Korsten nõuab mütsi.

[Õhuke]

Täites igaastast püha kohust tuleohutuse ja päästeameti ees ronisin möödunud nädalal katusele, et korstnast luud läbi lasta. Ja mida ma pidin nägema? Möödunud sügisel hoolega laotud korstnapitsi kividel praod sees. Peale valatud plaadil kah pragu sees. Sellest pitsist siin kuskil juttu ka olnud. Kui maapeale tagasi sain sülitasin suure vihaga kõigepealt augu maasse ja siis revideerisin kohalolevad segu varud üle. Ainus mis kasutuskõlbulik oli miski plaadisegu. See läkski kahes kihis peale ja kihtide vahele võrk ka. Nii, et sellega peaks asi klaar olema. Nüüd mure suur, peaks sellesinasele korstnale mütsi pähe tõmbama, kuna tundub, et kogu selle lagunemise põhjuseks on pealt mööda lõõriseinu allavoolamisel külmunud vesi. raiskasin täna pool õndsat päeva selle peale, et üks plekitöökoda leida kus vähemalt mõni PLEKKSEPP säilinud on. Kas minu pingutused olid kasinad või oli valitud piirkond (Tallin ja lähiümbrus) vale, ei tea aga peale katusepakkujate ei leidnud kedagi kes ka plekist midagi muud peale sileda katuse ja vihmavee rennide teha oskab. Nüüd mure suur ja mine või Soome sepalt piipuhattut tooma, neil niisugused asjad lausa poes müüa. Ise maksaks küll X euri parema meelega eesti mehele kes. veel plekitööd teha oskab. (see soome oma tegelikult päris hästi ei meeldi ka) Äkki teab keegi kedagi kes veel plekitööga sinapeal on? Asjaliku info eest südamlik tänu ja aitaja terviseks.

[Urmas]

Vaata, siin kusagil vanemates foorumites keegi oli andnud vihjeid Tallinas tegutseva paari plekksepa kohta, kes võiksid lahendada sinu mure. Üks asus kusagil Kopli kandis (minu mäletamist mööda). Proovi toksida erinevaid märksõnu siinse foorumi otsingusse!

[nipernaadi]

Olen oma majale kõik plekid (vundamendi-, akna- ja korstnaplekid) tellinud sellisest firmast -

Merilo Plekitööd OÜ
Telefon 56956753
Aadress Märjamaa vald Raplamaa 78316 Ringuta
e-post janno26@hot.ee

plekksepatööd, katuse lisaplekkide tootmine ja paigaldus

Korralik ja kiire töö, hind mõsitlik.

[toomas]

Tere.

Mina sealt tellinud ja julgen soovitada.

http://www.puuhaamer.ee/kontaktid

Toomas

[Õhuke]

Suurimad tänud soovitajatele. Lähen nüüd töökodasid kammima ja kui peaks õnneks minema siis kannan tulemustest ette!

[kaminahi]

Kust sa kammi sisse lükad, äi tea, aga Laagri Leivatoast mööda, aiandi teeristis, vasakul on ka koht, kus sepad plekki papi vastu vahetavad

[Robi 1]

Pole asi nii hull veel, et ise hakkama ei saa. Aga alustame algusest...
Kas plaat on ikka korralikult paks ja kaldega valatud? Armatuur oli sees? Olen kindel, et ei olnud.
Ise oleks kohe jalad sinna plaadi sisse valanud ja kinnitand roostevabast varikatuse jalgade kylge. Kasutan jalgadeks 12 mm keermelatti kus yks mutter pleki all ja teine peal, seibid vahel.Katuse körgus plaadist 25-30 cm.

[Õhuke]

Olen paar päeva leivakõrvase teenimisega ametis olnud ja korstna mütsitamine puhta unarusse jäänud. Sellest kasu ka, Robi hea mõte äratas minus konstruktori vaimu, äkki saabki ise hakkama.
Vahepeal, vastuseks Robi arvamistele, et on küll armatuur sees ja kalle on ka täiesti olemas. Mis paksusesse puutub siis tädi ahtri mõõtu välja ei anna aga paksemast servast on 120mm küll. Kurat teab, kas see on paks? Ise arvasin, et peaks paras olema.
Aga nüüd päriks ka natuke, kui palju peaks müts plaadist suurem olema? Kas 50 mm igast küljest suurem on hea või peaks suurema tegema? Kui vihma tuulega sajab siis lööb külje ikka märjaks aga suisa lõõri ei tohiks enam sadada.

[Robi 1]

Ma olen neid plaate viimastel aastatel päris hulgi valanud ja juba homme vaja jälle valada.Sellest, ikkagi aru ei saa, et miks Sul pragu tuli. 120 mm paksust ju ka omajagu!Soomes on muideks köigil korstentel plaat peale valatud ja asi toimib kasvöi 100 aastat.
Mis, aga puudutab varikatust, siis ise olen umbes 7-10 cm servadest yle jätnud. Jalad pead, aga töesti hoolikalt plaadi kylge kinnitama.Ma ise muidugi valan sisse kohe, aga kui hiljem paigaldada, siis puurin augud, plekiribad vahele ja peksan poldid sisse, nii, et kägiseb.Poldile panen löömise ajaks kaks mutrit otsa ja keeran kokku, siis ei riku vinti.Mutri peale panen veel vana padrunvötme, siis ei riku ka mutrit.
Tead, pane möni pildike ka siia, siis ehk kasu rohkem.

