Päikeseküte

[trebla]

...Seade toodab energiat tunnis 2,5kW
Aastas on ligi 1600h päikest.
Kokku tuleb aastas ligi 4000kW
Elektri hind 1,5kr/kW
Seega 6000kr/aastas
Investeering jagatud aastas saadud energia hinnaga
45000/6000=7,5a
Kui nüüd kredex toetab oletame 50% siis tasuvus 3,75a.

....?

jämedalt oleks kriitikaargumendid järgmised:

Kui sul öine elekter niigi olemas on, siis ta maksab pigem 1 kr/kWh
Ja suvel läheb osa sooja raisku - sa ei tarbi kõike ära.

Seega läheb tasuvus üle 10 aasta(ringluspump tarbib kah midagi).


Aga pole hullu - küll elektri hind tõuseb....

[juroku]

Merko on mõnele oma Tlna korrusmajale vist isegi päikesepaneelid paigutanud? Vähemalt projektides need olid.
Lõuna-Türgis on isegi osadel pilpaküla-stiilis hurtsikutel "päikesepaneelid". Täpsemalt mingi toru-radikas katusel ja paak sellest kõrgemal. Töötab ilma pumpadeta, loomuliku ringlusega.

Loomulikult tuleme jalle sinna tagasi kust alustasime Türgis on seda päikest küllaga ni et pane kas või must tänn katusele saad oma sooja vee kätte ja seda peaaegu aasta ringselt ,aga meil peab muretsema meie jaoks kalli süstemi ja saada sooja vett 6 kuud ja veel mitte täis mahus .Kuskil jooksis veel hea lause Päikesekütte ei ole säästmiseks vaid kulutamiseks ,suvel pead mittu korda päevas vannis käima ja baseini soendama siis on need todetud kw olemas ja saab ilusaid tasuvusaja numbreid näidata

[madis64]

Ja suvel läheb osa sooja raisku - sa ei tarbi kõike ära.
Seega läheb tasuvus üle 10 aasta(ringluspump tarbib kah midagi).

Aeg annab arutust - las solar.planet.ee paneb üles oma terve aasta graafikud - sealt pealt saab igaüks 2012 jaanipäeval rehkendada aastast säästu ja tasuvusaega (arvesse võttes nii investeeritud raha hinda kui ka elektri/kütuse potentsiaalset hinnatõusu).

Endal tunduib ketserlik mõte tekkima ikkagi päikesepaneeli poolt ammutatud soojuse vedelik-vesi soojuspumba soojusallikaks rakendamise kohta ...

Et kuna aeda ei viitsi üles sonkida maasoojuspumba jaoks - ja põlegi teist õieti ...

[rokikas]

Endal tunduib ketserlik mõte tekkima ikkagi päikesepaneeli poolt ammutatud soojuse vedelik-vesi soojuspumba soojusallikaks rakendamise kohta ...

Mis see on? Ehk viitsid lähemalt seletada.

[Eerik1]

Mitu m2 see 36 toru on?
Raadiost kuulsin saadet Tartu vallas lasteaiale paigaldatud päikesekollektorist, mis pidavat andma aastas lausa 212 MWh , kusjuures pinda vaid 60 m2 (või 160 m2?) Siin on 30 toru vaid 1,5 m2.
http://www.tartupostimees.ee/392671/pai ... i-teenima/
http://www.tartuekspress.ee/?page=1&id=716
Palju éesti teoreetiline aastakeskmine (insolation level ) kWh/m2*päev on?

Päike saadab Eestis maapinnale veidi alla 100w/m2 kohta ideaaltingimustes. *60m2=6000w ehk 6kW/60m2 kohta * 1600h/a = 9,6MWh/aastas.
Millise valemiga see lasteaed 212MWh/kätte saab?
Kui nüüd loogiliselt arvutada, siis ruutmeetrile aastas langeb energiat 160kW ja 212MWh jagada 160kW saame 1325m2 see oleks reaalne kui palju oleks sinna päikesepaneele pidanud paigaldama, et 212MW kätte saada. Midagi oli selles infos valesti, pigem 212kWh/päevas on võimalik kätte saada ja see on igati loogiline. Siinkohal on muidugi veel üks pisike nüans. Kas lamekollektor või vaakumtoru. Mõlemal on oma eelised ja vead. Minule isiklikult sümpatiseerib vaakumtoru rohkem kahe tehnilise fakti osas. Kui väljas on temperatuur alla -20 siis vaakumtoru toimis ja andis 45* välja, lamekollektor kahjuks jõudis sel päeval ainult +12 saavutada. Milles vahe on? Lamekollektorisse ei saa vaakumit sisse imeda (suured klaaspinnad, nende tihendamine jne.) ja ükskõik kui isoleeriv gaas seal sees ei ole, on ta ikkagi soojust juhtiv ja seega suure külmaga tema toime on väike. Suvel aga toodab lamekollektor isegi effektiivsemalt, kui vaakumtoru, kuid siis me jälle ei vaja seda sooja. Teine asi on tormituuled. Vaakumtoru vahelt puhub tuul läbi ja ei ole seal sellist purjepinda nagu lamekollektoril. Maitseasi aga see oli minu arvamus.

