kommenteerima.

[Külaline]

Vahemärkus- "käi p..se dogmaatik" , ei pea kommenteerima. Ma ei ole siin foorumis esimest päeva ja nii sisutihedate kommentaaridega harjunud. Mis ei tähenda
et ma neid tolereerin. "Reovesi" mis hindaja poolt teele lastud, ütleb mulle lihtsalt midagi hindaja kohta. Sama lugu on nende hüüdlausetega.
Dumbuseril on loomulikult jälle õigus- kui "aktsioon" õnnestub, teeb ta mu "leivalaual" "puhta töö"
Käskivate hüüdlausete omanik teeb standardid memmele kohustuslikuks ja nõuab nendega tutvumist, jne.
Kuna minu kujutlusvõime ei ulatu (piiratuse tõttu mida ahistab reaalsustaju ning teadmine) nimetatud piire kompama, siis olen sunnitud "viisakusavaldused" lõpetama.
Teemaalgatajale soovin edu "võitluses lahtiste ustega" .
"Delfi tase" ei ole enam selles foorumis kaugel!
Tänane elektri alafoorumi vaatamine, süvendas minus seda arvamust.
Keegi... Imelik (inimene).

[rokikas]

Loe ja loe aga ikka ei mõista kuidas mõni esmamuljel intelligentne inimene osutub lõpuks üpriski õhukese "kultuurkihiga" olevaks. "Tuled nagu põleks aga tihtipeale kedagi ei ole kodus". Kui argumendid lõppevad siis keeratakse isikliku solvamise rajale .

[Külaline]

Millised argumendid, keda solvanud ? Lugeda ei mõista?
Mind nimetatatakse dogmaatikuks, lolliks, soovitatakse kaineks magada. Minu viiteid ja soovitatud termineid ei soovita omandada aga minu "kultuurikiht on õhuke".???
Delfi +.
Aga mis sest enam (kirjutatud lugupidamisest eelkõnelenu vastu).
Imelik.

[rokikas]

Pidasin silmas küll vastaspoole (see pool kuhu minagi vist nagu kuulun suures plaanis ) mõningaid esindajaid aga eks väljendasin halvasti ilmselt ennast. Vabandust
Nagu varemaltki ei pruugi ma su seisukohaga nõustuda aga nagu heaks tavaks juba saanud sa vähemalt põhjendad miks sa arvad nii nagu sa arvad. Kui küünin mõtlen kaasa, kui ei siis otsin uue argumendi või olen parem vait. Jätab targema mulje vahest.

[Urmas]

Õnneks mul KOV-s veel vaenlasi ei ole ja juttu vestes jõudsime üksmeelele nõuete ja erinevate variantide kasutamise osas.
10kW katla paigaldustingimuste osas oli tookord päästeametnikul õigus, et midagi erilist ei ole vaja teha, aga ta unustas ühe klausli mainimata- "tingimusel, et samas ruumis ei hoita ka kütet". Või ei öelnud mina lähteandmetes, et kavatsen samas ruumis hoida kütet.
Veel tuli välja, et EV ei ole suvatsenud isegi KOV ehitusnõunikke varustada standarditega, et nood saaksid kasvõi vastuvõtule tulnud kodanikele neid ülelaua näidata.

[rokikas]

Veel tuli välja, et EV ei ole suvatsenud isegi KOV ehitusnõunikke varustada standarditega, et nood saaksid kasvõi vastuvõtule tulnud kodanikele neid ülelaua näidata.

Esimesele neljale kodanikule ju saaks aga siis läheb hapuks. Tuleb hakata rahakotti kergendama http://www.evs.ee/Tootedjateenused/Stan ... fault.aspx

"tingimusel, et samas ruumis ei hoita ka kütet".

Millistele tingimustele peab vastama sein et muuta üks suur ruum kaheks väiksemaks. Kas piisab kergseinast (66 mm. karkass + kips mõlemal pool + villaräbal keskel)või on nõuetes kirjas et peab olema tingimata tuletõkkesein.
Mõistlik vist oleks et tuli ja tuleroog (puud/brikett/jne) oleks tiba eraldatud teineteisest. Paljugi mis.