[iffoniff]

tere
olen enneg siin mütse pakkunud www.ehitusvarud.ee leiab kontakti ,mütsi saab katusele tavaliselt 3 päeva jooksul hind sõltub muidugi asukohast ja korstnast .

[Robi 1]

Eks igayks ise valib, mida korstna otsas sätib, aga see varikatus peaks kindlasti roostevabast olema, muidu hakkab roostetama ja roostevesi niriseb piki katust inetult alla.

[Õhuke]

IMG_3707.JPG (12.89 KiB) Vaadatud 7004 korda

Niimoodi on plaat lõhki

IMG_3704.JPG (15 KiB) Vaadatud 7004 korda

Niimoodi on kivi lõhki
Hullem pragu oli selleks ajaks kui aparaat meelde tuli juba segu all

[vuuk]

Tere!
Plaadil olev pragu on arvatavasti kuivamispragu. Need tekivad kohe vahetult pärast plaadi või segukihi tegemist. Kange segu, kuivad kivid, palav ilm soodustavad nende teket.
Need võivad alguses olla ka silmale nähtamatud. Talvel satub neissse vesi ja kõlm kangutab need laiemaks.
Aitab plekist korstnamüts.
Praod kivides on seda nägu, et need võisid olla neis juba enne paigaldamist. Korstnapitsi ladumisel tuleks pragudega kivid välja prakeerida, sest need võivad põhjustada kiiremat korstnapitsi lagunemist. Kui praod on pindmised, siis poleks ehk veel mõtet väga muretsedagi. Olen näinud, et pindmiste pragudega kividega ei tarvitse juhtuda midagi isegi aastakümnete vältel.

[Õhuke]

See pealmine pragu VÕIB olla ka kuivamispragu, tegelikult ise ma selles väites tiba kahtlen.
Vuuk, kõik kivid toksisin läbi, enne kui katusele vinnasin. Kogu korstna satsist praakisin päris mitmed välja, millised vale häälega vastu kõlasid. Teistmoodi ei osanud salapragusid tuvastada.
Minumeelest, vabandage diletandi arvamust ja ärge väga valusalt pekske kui rukkisse panen, on kogu kurja juur ÕSP. Häbi tunnistada aga kui ilm vähegi kannatas siis pump ka pobises ja kui ta suure külmaga suisa porgandi häält hakkas tegema alles siis sai ka normaalsed küttekehad mängu kaasatud. Seega siis õues üle -15+2,5 meetrit korstent külmal pööningul ja sinna juurde harv kütmine tekitasid korstnasse korraliku jää mis kivid ära lõhkuski. Ei sobi kokku külm ilm, ÕSP ja klassikaline kivikorsten Kokkuvõttes oleks korralikult iga päev ahju kütnud nii nagu enne ÕSP ajastut käis, poleks praegu vaja siin halada. ÕSP on kuradist ja tema peaks kohe ruttu kirikuvande alla panema, et minusugused tolad endale ilmaasjata õnnetust kaela ei tõmbaks.

PS. Plekksepp leitud, müts tellitud, kui pähe saab näitan pilti ka.

[raatz]

Segan siin vahele, et kas selliste mütsidegamitteplekksepp ei saaks hakkama? Ma mõtlen, et äkki keegi jagab mingit pinnalaotuse kunsti, siis konstrueeriks papist ise valmis ja pärast prooviks plekist ka Aga, eks korstnaid ole igasuguseid. Kandilise korstna põhi peaks ju olema sama. Või ma eksin

[Robi 1]

Jooniseid võid leida kasvõi Muinsuskaitse kodulehelt, aga liigu ringi ka katustel ja vaata kuidas teised on teinud.Järgi tasub muidugi neid teha,mis on aastatega ise terveks jäänud ja mis peamine:on ka korstent tegelikult kaitsnud.
Teine hea võimalus õppimiseks on ka see kui tuled plekksepale abiliseks.

[taastaja]

Segan siin vahele, et kas selliste mütsidegamitteplekksepp ei saaks hakkama? Ma mõtlen, et äkki keegi jagab mingit pinnalaotuse kunsti, siis konstrueeriks papist ise valmis ja pärast prooviks plekist ka Aga, eks korstnaid ole igasuguseid. Kandilise korstna põhi peaks ju olema sama. Või ma eksin

Millisest mütsist jutt käib? Mõni nimetab korstna pealmist ääreplekki mütsiks, teine jälle tervet korstent katvat varikatust mütsiks? Mis loom see korstnamüts siis ikkagi täpselt on?

[Robi 1]

Peaks jah vahet tegema,kas on müts või jalgadel varikatus.