[Eerik1]

Komplekti m2 küsiti ka. Ütlen ausalt, ma täpselt ei tea, aga ta võis olla ligi 4m2. Komplekt on siin lingil http://www.anrebell.ee/paike.html

[Eerik1]

Endal tunduib ketserlik mõte tekkima ikkagi päikesepaneeli poolt ammutatud soojuse vedelik-vesi soojuspumba soojusallikaks rakendamise kohta ...

Mis see on? Ehk viitsid lähemalt seletada.

See on olemas ja toimib siin Eestis edukalt.

[Eerik1]

ringluspump tarbib kah midagi.

45w*1600=72000w/1000=72kW*1,5kr=108kr ehk 6,9€/aastas

[tkko]

Päike saadab Eestis maapinnale veidi alla 100w/m2 kohta ideaaltingimustes. *60m2=6000w ehk 6kW/60m2 kohta * 1600h/a = 9,6MWh/aastas.
Millise valemiga see lasteaed 212MWh/kätte saab?
Kui nüüd loogiliselt arvutada, siis ruutmeetrile aastas langeb energiat 160kW ja 212MWh jagada 160kW saame 1325m2 see oleks reaalne kui palju oleks sinna päikesepaneele pidanud paigaldama, et 212MW kätte saada. Midagi oli selles infos valesti, pigem 212kWh/päevas on võimalik kätte saada ja see on igati loogiline.

Teadlik vale pigem
11 000 EUR eest saab umbes 25 000m3 gaasi (hinda täpselt ei tea), mis annabki energiat üle 200 MWh. Ilmselt projektijuht siis tõesti usub seda.
Minu meelest on see lihtsalt toetusraha tuulde loopimine, eks nende torude müüja-paigaldaja on muidugi rahul.

Ei suuda Eerik1 arvutuskäike hästi jälgida, sest ühikud ei ole korrektsed. 100W/m2 peaks olema aastakeskmine (2,4 kWh/m2*day, ), millegipärast korrutad sa seda aga päikesetundidega. Mis arv see ruutmeetrile aastas langev 160 kW on? kWh?

[rokikas]

See on olemas ja toimib siin Eestis edukalt.

Kus? Kuidas täpsemalt? Viidet paluks?

[2korda2]

Näen seda Kõrveküla lasteaeda igal tööpäeval Kui peaksin valgel ajal sattuma, siis võin pilti ka teha. Torusid on mehiselt.
Selles esimeses artiklis üles loetletud palju huvitavat:
1. Omaosalus projektil ~15%.
2. Selle omaosaluse saab tagasi nelja aastaga.
3. Arvestades mastaabieffekti, on eramule paigaldatava süsteemi puhul kasutegurid ilmselt kehvemad.

Nüüd arvutage ise, kui kiiresti tegelikult süsteem eramajas ära tasub.

[madis64]

Endal tunduib ketserlik mõte tekkima ikkagi päikesepaneeli poolt ammutatud soojuse vedelik-vesi soojuspumba soojusallikaks rakendamise kohta ...

Mis see on? Ehk viitsid lähemalt seletada.

Kuni Eerik mõne selgituse poetab, kus ja mida täpsemalt tehtud on, siis oma mõttest niipaljuu, et eesmärgiks oleks päikesepaneelis oleva soojuskandja temperatuuri viimine võimalikult madalaks (parem oleks seda ju alati hoida alla välistemperatuuri, kuid talvel see ei õnnestu).

Miks madalaks - selleks, et vältida energia hajumist soojuskandjast väliskeskkonda ajal mil "päike pilve taga on".

Milline seade aga on loodud madalatemeperatuurilisest sisendsoojusest põrandaküttele sobilikku soojust tootma - ilmselt maasoojuspump.