[Urmas]

http://www.evs.ee/Tootedjateenused/Stan ... fault.aspx
Millistele tingimustele peab vastama sein et muuta üks suur ruum kaheks väiksemaks. Kas piisab kergseinast (66 mm. karkass + kips mõlemal pool + villaräbal keskel)või on nõuetes kirjas et peab olema tingimata tuletõkkesein.
Mõistlik vist oleks et tuli ja tuleroog (puud/brikett/jne) oleks tiba eraldatud teineteisest. Paljugi mis.

Sellel viitel müüakse ka standardeid, millel juures punasega märge "Kehtetu" Mida nendega peale hakata?
Sinu küsimustele ei saa avalikult vastata, sest see on EVS "intellektuaalne omand" ja mul puudub nende kirjalik luba.
"Standardite reprodutseerimis- ja levitamisõigus kuulub Eesti Standardikeskusele
Andmete paljundamine, taastekitamine, kopeerimine, salvestamine elektroonsesse süsteemi või edastamine ükskõik millises vormis või millisel teel ilma Eesti Standardikeskuse poolt antud kirjaliku loata on keelatud"
Vaata natukese aja pärast PS-le!

[rokikas]

Sellel viitel müüakse ka standardeid, millel juures punasega märge "Kehtetu" Mida nendega peale hakata?

Ostad ära ja saadki teada mida hetkel järgima ei pea

[madis64]

aga ta unustas ühe klausli mainimata- "tingimusel, et samas ruumis ei hoita ka kütet". Või ei öelnud mina lähteandmetes, et kavatsen samas ruumis hoida kütet.

Loeme standardit veel kord ja jõuame järeldusele, et seillisel viisil sõnastatud nõuet seal lihtsalt ei ole.

On toodud katlaruumis ladustatava kütuse piirmäärad, mis nõuavad katlaruumile eraldi tuletõkketsooni moodustamist ("enam kui kolme päeva küttematerjal") ja summarne lubatud kogus ("0,5 m3 puuhalge").

Alla selle koguse ladustatava kütus on katlamajas järelikult lubatud - kui katlaruumi teed eraldi tuletõkkesektsiooniks, võid sinna 0,5 m3 halge ladustada.

[madis64]

Sellel viitel müüakse ka standardeid, millel juures punasega märge "Kehtetu" Mida nendega peale hakata?

Sellel on puhtalt praktiline väärtus - saad näiteks 10 aasta pärast teada (ja ka tõendada), millised nõuded kehtisid sel ajal kui ümberehitus teostati.

[madis64]

Millistele tingimustele peab vastama sein et muuta üks suur ruum kaheks väiksemaks. Kas piisab kergseinast (66 mm. karkass + kips mõlemal pool + villaräbal keskel)või on nõuetes kirjas et peab olema tingimata tuletõkkesein.

Vaheseinast üksi jääb tõenäoliselt väheks - jutt käib katlaruumi (ja/või küttehoidla) kui terviku eraldi tuletõkkesektsiooniks tegemisest, mis katlaruumi puhul hõlmab ka põlemisõhu juurdetoomiskanaleid, uksi jms.

Üldised nõuded tuletõkkekonstruktsioonidele on VV määruses 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded"

https://www.riigiteataja.ee/akt/12866223

, kuid konkreetse konstruktsioonilahenduse vastavuse osas konkreetsetes oludes seatavatele tulepüsivusnõuetele konsulteeriksin ma siiski pädevate projekteerijatega.

[hajameelne]

Tere.
Huvitav keskustelu on soiku jäänud. Kuna teema pakub huvi, siis lisan natuke õli katlasse.

Ehk siis, mida tähendavad mõisted tuleohutusseaduses

§ 8.(1) Küttesüsteem tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et .....

Projekteerimine - on mõistena olemas „Ehitusseaduses“, kuid ainult hoone karbi osas. Tehnosüsteemide osa lahendatakse täiendavate määruste ja seadustega (nt. elektriosa projekteerimine „Elektriohutusseaduses“. Polnud aega sügavuti seaduseid rohkem tudeerida, kuid küttesüsteemide osa kohta midagi silma ei jäänud, seega on ruudulisele paberile pliiatsiga tehtud plaan samuti projekt.

