Ahi ei pea sooja :(

[madis64]

Kui alt ei lähe ahi soojaks siis pead rohkem kütma (rohkem leppa alla ajama ).

Vaidlen väitele vastu :

Miks on vaja, et ahi tingimata praeguste soojade ilmadega (vajalikust kWh arvestusest eespool - nn. lepatemaatika - sõidavad ju "vinged postitajad" laias kaares mööda - et mis siin ikka arvutada ) täies ulatuses soojaks minema?

Mida ta siis -20 juures tegema hakkab - hõõgub punasena nurgas?

kWh vajaliku koguse juurde tagasi tulles - mõõtur näitab, et ca 7 päevaga (5 tundi jääb täisnädalast puudu) on mu ÕSP tarbinud 100-ruuduse maja jaoks 36 kWh, mis maja energiatarbeks teeb ca 126 kWh.

Küttepuudesse arvestatuna ja küttekordade vahele ärajagatuna peaks see ju vist suhteliselt väikse koldetäie tegema?

Selle väikse koldetäiega ei jätkugi saadavat soojaenergiat kogu kivimassi "ahjusoojaks" kütmiseks nii et paratamatult tänasel päeval peaks see ahi olema ülemisest otsast soojem ja alt suhteliselt jahedam (alumise otsa jaoks seda vähest soojust, mis teda üles soojendaks) enam lihtsalt ei jätku.

Parandage mind, kui ma sellises arutluses eksin.

Iseasi on see, kui ühtlaselt "paremad seda tüüpi ahjud" nt. 25%-lise (võrreldes nimivõimsusega) küttekorra puhul soojenevad - keegi võiks seda kommenteerida.

Ning loomulikult võib ka asi stardisiibris olla, kuid siis peaks ju korsten "punane" olema, kui kogu küttekorra-soojus (või oluline osa sellest) otse sinna pageb - kuid ahju lahtivõtmisest peaks ikkagi korstnagaaside termomeetri paigaldamine vist ikkagi lihtsam olema (ja pilt saab sõnadetagi selgeks).

[vux]

No hetkel ise usun ka juba seda suvesiibrit. Kuna 3 pottseppa on öelnud et nad tegeleksid sellega:) ja proovisin alumised puhastusluugid on vaevalt soojad peale kütmist:(

[stupiduser]

Kui alt ei lähe ahi soojaks siis pead rohkem kütma (rohkem leppa alla ajama ).

Vaidlen väitele vastu :

Miks on vaja, et ahi tingimata praeguste soojade ilmadega (vajalikust kWh arvestusest eespool - nn. lepatemaatika - sõidavad ju "vinged postitajad" laias kaares mööda - et mis siin ikka arvutada ) täies ulatuses soojaks minema?

Teemaalgataja Vux soovis praeguste ilmadega üleni sooja ahju.

Küttepuudesse arvestatuna ja küttekordade vahele ärajagatuna peaks see ju vist suhteliselt väikse koldetäie tegema?

Selle väikse koldetäiega ei jätkugi saadavat soojaenergiat kogu kivimassi "ahjusoojaks" kütmiseks nii et paratamatult tänasel päeval peaks see ahi olema ülemisest otsast soojem ja alt suhteliselt jahedam (alumise otsa jaoks seda vähest soojust, mis teda üles soojendaks) enam lihtsalt ei jätku.

Parandage mind, kui ma sellises arutluses eksin.

Iseasi on see, kui ühtlaselt "paremad seda tüüpi ahjud" nt. 25%-lise (võrreldes nimivõimsusega) küttekorra puhul soojenevad - keegi võiks seda kommenteerida.

EN15544 järgi ei tohi alla 50% võimsusega kütta.
Justnimelt selle pärast, arvan ma.

[stupiduser]

No hetkel ise usun ka juba seda suvesiibrit. Kuna 3 pottseppa on öelnud et nad tegeleksid sellega:) ja proovisin alumised puhastusluugid on vaevalt soojad peale kütmist:(

Termomeeter maksab umbes 6€, pottsepa töötund aga kui palju?

Minu arvates ei ole suvesiibrile ligipääsemine ülearu kiire ja lihtne.
Aga ma olen muidugi loll kah. Ja kobakäpp.


edit: Kui juba kolm pottseppa ütlevad, et siiber on katki siis ju ta siis on katki.
Kuigi ma ei saa aru, miks uus siiber katki peaks olema...
Varrast on pikendatud ja ühenduskoht lahti tulnud?

[vux]

Kustvsesa termomeetrit osta? Ja paigutan selle katusele korstna sisse?

[madis64]

Kustvsesa termomeetrit osta? Ja paigutan selle katusele korstna sisse?

