• Lahendus peab olema lihtsam kui see mida, kasutatakse praegu tüüpilistes hoonetes
(võrreldes nt aktiivse kliimasüsteemi väljaehitamisega). See loob ka eeldused,
et lahendused on hinnalt vastuvõetavamad. Lk.7
Kuidas saada aru sõnadest "peab olema lihtsam" kui passiivide propageerijate kirjutisi (mitte Rokika omi

• Tõhusust on oluliselt lihtsam tõsta suuremates (kompaktsemates) hoonetes. Sama
ruumala kohta on neis sooja juhtivat välispiiret vähem (soojustust on vaja sama
tulemuse saamiseks vähem). Seetõttu esitatakse ka nt miinimumnõuded korrusmajadele
ja väikestele elamutele enamasti erinevalt.
Pole mina veel näinud neid erinevaid nõudeid või oska välja lugeda või ei oska tõlgenda sõna "miinimumnõuded". Kõik variandid on võimalikud!
Kliimamõju: Põhjapoolsem kliima tähendab, et sama standardiga hoone loomiseks
tuleb soojakadude vähendamiseks luua sise- ja väliskeskkonna vahele parem
barjäär. Standardite olemus ei muutu.
Aga maksumus? Siiani on toodud maksumus võrdlus (kallim 5-15%) Saksamaa, Austria jne maade kogemusi arvestades ehk tunduvalt soojema kliimaga maade omi. Kas see % kehtib ühteviisi nii korrusmajade kui ka eramute kohta? Mulje on jäänud, et siinkandis propageeritakse rohkem passiiveramuid. Aga nende %? Korrusmajade renoveerimiseks passivdeks KÜ-tel vaevalt on raha. Ilma suure kisata ei saa korralikke välisuksigi.
• Väga tõhusate elektriseadmete kasutamine.
Millegipärast minu silmad näevad, et mida tõhusam on seade, seda kallimalt teda müüakse ja see nullib ära igasugused kokkuhoiud või hakkab tasa teenima alles siis, kui seade juba moraalselt ja tehniliselt vananenud. Võin ka eksida. Mõlemad variandid on võimalikud!
Muideks, juba kostub kisa ventsüsteemide vastu, et polegi teised nii allergiavabad ja tervislikud kui siiani kiidetud. Tuleb välja, et ikkagi on vahest vaja tuulutada, aga see tõstab jällegi soojavajaduse maksumust.