Tehniline norm – mõiste on olemas „Tehnilise normi ja standardi seaduses“ „§ 2 (2) Tehniline norm käesoleva seaduse tähenduses on õigusaktis sätestatud toote valmistamist, turustamist või kasutamist või ...“. Seega peab mingi standardi kohustuslikuse nõue olema selgelt õigusaktis välja toodud. Tehniliseks normiks võib pidada minu arusaamise järgi seega pidada määrust „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ , selle määruse lisasid ja muidugi teistes seadustes ja määrustes toodut. Sama kehtib ka ohutusnõuete kohta.

Kuid tuleme nüüd Urmase teematõstatuses toodud probleemide juurde tagasi. Majandustegevusena võib ahju, korstent jne. ehitada ainult pottsepa kutsetunnistusega isik, st kellel on olemas vastav pädevus. Enesele pole küll kunagi midagi sellist ehitatud, kuid eeldan, et töö antakse üle mingi dokumendiga, kus kinnitatakse ehitaja poolt valminud toote vastavuses Eesti seadustega. Sest näiteks Arvo Veski raamatus olev mahub millise standardi alla? Küll aga ülalpool viidatud määruse alla.

Seega võib eksisteerida hüpoteetiline olukord, kus töö anti üle tekstiga, et kõik tehti vastavalt standardile (viide võib olla ka projektis) ja tellija võttis selle vastu. Kuna tellija oli eeldatavasti ise ka ehitusjärelvalve, siis on Päästeameti ettekirjutus õigustatud.

Ka KOV-l on vastutus olemas, kui ta väljastas kasutusloa puudulike dokumentide alusel. Aga mitte näiteks nimelt osaliselt esitatud info põhjal.

Teenusena tehtu peab alati mahtuma mingite reeglite sisse, kuna üldjuhul tellija ei ole spetsialist. Eesti ehituses eksisteerinud olukord oli muidugi teema omaette. Siit tuleb välja ka „Tuleohutusseaduses“ väljatoodu oma tarbeks ehitamise erisus, kuna seal ohustab ehitaja iseend.

Ma ei ole standardite vastane. Üldjoontes pole nad kallid, vajadusel saab tasuta tutvuda (ostma pead üks kord ja kohapeal Tallinnas sai ka märkmeid teha). Kahjuks on paljudest tõlgitud ainult tiitelleht ja hakkama tuleb saada inglisekeelse variandiga. Standardite järgi tegutsemine ühtlustab tulemust ja tõstab ehitaja usaldusväärsust ning ehk tulevikus ka hoolduse, remondi ja utiliseerimise lihtsust.

Seda teksti ajendas kirja panema oma abihoone projekt, milles ei ole sõnagi EVS 812-st, kuid on olemas sauna tarbeks tuletõkkesektsioon, vahekaugused kerise, kamina ja põlevmaterjalide vahel, Päästeameti kooskõlastus samuti peal. Korstnad olen majale samuti ise ladunud ja sertifitseeritud korstnapühkijal pole aastate jooksul pretensioone olnud. Eks tuleb oodata, mida elu toob.

PS. Madis64 ühes postituses oli kirjeldas, EVS812 –s toodud, katlaruumis maksimaalse ladustatava kütuse piirmäära 0,5m3 puuhalge. Huvitaks, kui palju mahutavad enamlevinud puidugraanuli mahutid? Google andis vastuseks Eestis müüdavate osas ka 1000l, mis on rohkem kui 0,5m3. Eesti seadustest pole veel puidu kohta sellist piiri leidnud.

[Standardikeskus]

Tere,

Avastasin sellise vahva mõttevahetuse standardite kättesaadavuse teemal.