Loomulikult tuleks süsteem ehitada sellisena, et teatud tasakaalupunkti saavutamisel soojuspump vahelt automaatselt välja lülitada ning päikesekollektorist otsesoojust akumuleerida.

[Külaline]

Näen seda Kõrveküla lasteaeda igal tööpäeval Kui peaksin valgel ajal sattuma, siis võin pilti ka teha. Torusid on mehiselt.
Selles esimeses artiklis üles loetletud palju huvitavat:
1. Omaosalus projektil ~15%.
2. Selle omaosaluse saab tagasi nelja aastaga.
3. Arvestades mastaabieffekti, on eramule paigaldatava süsteemi puhul kasutegurid ilmselt kehvemad.

Nüüd arvutage ise, kui kiiresti tegelikult süsteem eramajas ära tasub.

Omaosalus 20 000 EUR/4aastat= 5000 EUR aastas
5000 EUR /0,4 EUR/m3= 12 500 m3 maagaasi
12 500m3* 9,3kWh/m3= 116 250 kWh
116 250 kWh/60 m2= 1937 kWh/m2 mis on umbes 2 korda rohkem teoreetiliselt võimalikust kasutegurite erinevust arvestamata.

[Külaline]

See on olemas ja toimib siin Eestis edukalt.

Kus? Kuidas täpsemalt? Viidet paluks?

http://www.calore.ee/teenused/

[2korda2]

Näen seda Kõrveküla lasteaeda igal tööpäeval Kui peaksin valgel ajal sattuma, siis võin pilti ka teha. Torusid on mehiselt.

Kui nüüd ei eksinud, siis tänahommikuses hämaruses lugesin kokku 34 moodulit torusid. Kuidas see süsteem kokku 140KEUR maksis, on minu jaoks müstika. Tõenäoliselt on suur osa just selles, et saadi toetus peale ja siis ju "võõras raha".

[Oravaonu]

Küll mitte päris teemasse, aga on mõte paigaldada majale maasoojuspump ja päikesekollektorid ning need omavahel siduda. On kellelgi sellealaseid kogemusi, kuidas toimib, kuidas olemasoleva süsteemiga ühendada, millise firma seadmeid eelistada ja äkki oleks mõni asjalik kütte ja vendi projekteerija ka välja pakkuda? Objeklt Tartumaal, täiskeldriga ühepereelamu, köetavat pinda 160 ruutu. Praegune küte siis malmradiaatorid, katlaks õli+halupuud, küttesüsteem lahtine-isevoolne. Plaan osadesse ruumisesse panna ( asendada radiaatorid) põrandaküte: saunaruum, esikud, WC, vannituba, köök.

[Veikko]

Tegin Kõrveküla lasteaia seadmetest pili, seal on ikka kõik katused seda kola täis ja tuulegeneraator ka.
http://live.hot.ee/gallery/show_image?id=2255714
http://live.hot.ee/gallery/show_image?id=2255712
http://live.hot.ee/gallery/show_image?id=2255718
http://live.hot.ee/gallery/show_image?id=2255715
http://live.hot.ee/gallery/show_image?id=2255716

[madis64]

Küll mitte päris teemasse, aga on mõte paigaldada majale maasoojuspump ja päikesekollektorid ning need omavahel siduda. On kellelgi sellealaseid kogemusi, kuidas toimib, kuidas olemasoleva süsteemiga ühendada, millise firma seadmeid eelistada ja äkki oleks mõni asjalik kütte ja vendi projekteerija ka välja pakkuda?

Miks sa oma postitusest 2 postitust ülevalpool oleval lingil ei kliki - seal on v'ärvilised pildikesed maasoojuspumba ja päikesekollektorite otsesest sidumisest.

Samamoodi on mõned postitused eespool link tehtule, kus õhksoojuspumbaga soojaveeboilerit ja akupaaki köetakse - ilmselt saad paagi kaudu integreerida päikesekütet suvalise küttesüsteemiga.

[rrrr..]

See on olemas ja toimib siin Eestis edukalt.

Kus? Kuidas täpsemalt? Viidet paluks?

http://www.calore.ee/teenused/

Esimene mulje, mis tekib, on, et tegemist on järjekordse umbkeelsete vantide firmaga nagu need, kes oma imekilet siin pakuvad.

Krt! vanasti ei antud keskkooli lõputunnistust enne kätte, kui kirjandi ära suutsid kirjutada.

Kui ise ei saa hakkama - palgake omale nädalaks ajaks kirjaoskaja sekretär ja veebikülje kujundaja....