Osta peaks teda saama "hästivarustatud ehitusmaterjalikauplusest" (ise vist ostsin ühe sellise K-Rautast).

Välja peaks ta nägema umbes selline:



http://www.hemeltron.ee/katla-laadimisa ... e.tpl.html

Asukoht peaks ikkagi toakandis olema (pottsepp või korstnapühkija annab sulle pädevama vastuse), et saad oma kütmistegevust (koldes põlemise intensiivsust) selle näidu järgi korrigeerida (et vinnutama ei hakka ja sellega korstent ära ei pigita ühelt poolt ning et liiga kuumi gaase s.t. energiat/raha asjatult korstnasse ei laseks teiselt poolt).

[motamees]

Meil on termomeetreid müüa Tehnika äris ja Espaki poes. Maksab umbes 7euri.
Paigaldamine on väga lihtne - puurid korstnajala sisse 8mm augu ja pistad termomeetri otsapidi sisse. EN ütleb normaalseteks väljungaasideks 250kraadi.

Korstnatermomeeter.

Korralik tuli all..JPG (35.59 KiB) Vaadatud 3188 korda

[stupiduser]

Mina olen ostnud Espakist ja Rautakeskost. Bauhausis oli vist kah müügile tulnud.

Hetkel ei huvita meid ju korstnast väljuv gaasi temperatuur.
Mõõdad ära kolmest kohast:
1. Korstnast suvesiibrist veidi kõrgemalt.
2. Ahju küljelt ülevalt (sealt kus soojaks läheb)
3. Ahju küljelt alt (tahmaluugist veidi kõrgemalt)

Võid kasutada ühte termomeetrit, mille jätad pärast korstna mõõtekohta (sinna suvesiibri juurde).
Kas tegu on puhasvuugiga või on ahi millegiga kaetud?

[vux]

Tegu on puhasvuugiga. Aga millega hiljem augud täidan ? Lahti ju ei jäta? Ja millised need temperatuurid olema peaksid?

[stupiduser]

Augud täidad hiljem hoolikalt ahjuseguga.
Väikseim müüdav kogus vist 5 kg.

Noh, ilmselgelt on jama siis kui korstnas on temperatuur kõrgem kui all.

Temperatuurid on sellised, et üleval ja lahtise suvesiibriga korstnas peaks termomeeter teisele ringile minema.
All midagi Motamehe pildil oleva sarnast (+/-).

[vux]

Aga alt puhastusluugi juurde võib ju luugi august sisse ka lihtsalt panna ju termomeetri? Aga seal on kindlalt madal temp. Kätt suudan kütmiseajal julgelt seal hoida mis pole vist päris õige

[stupiduser]

Luugist võtab lisaõhku sisse.

Kas tahmaluugid on ees või külgedel?

[madis64]

Noh, ilmselgelt on jama siis kui korstnas on temperatuur kõrgem kui all.

Ilmselge on see jama sellisel juhul kui ahju küttepanekul stardisiiber kinni on s.t. ahju ikka tavarežiimis köetakse.

Juhul, kui stardisiiber kütmise alguses lahti hoida, siis võib stardisiibri kandis olev korstnasisu suhteliselt kuumaks minna ja sealkandis paikneva termomeetri edasisi näite ülespoole upitama hakata.

[rokikas]

Kätt suudan kütmiseajal julgelt seal hoida mis pole vist päris õige

Päris vist ei ole jah. Näiteks kui peaksid selle sinna unustama siis hommikuks on sul külmsuitsu käsi.

[stupiduser]

Noh, ilmselgelt on jama siis kui korstnas on temperatuur kõrgem kui all.

Ilmselge on see jama sellisel juhul kui ahju küttepanekul stardisiiber kinni on s.t. ahju ikka tavarežiimis köetakse.

Juhul, kui stardisiiber kütmise alguses lahti hoida, siis võib stardisiibri kandis olev korstnasisu suhteliselt kuumaks minna ja sealkandis paikneva termomeetri edasisi näite ülespoole upitama hakata.

Loomulikult!

See on nii triviaalne, et unustasin laiskusest märkimata. Stardisiiber on vaikimisi ikka kinni.
Lahtise stardisiibri tõin eraldi esile.
Vabandust laiskuse pärast.