[vuuk]

Minumeelest, vabandage diletandi arvamust ja ärge väga valusalt pekske kui rukkisse panen, on kogu kurja juur ÕSP. Häbi tunnistada aga kui ilm vähegi kannatas siis pump ka pobises ja kui ta suure külmaga suisa porgandi häält hakkas tegema alles siis sai ka normaalsed küttekehad mängu kaasatud. Seega siis õues üle -15+2,5 meetrit korstent külmal pööningul ja sinna juurde harv kütmine tekitasid korstnasse korraliku jää mis kivid ära lõhkuski. Ei sobi kokku külm ilm, ÕSP ja klassikaline kivikorsten Kokkuvõttes oleks korralikult iga päev ahju kütnud nii nagu enne ÕSP ajastut käis, poleks praegu vaja siin halada. ÕSP on kuradist ja tema peaks kohe ruttu kirikuvande alla panema

Tegelikult olen jõudnud samale järeldusele. Siit saan vaid oma arvamustele kinnitust. Nii et tänu foorumile ja Õhukesele.
Samas ma ei nimetaks seda päris niiviisi, et süüdi on ÕSP.
Viga on küttesüsteemi kui terviku mitte kokkusobivuses.
Arvan, mõningatel juhtudel on teoreetiline võimalus, et korstnasse tekib lausa jääkolakas (lumi+sulamine+külmumine+sobiv temperatuur ja niiviisi palju tsükleid) Ja kui tuleb parajalt külm ilm võibki korsten lõhki külmuda.

[Kalvis]

Kui korstent harva kasutad siis sinna peale tekib lumemüts. Pole mingi haruldus kui pool lumest lõõri sisse sulab ja hiljem kinni jäätub.

[Robi 1]

Korstendest on juba nii palju räägitud, et paha hakkab...
Kui on korralik kivi ja pealt plaadiga valatud, kaetud varikatusega, siis ei juhtu temaga midagi, küta kord kuus või kord tunnis. Kui, aga lumi ja vesi sisse jookseb ja kõetakse pool märgade puudega, nii, et pigi jookseb, siis pole mõtet ka oodata, et vastu peaks.

[Õhuke]

Kui paha hakkab, siis on tegu reeglina üle või aladoseerimisega. Mõlema vastu on rohtu
Robi ära võta isiklikult aga asjad mis sinusugusele profile on ilmselged pean mina diletandina läbi oma tehtud vigade ära praavitama. Selge, et on odavam õppida võõrastest vigadest aga paraku kipume me kõik olema aegajalt maailma kõige suuremad spetsid aladel millest me mitte halligi ei jaga ja oma juhmusest tingitult ka mingi käki kokku keerame. Ja siis võtamegi siin sõna, et mõni profidest meile kaasa tunneks, halastaks ja poetaks pisikese vihje, andmaks märku tekkivatest või juba tehtud vigadest, mille eest me asjaarmastajatena äraütlemata tänulikud oleme Võtan küll sõna kõikide iseehitavate asjaarmastajatest diletantide nimel aga miskipärast usun, et enamus mõtleb nii.
Paar aastat tagasi tegin omale pliidi. Nüüd on päevade küsimus, millal hakkan teda neljandat korda ümber tegema. Näen proffide nägudel mõnusat irvet aga ei pane seda teile põrmugi pahaks. Ilmselgelt hakkab selle pliidi hind lähenema korraliku ahju hinnale kokku võttes materjali ja ajakulu. Aga ma saan omale küttekeha, mis on just täpselt niisugune nagu ma tahan ja mis mitte vähetähtis, minu enda tehtud. Ümberehitused on saanud tõuke suuremas osas siinsamas foorumis olevast tarkusest ja iga korraga on asi paremaks läinud.
Nii, et kriba ikka edasi ja kui päris paha on siis lase reede puhul üks
tervitades õhuke

[koma2]

Suuresti tänu sellele foorumile julgesin laduda endale nii ahju kui pliidi, viimase sain 2 nädalat tagasi ka tõmbama lõpuks, ikka ja jälle tänu siin loetule.

[Robi 1]

Paha hakkab muidugi sellest, et kui järjekindlalt tehakse jälle silikaadist, ilma voodritta pitse, pealt ei kaeta...
Lõputult on ju räägitud, et silikaat imab niiskust, kondenssi sisse ja külmudes laguneb.Sisemine vooder, aga kaitseks silikaati. Sisevoodrit ei kleebita isegi vastu väliskesta, et ta eraldi paisuda saaks kui vaja. Plaati ei valata ka vastu sisevoodrit,vaid kihike villa vahele soovitatavalt. Ise ma kasutan sisevoodri asemel toru. Torusid on ka Soomes laialdaselt kasutatud pitsides.
Plaat peaks ulatuma üle servade 7-10 cm. Plaadi peal jalgadel varikatus.
Kui nii teha, siis ei pea uuesti tegema niipea.

[Õhuke]

Äkisti siis seletad, millisest kivist pits laotakse ja milline kivi voodriks kõlbab? Ära ainult ütle, et kahemilline