Korsten märg
- Hiid
- Ehituspenskar
- Postitusi: 4388
- Liitunud: 30 Jaan 2005, 12:46
- Asukoht: Tartu
- On tänanud: 105 korda
- On tänatud: 84 korda
Korsten märg
Lugemata postitus Postitas Hiid »
Korsten on sisemõõduga 25x25cm.
Pikkus ~8m.
Sellest 5m. köetavas ruumis.
Ahi on soome tüüpi ja tõmbab, mis pöörane.
Korstna pits on märg. Ülevalt kolm rida üleni ja siis allapoole need kivid, mis on lõõri kohas. Nurgad allpool enam ei ole.
Sellist asja ei ole kusagil varem näinud. Puud on kuivad.
Korstnal plekkmütsi ei ole, aga enamustel ei ole.
Et siis millest? Mis teha?
Lugemata postitus Postitas kotermann »
25x25 cm (täiskivilõõr) on tavalistele eramu küttekolletele ikka ilgelt suur - suitsugaasid ei jõua seda piisavalt üles soojendada ning hakkavad külmal pinnal kondenseeruma. Va H2O-d on ka kõige kuivemas küttepuus omajagu.
Kui selline suur lõõr juba on, torka talle ülalt roostevaba terashülss sisse (jupikaupa jätkates) ja puista kivi ning toru vahe näiteks peenemafraktsioonilist fibot täis.
- restauraator
- Ehitusspets
- Postitusi: 681
- Liitunud: 12 Mai 2005, 08:15
- On tänanud: 2 korda
- On tänatud: 1 korda
- Kontakt:
Lugemata postitus Postitas restauraator »
Lugemata postitus Postitas wimms »
Kondensi moodi jah.kotermann kirjutas:Kui selline suur lõõr juba on, torka talle ülalt roostevaba terashülss sisse (jupikaupa jätkates) ja puista kivi ning toru vahe näiteks peenemafraktsioonilist fibot täis.
Kui sul 3m soojustamata ruumides on, siis seal jahtub kiirelt. Kui hülssi teha, siis peaks ehk piisama sellestki kui vaid need 3m ära teha, aga siis villaga tihendades.
- Hiid
- Ehituspenskar
- Postitusi: 4388
- Liitunud: 30 Jaan 2005, 12:46
- Asukoht: Tartu
- On tänanud: 105 korda
- On tänatud: 84 korda
Lugemata postitus Postitas Hiid »
Varem ehitatud korstnad on kõikidel sellised. Märjad nad küll ei paista.

Seda hülsi paigaldamist ma ei kujuta küll hästi ette. Kolmest kohast siseneb erinev kolle. Pliit, ahi ja saunaahi. Varsti saab hakata saunaahju ka kütma, see ajas korstna suisa kuumaks. Sel teel peab vist korstent kuivatama hakkama siis regulaarselt....
Äkki teha siis müts otsast kitsam, et tõmmet piirata?

Lugemata postitus Postitas kotermann »
Tegelikult sujuvalt ahenev korsten oleks muidugi ainuõige - vt. suuri tehasekorsnaid. Korstnas gaasid paratamatult jahtuvad, ruumala väheneb ja järelikult kiirus väheneb. Ahenev korstnalõõr aitab säilitada gaaside ühtlast kiirust.
Paraku eramuehituses on ahenevat korstnalõõri pea võimatu teha ja pole ka erilist vajadust.
Hülsile suitsu sisenemisavade ja alla tahmaluugi tegemine juba olemasolevas korstnas on muidugi kole peamurdmine - mõtlesin selle peale ise ka, aga otsustasin lahenduse väljanuputamise sulle enesele magustoiduks jätta

-
- Ehitusspets
- Postitusi: 390
- Liitunud: 16 Juun 2006, 22:12
- Asukoht: Läänemaa
- On tänatud: 5 korda
Lugemata postitus Postitas tcumen »
Aga äkki ongi selles asi, et tõmbab kusagilt lisaõhku ja suitsugaaside jahtumine on kiirem, kui vaja. Ideaallahendus on ju selline: igale koldele oma lõõr, siis vastastikused mõjud puuduvad.
- Hiid
- Ehituspenskar
- Postitusi: 4388
- Liitunud: 30 Jaan 2005, 12:46
- Asukoht: Tartu
- On tänanud: 105 korda
- On tänatud: 84 korda
Lugemata postitus Postitas Hiid »
Siibrid on ju kinni.
kordan, isal on sama moodi juba tohutu aeg ja kunagi ei ole sellist probleemi olnud.
käisin korstna otsas ka, kui ahi küdes.
Käega katsudes oli gaaside temp umbes 40-50.C
-
- külaline
Lugemata postitus Postitas qit »
-
- külaline
Lugemata postitus Postitas teadmatu »
-
- külaline
korsten märg
Lugemata postitus Postitas sookollu »
Lugemata postitus Postitas Müürimees »
jätaks ikka ahju ja korsta puutumatta kuni pitsini

silikaat osale oleks soovitav laduda sisse punane kivi ja kõige peale siis valu, või midagi plekist .
Lugemata postitus Postitas tommpomm »
hakkaks tuleb ikka kohapeal asi üle vaadata.iga kingsepp jäägu oma liistude juurde.
Korsten märg!
Lugemata postitus Postitas onua »
- restauraator
- Ehitusspets
- Postitusi: 681
- Liitunud: 12 Mai 2005, 08:15
- On tänanud: 2 korda
- On tänatud: 1 korda
- Kontakt:
Lugemata postitus Postitas restauraator »
Ise olen mõtelnud, et ei tea kas nendesse tänastesse silikaatkividesse topitakse liialt lupja või tehakse neid teise tehnoloogia järgi ? Sihuke tunne on küll, et vanemad kivid on nagu teisest puust st pole nii poorsed.
-
- Ehitusspets
- Postitusi: 385
- Liitunud: 02 Mär 2007, 16:47
- Asukoht: tartumaa
- On tänanud: 1 korda
- On tänatud: 7 korda
Lugemata postitus Postitas talupoeg »
Mine “Ahjud, kaminad, korstnad”
- Ehitusfoorum
- ↳ Üldfoorum
- ↳ Ahjud, kaminad, korstnad
- ↳ Aiad, väravad
- ↳ Aknad, uksed
- ↳ Betoon ja betoonitooted
- ↳ Ehitustööriistad
- ↳ Ehitusmaterjalid
- ↳ Elekter, elektriseadmed
- ↳ Energiamärgis ja energiaaudit
- ↳ Fassaadide arutelu
- ↳ Katused, laed
- ↳ Hüdroisolatsioon
- ↳ Kaevud
- ↳ Konstruktsioonid, seinad
- ↳ Küttesüsteemid
- ↳ Palkmajad
- ↳ Projekteerimine, projektid
- ↳ Põrandad
- ↳ Puit ja puidutooted
- ↳ Restaureerimine
- ↳ Seadusandlus
- ↳ Soojustus, isolatsioon
- ↳ Saunad, dussiruumid, vannitoad, sanitaartehnika
- ↳ Siseviimistlus, värvid, plaatimistööd
- ↳ Ventilatsioon
- ↳ Veevarustus, kanalisatsioon, käimlad
- ↳ Vundamendid
- ↳ Naljanurk
- ↳ Arhiiv
- Ärifoorumid
- ↳ Otsin tööd
- ↳ Pakun tööd
- ↳ Ostu-müügifoorum
- ↳ Annan/võtan rendile
- ↳ Hinnapäring