[Andrus Schults]

Juhin tähelepanu ühele asjale mis hakkas ka silma kutsekomisjonis III kutsetaseme taotlejate portfoolioid läbi vaadates. Tõlgendatakse väga tihti EN 15544 põhimõtteid arvestamata asjaolu, et sellisel juhul on eeltingimuseks ka õige šamoti kasutus. Selline vale tõlgendus viitab tegelikult ebaprofessionaalsusele mida oleks pottseppadel targem vältida.
Lisan väljavõtte EN 15544 standardist:
· Ahju sisemuseks kasutatakse šamottkivi, tihedusega 1750 kuni 2200 kg/m³
ja lahtine poorsus (poorid on omavahel ühendatud) 18 % kuni 33 %
(ruumalast), soojusjuhtivus temperatuuril 20 oC kuni 400 oC vahemikus 0,65
kuni 0,90 W/(m.K).
Vastab pehmele šamotile!
Šamott-tellise tunnused
Pehme ja kerge šamott (nt pottsepa šamott ca 1850 -1900 kg/m³):
- Sellist šamotti võib kasutada kahhelahju kõikides kohtades. Neid on
kerge töödelda, sest nad on pehmed. Omavad suurt mehaanilist
tugevust,tänu millele saab neid kasutada ka 10 mm plaadina.
- Tänu poorsusele kandub soojus ühtlaselt edasi.
- Puu põlemisel eralduv veeaur ei kahjusta šamotti ja hiljem
põlemisprotsessi käigus toimub veearu eraldumine šamotist, mis
omakorda soodustab põlemisprotsessi.
- Šamott sobib hästi õhuvahega ahju ehituseks.
- Kõva või raske šamott
- Sellise šamoti eripära seisneb tema suures tiheduses kuni 2900 kg/m3 ja
kõikide temperatuuride korral säilib kõrge soojusjuhtivus kuni 1,2 W/
(m.K).
- Erineva soojushulga salvestamisel kandub ruumi ühtlane soojushulk.
- Sellise kütteseadme tarvikud reageerivad kiiremini temperatuuri
muutustele ja ahi on ise vähem inertne.
- Soojushulk, mida ahi salvestab, on seda suurem, mida suurem on
šamoti tihedus..
- nõuab õhuvahe olemasolu
- Viide: Väga rasket šamotti ei ole soovitav kasutada kolde ehituseks ja
samuti ei tohi kasutada erineva kvaliteediga šamotte koos!

Kõike paremat

Andrus Schults

[motamees]

Juhin tähelepanu ühele asjale mis hakkas ka silma kutsekomisjonis III kutsetaseme taotlejate portfoolioid läbi vaadates. Tõlgendatakse väga tihti EN 15544 põhimõtteid arvestamata asjaolu, et sellisel juhul on eeltingimuseks ka õige šamoti kasutus.

Juhin tähelepanu asjaolule, et kuskil teemas kaasfoorumlane Stupiduser tõi välja arvutused, et ka siiani kasutuses olnud samott vastab EN standardile.

[kaminahi]

Juhin tähelepanu, et sain Borovitsi šA-5 ja HBO erikaaluks 1900. Kui ma nüüd mõne grammiga eksisin, kas siis on pottsepaametika kööga

PS Polnud küll millega mööta tulemust, aga kivisaega lõigates ei suutnud eristada erinevust.

[Andrus Schults]

Minul kahjuks puuduvad andmed, et mainitud päritolu šamott (šamotid) on EN 15544 standardile vastavad? CE sertifikaate pole ka kahjuks mitte kunagi näinud? Tootja poolseid tehnilisi andmeid kahjuks ka näinud ei ole? Kindlasti on mõnel pottsepal kes kliendile alati ka kasutatud materjalide vastavussertifikaadid koos üleandmis-vastuvõtmis dokumentidega üle annab lihtne siia foorumisse need siis ka teistele tutvumiseks välja panna. Hea oleks ka erinevatel temperatuuridel soojuspaisumise diagrammi näha, sest siis saab ka algaja pottsepp neid erinevate ladumissegude paisumise diagrammiga kõrvutades sobivad materjalid kokku komplekteerida.
Kindlasti on ka venelastel mingi GOST või muu nn standard välja töötatud millega saavad siis ka Eesti pottsepad tellijatele ahju kasutegurit jm tõendada. Arvo Veski raamatu andmetel jäid igatahes sellistest materjalidest ehitatavad ahjud maksimaalselt 65% kasuteguri peale pidama. EN 15544 aga õpetab ehitama ahju 79-86% kasuteguriga, mis on võimalik tänu spetsiaalselt koduste ahjude ehitamiseks välja töötadud kergele nn potsepa šamotile. HBO+ šamott vastab kõigile mainitud kriteeriumitele.

Kõike paremat

Andrus Schults

[madis64]

Kindlasti on ka venelastel mingi GOST või muu nn standard välja töötatud millega saavad siis ka Eesti pottsepad tellijatele ahju kasutegurit jm tõendada.

Vabandus, üks väike küsimus - kui vana sa oled?

