Sauna katus kohe õieti?

[saunamees]

Tere,
Lugesin eelnevai arutelusi ja soovitusi katuse soojustamisel ja aluskatte valikul. Üheselt head varianti paraku ei leidnud. Oleksin tänulik kui saaksin head nõu kuidas ja millist materjali kasutada. Tegemist on uue ehitisega ja asi seal maal, et valmis sarikad (paigaldatud vahega 1200mm, 50x150mm prussist). Katuse materjaliks saab kivimustriga plekk. Katuse pinda 60m2. Kalle 25kraadi.
Ise mõtlesin kasutada soojustuseks penot. Millise aluskatte peaks valima (hingav, mitte hingav) kuhu ja kui suure peaks jätma tuulutuse?
Iga küsimuse ja kommentaari eest tänulik!

[Hiid]

see sarikate vahe tundub kole suur. Mis see rooviks on? 50x100?

[saunamees]

... tegelikult oli mõeldud tolline laud, kui hakkasin sarikaid tegema siis teadjamad vennad ütlesid, et plekk on kerge ja sobib? Kui nüüd keegi ütleb, et kohe kindlalt ei sobi, on selleks veel viimane võimalus

[saunamees]

... leidsin Estplasti kodukalt sellise jutu:
Katuslagede soojustamisel kaitseb EPS soojustus talvel külma eest, suvel väldib ruumide ülekuumenemist.
Estplast EPS plaadid parandavad konstruktsioonide helikindlust, ei vaja täiendavat tuuletõkkeplaadi paigaldamist ning tagavad hingava konstruktsiooni, milles soojustus ei kahane ega vaju kokku. EPS soojustusplaadid säilitavad oma omadused kogu ehitise kasutusaja jooksul.
Siin nagu ei mainita üldse aluskatet?

[Külaline]

vaata ka teiste soojustuse tootjate ja katusekattefirmade lehekülgi ja peigaldusjuhiseid - iga L... kiidab oma P-d ! Et öelda sarikavahedele kindel EI peaks antud olema ka sarika pikkused, (siin vaid 60m2) ja konstruktsioon. Sisetunne ütleb et 120cm vahe, 25kraadi kalle ja tolline laud on õige nõrguke! Miks soojustad sarikavahed, miks mitte laepealset, kas katuslagi saunale ?

[saunamees]

sarika pikkus ühele poole 4m. Laele on mõeldud boiler ja veetorud.

[Külaline]

boilerile saaks eraldi kuudi lisasoojustusega ja siis ikkagi laepealne soojustamine?

[saunamees]

ok. Aga kas õige katuse saaks nii:
plekk - õhuvahe 25mm - aluskate (mitte hingav) ja rohkem midagi?
Seejärel soojustaksin lae. Kas ja kuhu peaksin panema tuuletõkke?

[Külaline]

ülemine pool normaal, tuuletõke soojustuse peale. Tehtud isegi näiteks nii - soojustuse peale rullis ehituspapp ülekattaga ja mõned lauad lahtiselt peale.
Aga seda sarikate hõredust ja õhukest roovi peaks veel uurima ja targematelt nõu lunima

[Chef]

kui see 25x100 on tihedalt pandud, siis pole probleemi, kui sammuga tahad panna oleks 50x50 oluliselt parem valik ja siis tuleb ka sammu valikul ettevaatlik olla. normatiivne lumekoormus on ikkagi 120kg/m2.

[restauraator]

Õiendaks ka natuke, kui kivid päris minu kapsaaias...
Pole ma veel ühegi profiilpleki valikuga katuse all tihelaudist nännud, ikka paigaldatakse neid na harvalt, kui vähegi võimalik. Ja et lumeraskus roovituse puruks rebib.... seda sõidaks kohe ise vaatama, kui see juhtunud on! Küsimus saab olla ikka ainult katuse edaspidises väljanägemises, kui kõik jõud temast kasutusea kestel üle käivad. See kehtib tavaliselt iga katusetüübi kohta - roovitus ja ka sarikad on katusekattele nagu vundament majale.

ps. madalamatel kalletel peaks tuulutuspilu ka alati kõrgem olema, kui 25mm, sest õhu liikumine selles aeglustub ega jõua oma ülesannet täita.

[Chef]

roovi paindepinged viilkatusel tõesti ületatud ei saa lume tõttu (roovid töötavad liittaladena, mitte lihttaladena), aga liialt suur läbipaine tekib küll sellel tollisel laual, kui see on teab mis emase sammuga pandud. selle tulemuseks ongi esteetilise välimuse kadu, sest plekk-katus näitab ju kõik alumise kihi deformatsioonid välja.
olen näinud varikatust, millel oli kivimustriga profiilplekk, aga keegi tarkpea oli pleki üle puitkarkassi ääre jätnud nii 30 cm, eks igaüks võib ise ette kujutada milline see konsoolne osa peale esimest talve välja nägi.

[restauraator]

Eks neid naljakaid olukordi on nähtud palju. Kui seda jama tehakse nn puukuurikatustega, siis ajab ka see totrus naerma, aga kui on kallis ja auväärne materjal ja hoone seda enam, siis ei tea kohe mida mõelda. Väike-Maarja kirikul oli tuul harjakivid minema viinud, paluti abi ja valmistusin juba torni kellaluugist kõiega dessandiks, kui selgus, et kivikatuse all polnudki aluskatust (siis on võimalik suvalisest kohast läbi katuse minna) Sarikas oli oma 12-14 meetrit ja kui harja alla jõudsin, siis alul tundus, et roov nagu suure sammuga pandud, sest ülemised kivid es ulatunud kuidagi alumiste peale ja kippusid sisse kiikuma! Aga tuli välja, et sarikavahe kõikus 160--180 cm vahel ja nagu ikka kasutatud oli 5x5cm roovitust. See siis kooldus kivikatuse raskusega alla ja sisse ja katusemuster oli nagu kardinakangal ! Harja tippu pannakse tavaliselt roovi tihedamalt, see siis pidas vastu, aga ennem harja kippusid kivid sisse kukkuma.. ja mida sa seal üksi parandad.. Mingid tühise hinnaklassiga abisarikad panemata ja kogu kupatus vastu taevast...