naabri kaabel läbib minu korterit!

[Külaline]

Kuna teemaalgatajal vist naabriga suhted nagunii sassis, siis jääb üle see variant:

Point on vist selles, et naabrit see ei huvita (uue kaabli vedu). Ja kuna kodanik tahab sellest lahti, saada siis just - ühistule kiri ja kaabli kasutajale samuti, saada või tähitult, mingi elektrikontrolli keskus? vms kohale, aktid jms teha, kui kaabel ei vasta nõetele, siis kilbist lahti ning las siis ühistu või kes iganes tegeleb probleemi lahendmisega edasi,...

Urmas

[val]

Et saaks ekspertiisi teha on vaja mõlema juhtme otsas mõõta. See vajab naabri luba. Kuhu me jõuame. Mis võib ekspertiisist välja tulla: 1) ristlõige liiga väike; 2) füüsiline vananemine; 3) mehhaaniline vigastus. Mis oleks vastused: 1. pigem ei, kui projekti kohane asi. 2 ei tea, vajab eksperti 3. see juhtus janarhil kogemata. Nr 1 oleks naabri ja ühistu asi lahendada. Nr 2 on ühistu asi. Nr 3 tuleb janarhil lahendada. Ma ikka veaks talle ise uue juhtme kui lubab. Jama siis, kui ei luba. Siis tuleb ühistu kaudu läheneda asjale, aga see oleks üpris halb variant.

[Volts]

Ja miks peaks selle uue kaabli vedama "kullaga viimistletud" naaberkorterist? Uue võib ju viia trepikojast, kus ilmselt ei sega see mitte kedagi.

[Imelik]

Hinnanguid ja nõu saaks anda juhul kui situatsioon oleks üheselt mõistetav. Mina ei saa küll kirjelduse järgi situatsioonist "sotti".
Milline juhistik majas? Juhistiku ülesehitus? Pingesüsteem?
Praegust kirjeldust ei suuda kuidagi loogiliselt seostada:
2faasijuhiga kaabel, küsija kilp asub trepikojas (ilmselt siis ka naabritel), kaabliga toidetav tarbija asub korrus kõrgemal, kaabel kulgeb vertikaalselt põrandast (kus on nähtav) lae suunas, pinge kaablis pärineb ülemise naabri kaitselülitilt (mis peaks siis asuma trepikojas korrus kõrgemal).
Praegusel juhul saan aru, et pliidikaabel kulgeb ülemisest kilbist alla , siseneb kuskil küsija korterisse
ja tõuseb süvistatuna köögiseinas uuesti ülemisele korrusele (juba korteris asuva tarbijani). Kõlab
nagu möödaviik (aga miks ja millest?).
Talumiskohustus on kommunikatsioonide suhtes mis on nähtavad või mille kohta on andmed. Mille kohta andmed puuduvad (et kommunikatsioon läbib üldse korteriomandit) ei saa ka olla talumiskohustust (sest kellelgi ei ole antud objekti olemasolu kohta andmeid).
Kuna korteriomanik ei ole põhjustanud korteri tavakasutusest suuremaid mõjusid ning on probleemist teavitanud ühistut ja asjassepuutuvat korteriomandit, ei näe põhjust süüdistusteks.
Kriban vähe veel (jäi "lahjaks"). Avastatud kaabli väljakande kulud omandist tasub reeglina huvitatud osapool (vastavalt saavutatud kokkuleppele). Lihtsalt parandamist on õigus nõuda ühistu eelarvest ning seejuures tekib ka talumise kohustus.