Juhiks tähelepanu sellele, et 812 seeria standardid ei ole ühegi õigusaktiga kohustuslikuks tehtud. Seega ei saa me rääkida nendest kui seadusandliku jõuga dokumentidest. Küsimust nende õigusliku staatuse kohta on põhjalikult arutanud ka Riigikohus ning soovitaks siinjuures tutvuda kõigil vastava riigikohtu otsusega: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-1-7-10
Seega Urmas, kui standardiga tutvumine on nii keeruline ja kallis, siis sa ei pea sa selle standardiga tutvuma, vaid võid täiesti vabalt ülaltoodud Riigikohtu otsusele tuginedes asuda sulle ettekirjutusi teinud isikuga vaidlema tuginedes näiteks loodusseadustele ja nendest lähtuvatele arvutustele.
Keegi ei saa keelata ise välja arvutada või otsida kusagilt erialakirjandusest vastuseid küsimustele, milline on selline isolatsioon, mis on piisav näiteks kivikorstna põlevatest tarinditest ohutuks isoleerimiseks.
Antud juhul on ju ettekirjutuses toodud ilusti välja, mis on valesti, seega ei pea ka ettekirjutusest aru saamiseks standardiga tutvuma.

PS. Kõige aparemini selgitab seda, miks standardite levitamise süstem on selline, nagu see praegu on, ilmselt see lõik:
http://www.evs.ee/StandardidjaEL/Standa ... fault.aspx

Edu ja jõudu
Priit

[rokikas]

Tore et ka sisulised asjaosalised siin sõna võtavad. Viide sellele riigikohtu lahendile on hea.
Kui sa loed kõige esimest postitust siis seal on juttu sellest et miks üldse peaks riigieelarvest kinni makstud standardi eest veelkord maksma ja miks on see tasuta tutvumine nii pagana keeruliseks (näiteks Kärdla elanikule) tehtud.

PS. Kui juba esined firma/asutuse nimel siis oleks ehk viisakas ka täisnimega seda teha.

[Teinekülaline]

Lugesin "Standardikeskuse" poolt viidatud riigikohtu otsust ja arvan, et vähemalt ühe lõigu sealt võiks huumorinurgakesse paigutada. Tõelise "kompetensiga" need advokaadid. Loe ja imesta:

Maakohus on asunud seisukohale, et kuna seinas oleva ava mõõt oli ca 10 cm suurem kui suitsutoru läbimõõt, ei võimaldanud välisseina ava tarindiosa ja suitsulõõri seina ühenduskohale nõuetekohase 100 mm paksuse soojusisolatsioonimaterjali kihi paigaldamist. Kohus ei ole aga arvestanud, et toru ümber mähituna väheneb kivivilla paksus, mis tähendab seda, et ka ca 50 mm ava sisse on võimalik paigaldada 100 mm kiht villa.

PS Jõudu Urmasele selle teemaga tegelemisel

[Urmas]

Tere,...Seega Urmas, kui standardiga tutvumine on nii keeruline ja kallis, siis sa ei pea sa selle standardiga tutvuma, vaid võid täiesti vabalt ülaltoodud Riigikohtu otsusele tuginedes asuda sulle ettekirjutusi teinud isikuga vaidlema tuginedes näiteks loodusseadustele ja nendest lähtuvatele arvutustele...Priit

Tere ise kah!
Lugesin seda lahendit ja selle lõpus on järgmised laused, rääkimata sellest, et EVS nõudeid mainitakse ja neile viidatakse lahendis kogu aeg.
"Käesolevas kriminaalasjas ei ole hea ehitustava jäänud üldmõisteks, vaid seda on konkretiseeritud Eesti standardi EVS 812-3:2002 p-des 6.2.3 ja 6.2.9 sätestatud nõuetega. Eelnevalt toodud põhjusel on ka EhS § 48 p-s 4 sätestatud nõude rikkumine tuvastatav Eesti standardi EVS 812-3:2002 kaudu."
Ei tea kuidas teised, aga mina saan aru, et see viidatud EVS oleks nagu Ehituseaduse tõlgendamise kommenteeritud või seaduse sätete konkretiseeritud osa, millede nõuded on siiski kohustuslikuks täitmiseks. Kui nõuete järgimine on kohustuslik ja nende mittejärgimise eest ettenähtud sanktsioonid, kusjuures vabaduskaotuslikud, siis jään arvamusele, et need EVS-d peaksid olema ka piiranguteta kättesaadavad ja avalikud nagu Ehitusseaduski.

