Millist küttesüsteemi valida?

[otsustusvõimetu]

Renoveerime vana 2 korruselist palkmaja. (130 m2 köetavat pinda) Soojustame esimese korruse 150mm villaga ja teise korruse 200mm villaga. Ei suuda kuidagi välja mõelda, milline küttesüsteem oleks kõige mõistlikum.
Mõte on, et paneks vesipõrandakütte, aga millega kütta? Kas puit, õhk/vesi või võtta hoopis õhk/õhk.
Köögis on olemas ka väike pliit soojamüüriga.

Ärge nüüd väga hullusti võhikut sõimake

[sashaobrok]

Täpselt sama pealkirjaga väga lohisev teema on siinsamas kõrval kuskil...

[Kalvis]

Ega polegi ühest lahendust, mõnele meeldib ema, teisele tütar.
Aga veidi teejuhiseid saab anda.
Soovitav oleks veeküttesüsteemile mõelda, sellele saab alati ükskõik mis katlaid või kütteallikaid lihtsalt juurde ühendada. Samuti saab igale poole sooja transportida ja seejuures hästi juhtida. Lühidalt mugavusküte.
Kui tahad odavkütet siis selleks on kas turba või kivisöega kütmine. Keskküttekatel+veeküttesüsteem. ca katel 1000 euri, teist samapalju akupaagile, lisaks igapäevane katlakütja amet. Mugavust pole ollagi, odav ka mitte ehitada, kuid küttekulu per kWh odavaim.
Esimene soodsaim mugavusküte on täna õhksoojuspump. Eeliseks odav ehitamine, täna odav küttekulu. Puuduseks sooja jaotamine (veidi uskumatu, kuid väga talutavalt jaguneb uksed lahti üsna elatavalt kogu majale ära) ja mõnikord müra probleemid. Peamine probleem on küttekulu kasv külmema ilmaga ja pumba võimsus jääb väikeseks. Seega vajaks nii öelda külma ilma jaoks mingit muud kütteviisi lisaks, pliit soojamüüriga ajaks asja ära. Murepilveks plaanitav EE hinnatõus, kuid ideeliselt jääb ikkagi hind peale seda soodsaks.
õhk-vesi soojuspump erineb eelmisest vähe, kuid soojajaotamine tubade vahel lihtne. On täna kallim ehitada, kuid ka selle seadme hind tasakesi sulab õiges suunas. Igatahes ehitamine tuleb kallim, kütmise kWh sama mis õhk-soojuspumbal, kuid sobib hästi vesipõranda küttega.
Maasoojuspump. Peab olema koht kus sooja võtta. Lahendusi on väga palju, enamus rõhub maa sonkimisele, kuid mulle meeldib rohkem kaevudega variant. Ka sellel soojapumbale on tootjad kasumiks kordades hinnale juurde korrutanud, no ei saa aru mis vidin on seal sees kullast, kui seda vidinat ei ole. Sama õhk-vesi pumba jutu kohta, hind tuleb aeglaselt allapoole. Kuid maasonkimine läheb kindlasti kallimaks. Maasoojuspumba lisapluss on, et kütte hind ei sõltu otseselt välistemperatuurist, samuti pole backup kütet vaja.
Pellet, puiduhake. Kallim ehitada kui kivisöe või turba variant. Samuti on pelleti hinnad tõusmas pidevalt. Plussiks - mugavusküte. Siin tasuks veel vaadata pelletikaminaid, head lihtsad seadmed, kuid veel kallid, kuid sooja jaotamine kaugemale probleemsem. Ka ei meeldinud mulle selle kamina täitmine ja liiga kirved hinnad.
gaas, nafta, elekter - lihtne ehitada, sh odav, kallid küttekulud. Ainus pluss - mugavusküte.

Kui otsustada ei oska, pead enamvähem projektijuhti mängima - leia igale küttele oluliste ja hinnaliste juppide enamvähem mõistlik ehitamise hind ja vaata keskmist küttekulu per kWh. Kui kuskil häirib ebamugavus mida ei talu (müra, igapäevane rabelemine), tõmbad nimekirjast variandi maha.