[janarh]

Hinnanguid ja nõu saaks anda juhul kui situatsioon oleks üheselt mõistetav. Mina ei saa küll kirjelduse järgi situatsioonist "sotti".
Milline juhistik majas? Juhistiku ülesehitus? Pingesüsteem?
Praegust kirjeldust ei suuda kuidagi loogiliselt seostada:
2faasijuhiga kaabel, küsija kilp asub trepikojas (ilmselt siis ka naabritel), kaabliga toidetav tarbija asub korrus kõrgemal, kaabel kulgeb vertikaalselt põrandast (kus on nähtav) lae suunas, pinge kaablis pärineb ülemise naabri kaitselülitilt (mis peaks siis asuma trepikojas korrus kõrgemal).
Praegusel juhul saan aru, et pliidikaabel kulgeb ülemisest kilbist alla , siseneb kuskil küsija korterisse
ja tõuseb süvistatuna köögiseinas uuesti ülemisele korrusele (juba korteris asuva tarbijani). Kõlab
nagu möödaviik (aga miks ja millest?).
Talumiskohustus on kommunikatsioonide suhtes mis on nähtavad või mille kohta on andmed. Mille kohta andmed puuduvad (et kommunikatsioon läbib üldse korteriomandit) ei saa ka olla talumiskohustust (sest kellelgi ei ole antud objekti olemasolu kohta andmeid).
Kuna korteriomanik ei ole põhjustanud korteri tavakasutusest suuremaid mõjusid ning on probleemist teavitanud ühistut ja asjassepuutuvat korteriomandit, ei näe põhjust süüdistusteks.
Kriban vähe veel (jäi "lahjaks"). Avastatud kaabli väljakande kulud omandist tasub reeglina huvitatud osapool (vastavalt saavutatud kokkuleppele). Lihtsalt parandamist on õigus nõuda ühistu eelarvest ning seejuures tekib ka talumise kohustus.

Väga hea ja põhjalik vastus, tänud! Ja sa said väga täpselt aru:

"Praegusel juhul saan aru, et pliidikaabel kulgeb ülemisest kilbist alla , siseneb kuskil küsija korterisse
ja tõuseb süvistatuna köögiseinas uuesti ülemisele korrusele (juba korteris asuva tarbijani). Kõlab
nagu möödaviik (aga miks ja millest?).

Täpselt nii ongi! Aga milleks tekib minulgi küsimus!? Kas nõuka aegne ehitaja unustas õigel ajal kaablit vedada või on sel mingi muu põhjus, kes kurat seda enam kinni võtab, seda enam et ühistul puudub üleüldse igasugune projekt dokumentatsioon majast kui sellisest.
Minu arvamus on samuti kogu aeg olnud, et mul puudub selle talumiskohustus, kuigi pole nagu otsest seadusandlikku punkti millest kinni haarata kui kallis naabrimees asja teravaks tahab ajada.

[Andresto]

See juhe ei tule minu kilbist, vaid ülemise naabri kilbist, ja isegi automaat kindlaks tehtud...

Hinnanguid ja nõu saaks anda juhul kui situatsioon oleks üheselt mõistetav. Mina ei saa küll kirjelduse järgi situatsioonist "sotti"....
Praegust kirjeldust ei suuda kuidagi loogiliselt seostada:
2faasijuhiga kaabel, küsija kilp asub trepikojas (ilmselt siis ka naabritel), kaabliga toidetav tarbija asub korrus kõrgemal, kaabel kulgeb vertikaalselt põrandast (kus on nähtav) lae suunas, pinge kaablis pärineb ülemise naabri kaitselülitilt (mis peaks siis asuma trepikojas korrus kõrgemal).
Praegusel juhul saan aru, et pliidikaabel kulgeb ülemisest kilbist alla , siseneb kuskil küsija korterisse
ja tõuseb süvistatuna köögiseinas uuesti ülemisele korrusele (juba korteris asuva tarbijani). Kõlab
nagu möödaviik (aga miks ja millest?). ...