[Urmas]

Tore et ka sisulised asjaosalised siin sõna võtavad.... Kui juba esined firma/asutuse nimel siis oleks ehk viisakas ka täisnimega seda teha.

Mina leidsin sealt http://www.evs.ee/EVS/Kontakt/Töötajad/ ... fault.aspx avalikes andmetes töötajate hulgast ainult ühe Priidu. Tea, kas too on seesama, kes siin kirjutas?

[Külaline]

Tere veelkord,
Et üritan siis selgitada kasutaja „rokikas“ küsimusi:
„Kui sa loed kõige esimest postitust siis seal on juttu sellest et miks üldse peaks riigieelarvest kinni makstud standardi eest veelkord maksma ja miks on see tasuta tutvumine nii pagana keeruliseks (näiteks Kärdla elanikule) tehtud.“
Selleks, et ühe dokumendi saaks kehtestada ametliku standardina, peavad mitmed inimesed tegema tööd ning peab olema olemas ja töötavana hoitud ja rangetele nõuetele vastav standardimissüsteem nii standardite koostamiseks, kirjastamiseks kui levitamiseks. Ilmselt mõistab iga mõtlev inimene, et kõige sellega kaasnevad kulud ja need kulud on paraku võrreldamatult suuremad kui kusagil eespool mainitud üks arvuti. Antud juhul on tõesti MKM toetanud standardi koostamist, kuid selle toetusega ei ole kaetud sugugi mitte kõik kulud. Väga jämedalt öeldes võib väita, et standardi eessõnas nimetatud MKM toetus katab mõned standardi koostajatele makstud tasud, aga mitte teisi standardi avaldamisega kaasnevaid kulutusi. Seetõttu ongi kokku lepitud, et need teised kulud kaetakse teistest allikatest (standardi müügist).

Mis tasuta tutvumise lihtsustamisse puutub, siis sellega on seotud väga palju erinevaid aspekte, mille vahel peab leidma tasakaalu. Olulisemad nendest on järgmised:
1. 99% Eesti standarditest baseeruvad Euroopa või rahvusvahelistel standarditel, nende tasuta levitamise on nii Euroopa kui ka rahvusvahelised standardiorganisatsioonid oma reeglitega ära keelanud.
2. Standardikeskuse (Eesti standardimissüsteemi) töös hoidmisega kaasnevad kulud, mida tänasel päeval kaetakse suures osas standardite müügist
3. Tasuta asju ei ole paraku olemas, igasuguse tasuta tutvumise lahenduse eest peab keegi maksma.

Veelkord tuletan meelde, et standardid ei ole mõeldud kohustulikeks dokumentideks, vaid pigem töö- ja abivahenditeks nendele, kes oskavad neist endale kasu näha. See on kirjas ka toote nõuetele vastavuse seaduses ja sellele põhimõttele on ka tänane standardimissüsteem üles ehitatud. Puhtalt sellest lähtuvalt ei oleks ju põhjust rääkida standardite tasuta kättesaadavusest – teised töövahendid ju ei ole tasuta kättesaadavad. Samas on täiesti selge ja ka meie Standardikeskuses anname endale aru, et riik on teinud mõned (kogu standardite hulgast siiski väga tühise osa) standardid kohustuslikuks ning läbi selle teinud neist avaliku huvi objekti. Samuti toetavad paljud standardid soovituslikena riiklike poliitikaid (nagu ka EVS 812 seeria), mis nagu sellestki teemast näha, lisab omakorda õli samasse katlasse. Seetõttu oleme loonud koostöös riigiga siiski mingid võimalused standarditega tasuta tutvuda – niipalju kui see punktides 1-3 toodut arvestades täna võimalik on. Lähitulevikus on meil siiski plaanis töötada välja veel mõned teenused, mis peaksid standarditega tutvumise võimalusi mitmekesistama ja lihtsustama.

Head vana aasta lõppu!
Seekord siis täis nimega
Priit Kikas