Aseri (heledatest) tellistest ahi ja soojamüür

[Kati178]

Kas kellegil on kogemusi Aseris toodetud ja nende poolt müüdavate (soome ja belgia tellised) heledatest kividest tehtud ahjude/soojamüüridega.
Mitte ei taha seda punast tellist....
Aseri müügiesindaja ütleb, et ilusti võib kasutada (need kivid kitsamad, kui need klassikalised ahju/pliidi/korstna tellised).
Kuid kuidas nad tegelikult käituvad?
Näiteks soojamüüris, kus ei ole ju samotti. Ja kas sellist soojamüüri ka seeb teha, kus ühel pool see klassikaline pliidi/ahju tellis (laius 120 mm) ja teisel pool siis näiteks see kitsam tellis (laius 85 mm). Ja selle juures kumbki pool ikka oma värvi jääksid

Nii palju küsimusi ))

[Hiid]

soemüüri ei tehtagi laiast kivist lappi.
seda jäädki soojaks kütma. see ei ole enam pliit.
üks sein paksust ja teine õhukesest kõlab ka kuidagi kahtlaselt, kui tegu on ühtlaselt soenevate materjalidega.

[teadja]

Eks ta ole,soojamüüri jaoks se kivi veidi laiavõitu aga ahi saab nendest
ilus.Tegin suvel paar tükki,jäädi päris rahule.Savi läheb veidi rohkem,
neil ju see savikoobas.Aga neil hind üsna krõbe ja mõõdult väiksemad,
nii,et neid läheb rohkem kahh!Edu!

[Külaline]

Tere Kati!
Tore,et jagatakse minu arusaamist,et ahi ei pea olema ilmtingimata sama punane kui naabril,onu Vollil jne.,jne.
Wienerbergeris pakutavad heledad ,85 mm laiad fasaadikivid sobivad suurepäraselt voodriga kaminahju välisvoodriks kuid soemüüri ehituseks ikka mitte.Belgia 102 mm sobivad ja lähevad ka soojaks.On veel palju teisi kaasaegseid võimalusi disainida omale isikupärane tulekolle ja peab rõõmuga tunnistama,et nii meeldivalt soodsaid kui suursuguselt hinnalisi.Kui asi huvitab,küsi lisa: liistaka@hot.ee või 54514881.

[Illar]

Mul läheb korsten ka kenasti soojaks, ta ei "särtsu" muidugi,aga kenasti sossu on küll pärast kütmist ja järgmiselgi päeval veel, aga laotud on ta ka lapititellisest. Mõtlesin, et oleks võinud siibri vahele torgata, oleks kauem soe püsinud Aga nagu autot tankides mõtlen alati, kui paak täis saab ja tahaks ikka silmini täita, et ega eluks ajaks ikka ei tangi, nii on ka siin, et ega igat soojapiuksu ka pole mõtet kinni püüda ! Või on?

[kaminahi]

Pane tanklas tähele kuidas mõned mehed vooliku ilusasti paaki tühjaks oskavad tõstta-kallutada.Mina arvan nii,et siiber käibki korstnas,kohe paarikauppa ja võimaluse korral teisel korrusel.Oma arvamuse olen saanud ahjuinseneridelt.

[restauraator]

Veel parema tulemuse saab, kui korstnapitsile soojustatud luuk peale teha - soe ei saa korstnast välja ja vihm-lumi jälle sisse.

[kaminahi]

See kokkuhoid võrduks juba vooliku kallutajate säästudega!Kuidas sellist asja küll ei kasutata või kuidas meie sellest midagi ei teadnud!

[restauraator]

No vooliku kallutamisega pole siin küll midagi ühist. Vooliku kallutamisega saadakse ehk mõni tilk juurde, aga peamiselt ikka selleks, et toru tühjaks, muidu see ramb kipub ju tilkuma... nagu püksiaugus...noh!
Kui mõni insener korstnale ka siibrit soovitab, siis ole vast tegu konkreetse erandjuhtumiga, aga nii lällates soovitada, no ma ei tea.... enamustel juhtudel on see lausa lauslollus. Hea seegi, et ainult oma arvamuse oled saanud inseneridelt, mitte soovitused.

[kaminahi]

Ei ole siingi midagi lällamisega tegemist.Kui oled valmis Soome insenerid risti lõõma ja soomlased lihtlabasteks erandjuhtumiteks tunnistama siis oled muidugi oma kuningriiki väärt kunn.

[restauraator]

Mina arvan nii,et siiber käibki korstnas,kohe paarikauppa ja võimaluse korral teisel korrusel.Oma arvamuse olen saanud ahjuinseneridelt.

See soovitus käis ikka siin, meie liivakastis mitte mujal normeeritud ühiskonnas.
Soojustatud hülssidega korstendest ei räägi. Enimlevinud on meil veel suure inertsiga kivikorstnad. Uute küttekoldetüüpide ja ka muude tegurite koosmõjul maadlevad paljud niigi nendes korstendes tekkiva kondensiga. Nüüd hakkab keegi asjatundja veel nendesse korstendesse siibreid ette soovitama(teistesse soojustatud korstnatüüpidesse pole ju mõtet neid paigaldada)
Ka väljaarvestatud temperatuuriga suitsugaaside korral( korstnasse sisenevatel) võib teise korruse lae tasapinnale paigaldatud korstnasiiber kasu asemel hoopis kahjulikus osutuda. Korstna ülemine ots jahtub lihtsalt rohkem maha, siibri pinnale ise hakkab tekkima kondens mis võib ka korstnasse tilkuma hakata, uue kütmiskorraga satuvad esimesed, niigi madala temperatuuriga, suitsugaasid alul niiskesse, hiljem ka külma kortnaossa...
Kas nii on siis mõistlik?

[kaminahi]

Nii ja naa.Korrapärase kütmise korral seda kondensi sinna üles ikka ei tekki ja see teisele korrusele siibri panemine ka just väga levinud ei ole.Kui ahjukütmisel lastakse piisavalt sooja ka korstnasse,et seal ei tekiks pigi ja et see pidevalt ei higistaks,siis selle sooja siibritega seal säilitamine on ikka nagu asja eest.
Insenerid on lollid ja soomlased ei tea külmadest ja kütmisest midagi...