[motamees]

Lugupeetud Andrus, sa üritad kogu aeg jätta muljet, et ainult sinult ostetud samott on kasutuskõlbulik. Nüüd tuleb välja, et sa ei tea vene samoti kohta midagi. Nii aga ei saa ju ütelda, et see ei kõlba ahju ehituseks.
Veski raamatu toomine väitluse sisse on siinjuures kohatu. Ega siis ainult samott ei määra ahju kasutegurit. Ka muud tegurid mängivad seal suurt rolli, eriti kolde ehituslik lahendus.
Aga ma väidan, et Buravitsi ja Novomoskovski samotil on isegi kildumistegur ENile vastav.

[meelisvaiksaar]

Õhtust lugupeetavad.
Olen seda korduvalt väitnud. Ja väidan veelkord.
Ei olnud ei mind ega Andrust planeerimagi hakatud,kui veneaegne shamott juba oli ahjudes...ja seda siiani.
Meie Andrus oleme poisikesed nii meistrite ,kui ka selle sama shamoti juures.
Müük on üks asi..reaalsus ikka omaasi.
Kui füüsik arvutab asja välja nii nagu tema oskab,siis on ka see argument.(Stupidi mõtted)
KRT...Ma ei väsi kordamast.....Peeter Sure aegsed ahjud seisavad siiani...Ja kütavad.
Poisikesed oleme me enamus Meistrite ees ja nüüd veel mingid euronormid....
NN,Euro standardid..Mis ütlevad,et porgand on puuvili)))))
Kahju...Ei taha ollla nn Eurooplane.
Meelis

[stupiduser]

Nojah!

Mul ei ole kergšamoti vastu midagi.
Mul ei ole ka midagi selle vastu kui pakutakse uusi ja häid materjale konkurentsivõimelise hinnaga.

Samas on üsna tüütu kui keegi ärimees järjepidevalt püüab pähe määrida oma konkurentsivõimetu hinnaga kaupa, tuues põhjenduseks, et sellest ja tõepoolest ainult sellest tema materjalist tohibki ahje ehitada.

Märtsis täitus mu kannatusekarikas niivõrd, et otsustasin teemat veidi lähemalt uurida.
Jalutasin ehituspoodi, sain sealt maaletooja kontakti ja lasin omale serdid saata.
Veidi lihtsaid rehkendusi ja oligi mulle selge- Borovitsi shamott vastab kenasti EN15544 nõuetele ja ärikas valetab.

Kõige kurvem on, et ärimees kuulub kutsekomisjoni ja nüüd peavad kõik eksamil kiitma kui hästi nad sellest konkurentsivõimetu hinnaga kaubast arvavad ja et nad elu sees ei kasuta muud kaupa ning seejärel vanast heast ŠA-st edasi laduma

Mul tõepoolest ei ole kergšamoti kasutamise vastu midagi aga hind on ääretult konkurentsivõimetu ja kliendi maksevõime on paraku tavaliselt üsna piiratud.

Reklaamil on kusagil piirid...

Ja Sõõrumaa tasemel seadusteostjaks õnneks veel ei küündita.

Arvan ma...

[kaminahi]

Kui seda ärijuttu ümber ei muudeta, siis tuleb leida selle muutjad. Kindlasti ka leian. Tegelikult on juba leitud. Komisjoni liikmete lolluse, loe ülbuse, eest vastutab Kutsekoda.
Üks rehkendab oma juhusliku kvaliteediga potid ainuheadeks, teine toob Euroopa trumpässana, mis kõiki tapab, Eestisse, kolmas laseb ahjud oma kulbi järgi ehitada. Natuke on see naljaks, aga kuni selleni, et kes seda nalja küll omas raha eest kaasa tahab noogutada, nagu Stupi juba ütles. Õigesti ütles. Kes arvab teisiti?

[madis64]

ja nüüd peavad kõik eksamil kiitma kui hästi nad sellest konkurentsivõimetu hinnaga kaubast arvavad ja et nad elu sees ei kasuta muud kaupa ning seejärel vanast heast ŠA-st edasi laduma

Kui standardi tundmine on kutse omistamisel aluseks, siis tuleb standardit tunda - kes ütles, et seda (või sellest tulenevat) kiitma peab?

EN 15544 tundub olevat hetkel Eestis jõustatud ainult standardina, kuid teda ei kohustra järgima ükski seadusandlik akt.

Järelikult on tegemist soovitusliku dokumendiga - kui vaja (s.t. klient nõuab ja kõik sellest tuleneva kinni maksab), tuleb järgida, kui pole vaja, siis võib järgida, kuid ei pea järgima.

Kui palju meil väikeremonttöid ikka RYL-ile viidates tehakse ...