Suvemajakese vundament

[ad]

Tahaks kapitaalremonti vajava talumaja juurde ööbimiseks püsivamat lahendust kui telk. Mõtlesime ehitada väikese, 3x3 suvemajakese järgmisel kevadel.
Milline oleks kõige parem vundament sellisele ehitisele?

[vaaderman]

4 posti

[rokikas]

...või kivi.

[vuuk]

Tere

Keldrita ühekorruselise puumaja välimisele kandeseinale 1m koormus on umbes 1t. Ja sisemise kandeseina 1 m koormus umbes 1,5t. (sisse on arvestatud kõik muud seintele toetuvad koormused). Sellise kergmaja toetamiseks nõrga pinnase puhul piisab 40x40cm ristlõikega postidest sammuga 1...2m.
Taolisele majale keskmise tugevusega pinnase puhul piisaksid betoonpostid läbimõõduga 30cm, sammuga 2m. Tugeva pinnase puhul võib 30cm läbimõõduga postide samm olla kuni 3m. Need andmed pärinevad insener Tiit Masso raamatust "Väikemajad".
Tänapäeva Eestis pole aga harukordsed kergseintega majadele ehitatavad vundamendid, mis võiks kanda vähemalt viiekorruselisi kivimaju.
Milline vundament 3x3 majakesele - eks järeldusi võib igaüks ise teha.

[maik]

4 ratast, ettenägematuteks meele-muutusteks.

[rokikas]

Milline vundament 3x3 majakesele - eks järeldusi võib igaüks ise teha.

Allapoole külmumispiiri ulatuv paekivist lintvundament loomulikult.

[vuuk]

3x3m puitkarkass-seintga hoone võib ehitada vabalt ilma kapitaalse vundamendita.
Sel juhul pole projekti ka vaja, ainult kohaliku omavalitsuse kooskõlastus.
Olen näinud üht tuhaplokkidest laotud 6 m pikkust hoonet, ehitatud ilma vundamendita. Paar aastakümmet omal kohal ilusti olnud ja krohvgi seinas püsinud. Alla oli valatud vaid minimaalse paksusega tasanduskiht ja sellele otse peale laotud seinad. Ja ei mingit armeeringut.
Aga muidugi selle ehitise all oli ühtlane liivapinnas.
Siit võib teha mõningaid järeldusi.
Mitte, et ma propageeriks Nif-Nif kombel ehitamist - seda ei maksa arvata.
Vastukaaluks...
tänapäeval ehitusobjektidel liikudes aina vaata ja imesta.
Tulevaste majakeste alla rajatakse vägevaid vundamente. Lintvundamendi taldmiku laius lausa 80 cm. Kõrgus 30 cm.
All ja üleval 12 mm läbimõõduga mitnekordne piki-armatuur, lisaks veel rangid 30cm sammuga. Betooni klass c-30.
Aga ju siis peab olema niiviisi. Ega ei tea - võib olla on perspektiivis 5-kordne peale ehitada.
Kui võtab hinnapakkumist, siis loogikale tuginedes võiks arvata inimesel raha maksmiseks vähevõitu.
Kui näed kuidas raha mõttetult auku taotakse, tekib teistsugune arvamus.

[Hiid]

mina paneks 4 fiboplokki, kui tõesti ajutise onniga tegu. Kus kohast need tonnid tulevad, sellest ei saa küll aru.

[tõnu]

kõige raskem asi sellise ehituse juures on vast talvine lumi katusel!

[Külaline]

talvine lumi katusel.....

...on kökimöki võrreldes sellega kui mu ämm külla tuleb.

[vuuk]

kõige raskem asi sellise ehituse juures on vast talvine lumi katusel!

Väga õige vastus.
Lumekoormus ja tuulekoormus on vaja ikka arvesse võtta. Lisaks korrutatakse tulemus varuteguriga. Arvutatakse koormus näiteks ühele ruutsentimeetrile.
Vastavalt pinnase liigile määratakse pinnase kandevõime. Võttes arvesse pinnase kandevõimet määratakse taldmiku laius. Võimalikud pinnasele mõjuvad jõud peavad olema väiksemad pinnase kandevõimest ühe vastava ühiku kohta.
Nii käib taldmiku laiuse arvutamine - ei midagi keerulist. Edasi tuleb arvutada taldmiku armeeringu vajadus ja betooni survetugevus. Aga selle kohta võiks täpsemalt kirjutada juba keegi teine.
Selliste lihtsate ehitiste puhul muidugi oleks paslik võtta mõni hea raamat appi.
Näiteks: Insener Tiit Masso "Väikemajad"