[rokikas]

Hea ülevaade.

[Külaline]

Renoveerime vana 2 korruselist palkmaja. (130 m2 köetavat pinda) Soojustame esimese korruse 150mm villaga ja teise korruse 200mm villaga. Ei suuda kuidagi välja mõelda, milline küttesüsteem oleks kõige mõistlikum.
Mõte on, et paneks vesipõrandakütte, aga millega kütta? Kas puit, õhk/vesi või võtta hoopis õhk/õhk.
Köögis on olemas ka väike pliit soojamüüriga.

Ärge nüüd väga hullusti võhikut sõimake

Insvesteeringuvõimalused on sageli valikute oluliseks aspektiks . Head/efektiivset nänni ja pakkujaid küttesüsteemidele on palju, aga sageli pole rahakotis küllaldaselt eurosid pikemaajaliselt tasuvate lahenduste finantseerimiseks.

[Veikko]

Renoveerime vana 2 korruselist palkmaja. (130 m2 köetavat pinda) Soojustame esimese korruse 150mm villaga ja teise korruse 200mm villaga. Ei suuda kuidagi välja mõelda, milline küttesüsteem oleks kõige mõistlikum.
Mõte on, et paneks vesipõrandakütte, aga millega kütta? Kas puit, õhk/vesi või võtta hoopis õhk/õhk.
Köögis on olemas ka väike pliit soojamüüriga.

Ärge nüüd väga hullusti võhikut sõimake

Soojustada võiks siiski paremini 150 mm villa pole tänapäeval enam mõistlik lahendus.

[otsustusvõimetu]

tänan kõiki heade mõtete eest.
Kaldun siiski õhk/vesisoojuspumba poole. Aga neid ju ka nii palju. Kuidas valida kõige parem ja soodsam. Oskate soovitada midagi?
Soojustusest. Hetkel majal väljaspool depp-plaat (ei tea kirjapilti) ja krohv. Kas väljast peaks kogu värgi maha kraapima (eriti ei tahaks) ja uuesti villaga soojustama või võiks sinna peale veel näiteks EPS plaadi panna ja puitvooder Ja siis sisse veel 5cm villa ?

[sashaobrok]

TEP plaadi asemel paned EPS-i ja krohvid uuesti.

[kütja]

tänan kõiki heade mõtete eest.
Kaldun siiski õhk/vesisoojuspumba poole. Aga neid ju ka nii palju. Kuidas valida kõige parem ja soodsam. Oskate soovitada midagi?
Soojustusest. Hetkel majal väljaspool depp-plaat (ei tea kirjapilti) ja krohv. Kas väljast peaks kogu värgi maha kraapima (eriti ei tahaks) ja uuesti villaga soojustama või võiks sinna peale veel näiteks EPS plaadi panna ja puitvooder Ja siis sisse veel 5cm villa ?

Talvel suuremate külmadega eriti õhk-vesi soojuspumba peale ei panustaks,jääb jänni (Narva aitab).

[Veikko]

Kui 200-250 mm penoga soojustad siis võid õhk/vesi pumbaga isegi hakkama saada. Muidugi oleneb jälle pumbast mille valid, mingi säästupumbaga oled juba -5 c peal nagu elektriküttega. Fassaad pane ikka parim, sest seda ei vaheta, pumpasi hakkad vast iga 15 asta tagant vahetama. Kas sa ültse oled välja arvestanud palju maja hakkab sooja tarbima.