Tere!
Mina saan aru nii: 3x majas peab siis janarh elama esim. v. teisel korrusel. Tema kohal elava naabri kilp, koos automaadiga/automaatidega, asub janari korrusel trepikojas v. veelgi korrus allpool. Nüüd sellest naabri kilbist, kulgeb vertikaalselt piki janari köögiseina, see õnnetu pliidikaabel.
Miks nii arvan? Sest hiljuti ehitasin/plaatisin Jõgeval vannituba ja seda neljakordse nõukaaegse korrusmaja kolmandal korrusel. Tuli aeg vool välja lülitada ja trepikojas, kus taval. el. kilp pidanuks olema, seda polnud.
Kolmanda korruse el. kilp, oli ühte viidud neljanda korruse kilbiga ja asuski seal. Nii asus esimese korruse el. kilp teisel koorusel.
Huvitav, kuidas kulgeb janari pliidikaabel juhul, kui Sa elad teisel korrusel - piki alumise naabri seina üles!?
Andres

[val]

Talumiskohustus käib avalikus kasutuses tehnovõrgu ja -rajatise kohta. Antud juhul on tegu kaasomandi ning selle valdamise ja kasutamisega. See ei ole sama asi. Täpsemalt vt AÕS 2 jagu: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062011006#jg9. Kui tahad täit ülevaadet saada tuleb vaadata veel hulka akte (KÜS, KOS, TsÜS jne), kõik need antud asjas tervikuks sisuda, poolte huvidest lähtuvalt tõlgendada, kohtunikule ära seletada jne. .... ja kõik see mingi kaabli pärast ?

[janarh]

Mina saan aru nii: 3x majas peab siis janarh elama esim. v. teisel korrusel. Tema kohal elava naabri kilp, koos automaadiga/automaatidega, asub janari korrusel trepikojas v. veelgi korrus allpool. Nüüd sellest naabri kilbist, kulgeb vertikaalselt piki janari köögiseina, see õnnetu pliidikaabel.

Ei igal ühel oma trepikojas omal korrusel kilp, ja ülemisel naabril samuti enda kilp seal ja see õnnetu kaitse millest see juhe tuleb ka seal kilbis.
Muidugi ma ei hakka kohut mingi juhtme pärast käima, see oleks viimane debiilsus, üritan siiski temaga rahumeelselt veel asja lahendada.

[Külaline]

Talumiskohustus käib avalikus kasutuses tehnovõrgu ja -rajatise kohta. Antud juhul on tegu kaasomandi ning selle valdamise ja kasutamisega. See ei ole sama asi.

Pidasin silmas seda-

§ 11. Korteriomaniku kohustused
(1) Korteriomanik on kohustatud:
1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud;
2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse;
3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.

Kuipalju on küll kellegi korteri pliidikaabel kaasomandi ese
(küll on seda köögisein) on iseküsimus. Taluda seda aga ilmselt tuleb.
Pigem saab rõhuda mõistlikusele ja ajada asju ühistuga.
Imelik.

[janarh]

Kuipalju on küll kellegi korteri pliidikaabel kaasomandi ese
(küll on seda köögisein) on iseküsimus.

No seda minagi, mõne mõttes kindlasti tähenärimine, aga kui sa teed kap-remondi enda elamises sh vahetad kogu oma kaabelduse jne, ja ikkagi on seinas (põrandas) vanad ohtlikud pinge all juhtmed millede kulgemist sa ei tea ja mida sina pingevabaks oma suva järgi lasta ei saa siis on nagu pahasti. Arvan, et siinkohal oleks mõistlik see teema lukku lüüa, arvamusi ja ettepanekuid oli mitmeid, milledest siis teen omad järeldused. Tänud kõigile, isegi need kes mind soodaks pidasid

[janny]

Väga huvitav olukord. Ei ole midagi sellist enne isegi kuulnud. Eks püüa naabritega ikka häid suhteid hoida.

[Olaf]

See on nõukaaegne pärand. Nüüd tehakse vahet, et " see on sinu ja see on minu " . Mitte ainult elektri, vaid ka vee ja kanalisatsioonitrassidega tean selliseid juhuseid . Ja tuleb nüüd neid asju klaarida ( või leppida )

[Küülaline]

Huvitav on see, et mõned teemad hakkavad elama iseseisvat elu. Mitmel lehel on asja põhjalikult lahatud ja lahenduseni jõutud, siis tulevad mõned, kes pole viitsinud algust lugeda ja hakkab jahumine (juba ilma teemaalgatajata) jälle pihta.
Sama oli ka ühes teises teemas kaitsmete läbiminemise kohta.