[juroku]

Meie ilmaga(vaata aknast välja) pidev Seisund 4. Päike ei tooda energiat. Kui päike ei paista: Hoone ja kuuma vee soo- jendamiseks kasutatakse ainult soojuspumba kompressorit. Efektiivsus (kasutegur) on teistest süsteemidest parem, kuna maasoojusallika tem- peratuur on kõrgem võrreldes teistes süsteemi- des, kus päikepaneel puudub.

[madis64]

http://www.solar.planet.ee

on oma saidilt kuude graafikud maha võtnud - tea kas tulemused kukkusid alla ja paneelimüüjad palusid "bad publicity" ära lõpetada

[madis64]

Natuke "tagurlikke" uudiseid ka - Hiina päikesepaneelitootjad vähendavad tootmist ja sulgevad uksi:

http://www.minut.ee/article.pl?sid=11/1 ... ode=nested

ja algupärane allikas:

http://www.digitimes.com/news/a20111209VL200.html

avaneb Minut-i uudisest (veebis lugemiseks nõuab registreerumist).

Ja seda suhteliselt kõrgete kütusehindadega ajajärgul

[Külaline]

Natuke "tagurlikke" uudiseid ka - Hiina päikesepaneelitootjad vähendavad tootmist ja sulgevad uksi:

http://www.minut.ee/article.pl?sid=11/1 ... ode=nested

ja algupärane allikas:

http://www.digitimes.com/news/a20111209VL200.html

avaneb Minut-i uudisest (veebis lugemiseks nõuab registreerumist).

Ja seda suhteliselt kõrgete kütusehindadega ajajärgul

Katsuge solar thermal ja solar photovoltaic ehk PV vahel ikka vahet teha.

Viimases sõltub turg ikka palju veel riikide toetustest ja et suurim turg Saksamaa on oma toetusi vähendanud, siis on see viinud jah ebaefektiivsetemate tehnoloogiate kasutajad kahjumisse. Samas on just täna PV jõudnud mõningates regioonides isetasuvuse tasemele - seega aitäh Saksamaale, et see maailmas sellise hüpervajaliku tehnoloogia on käima vedanud. Edasi areneb see nüüd omal jõul.


trebla

[trebla]

Siin teemas on varem ka PV paneelidest räägitud - viimases otsas käis arutelu aga põhiliselt soojaveepaneelide, mitte elektripaneelide ümber. sellest see eelmine täpsustus.

Panin enne kõrvalteemasse aga võib ka siia lisada viimase aruande PV paneelide turu seisust:
http://www.solarserver.com/solar-magazi ... 69-gw.html

hinnad on ajalooliselt madalaimatel tasemetel, Saksamaa riigitoetused samuti.
Selle aasta turu kasvuks ennustatakse 34%. Tootmisvõimsuste kasv oli aga suurem - sellest need sulgemised.

Efektiivseimad jäävad turule.

Kahju, et näiteks vaakumtorudega soojaveepaneelide vallas sellist hinnalangust ei toimu. Järelikult turg maailmas veel liig väike.
Soojemate maade inimesed saavad oma sooja vee katusele pandud tünnist niisama kätte.

[madis64]

Siin teemas on varem ka PV paneelidest räägitud - viimases otsas käis arutelu aga põhiliselt soojaveepaneelide, mitte elektripaneelide ümber. sellest see eelmine täpsustus.

Nii ajalooratas ringi käib ja jälle on sama kodar üleval

Efektiivseimad jäävad turule.

Kas need 50% "hiinlastest" just kõik "ebaefektiivseteks" klassifitseeruvad - aga mine sa tea ...

Kahju, et näiteks vaakumtorudega soojaveepaneelide vallas sellist hinnalangust ei toimu.

Minul isiklikult eriti kahju ei ole - see monofunktsionaalne lahendus, kus suvine energiaülejääk tuleb "õuebasseinis veevahetusega" kompenseerida, ei vääri mu tagasihoidliku isikliku arvamise järgi küll mitte kohta pjedestaalil.

Pigem ootaks ikka neid - taskukohaseid - seadmekomplekte, millega omatarbest ülejäävat päikese-elektrit ka võrku tagasi müüa saab. Tea, kas Saksamaal, millele sa pidevalt viitad, selline võimalus eraisikule standardsetel tingimustel täna võimalik on - et paneelid katusele, inverter voolumõõtjale külge ja viimane tagurpidi kruttima?