[Ostakatel]

Aga miks mitte täisautomaatne pelletküte? Sobib nii lisaküttena soojuspumbale kui ka iseseisvaks kütmiseks. Parim täisautomaatne pelletkatel.

http://www.ostakatel.ee

[Pelletikaminad]

Samuti on ju lahenduseks ka pelletikaminad millele pole katlaruumi vaja. www.pelletikaminad.ee

[peakikerdu]

soovitan paigaldada kas maakütet või siis õhk/vesi. Kuna tegemist põranda küttega siis temperatuurid seal madalad (max 45/40) ideaalsed soojuspumpadele. Juhul kui majale pole veel arvutatud soojakadusid ja koostatud põrandakütte jooniseid siis saame ka selles osas teid aidata.
Kui soovite ka lahendust ja konsulteerimist siis kirjutage projekteerimised@hot.ee

Tervitades,

[kerdmar]

võimalusena pakun veel tahkekütte katelt. Põleb kaua ja ei vaja palju ruumi.
Lisa info: www.kerdmarstk.eu

[rokikas]

http://www.ekvy.ee/docs/Kyttekulud_eramu_10072011.pdf
http://www.ekvy.ee/docs/Kytte%20maksumu ... 072011.pdf
Tore oleks kui tegeleks tiba ka rahalugemisega tulevikku vaadates.

[kütja]

http://www.ekvy.ee/docs/Kyttekulud_eramu_10072011.pdf
http://www.ekvy.ee/docs/Kytte%20maksumu ... 072011.pdf
Tore oleks kui tegeleks tiba ka rahalugemisega tulevikku vaadates.

Väga hea lugemine nn "tasuta" kütte (soojuspumpade)propageerijatele .

[rokikas]

"tasuta" kütte

Kes see seda väidab .
Eks seal jutus/tabelites nii mõndagi vaieldavat. Tõin ta siia et viidata vajadusele küttesüsteemi valides tiba pikemale ajale ja kogukulule mõtelda.

[madis64]

tänan kõiki heade mõtete eest.
Kaldun siiski õhk/vesisoojuspumba poole.

Ära parem kaldu - rehkenda välja see õhu kubatuur, mis sul vaja talvekülmaga vajaliku soojatootluse saavutamiseks välisosa ventilaatoritest läbi lasta, seejärel palu mõnel ÕV-pumba pakkujal demoseadmel see režiim siisse lülitada ja kuula, kas sa seda ventilaatorimürinat ikka keset ööd nautida soovid.

Minu soovitus on:

a) ÕSP(id) + ahi (ahjud)

b) maasoojuspump ja elektrikatkestuse puhuks mõni ahi/kamin.

[kütja]

"tasuta" kütte

Kes see seda väidab .
Eks seal jutus/tabelites nii mõndagi vaieldavat. Tõin ta siia et viidata vajadusele küttesüsteemi valides tiba pikemale ajale ja kogukulule mõtelda.

Väidavad enamus soojuspumpade müüjaid ,et paned pumba üles ja tasuta küte nagu maast leitud.

[Külaline]

Väidavad enamus soojuspumpade müüjaid ,et paned pumba üles ja tasuta küte nagu maast leitud.

Ära lahmi! Pole küll märganud, et enamus seda väidab.

[sashaobrok]

Niipea kui maja ehitada nõksa soojem ja soojustarve väheneb, muutub kogu tulpdiagramm kapitaalselt.

[kütja]

Väidavad enamus soojuspumpade müüjaid ,et paned pumba üles ja tasuta küte nagu maast leitud.

Ära lahmi! Pole küll märganud, et enamus seda väidab.

Märka rohkem!

[kütja]

Niipea kui maja ehitada nõksa soojem ja soojustarve väheneb, muutub kogu tulpdiagramm kapitaalselt.

Mille arvelt ta kapitaalselt muutub?

[Külaline]

Väidavad enamus soojuspumpade müüjaid ,et paned pumba üles ja tasuta küte nagu maast leitud.

Ära lahmi! Pole küll märganud, et enamus seda väidab.

Märka rohkem!

Pühi silmad tahmast puhtaks ja katsu leida mõni soojuspumba müüja, kes seda väidab. Ja anna viide, kes - kus!

[rokikas]

Mille arvelt ta kapitaalselt muutub?

Tee sarnane tabel aga võta 150 m2. maja küttekuluks 13 MWh. aastas. (50 kwh/m2. küte + vent + 2.5 MWh soe vesi + 3 MWh päike.)
Kas 15 a. edetabel muutus?