Milline küttesüsteem korterisse...

[Veikko]

Mida jahuda õhksoojuspumpadest, võibolla ei ole sul korteile elektrilist võimsustki. Olin ükskord olukorras kus panime 12 korteriga majale elektrikütte ühele korterile ja saime nõusoleku 3x25 peakaitsmele ühistu juhatajalt, kui kogu majal oli 3x63 peakaitse. Nii et tulevikus teised korterid ei saa eriti sellist asja endale lubada.

[Urmas]

...Ära arva, et päris iga muudatus vajab ehitusluba, valla nõusolekut ja kaaselanike nõusolekut...

Tead, mingi 25 või rohkem aastat tagasi oli mul üks vene rahvusest töökaaslane, kes ütles ühe ilusa lause, mis on mul meeles siiani, mis kehtis tol ajal ja kindlasti kehtib ka tänapäeval. Siin see on: "Tšem bolše bumag, tem tšištšje šopa!". Võin tõlkida: "Mida rohkem pabereid, seda puhtam p.rse!"
Kui sul vallas lubatakse anarhiat, siis miks sa arvad, et ühel heal päeval ei tule sinna "loll" ehitusnõunik/järelvalve/arhitekt, kes hakkab oma valdkonnas korda looma. Palveta veel, et ei tuleks "aktiivne loll", see oleks kõige hullem variant. Tagantjärgi oleme kõik targad, aga mõned vaatavad ette ja tegutsevad ka vastavalt. Ei pidanud sellega silmas konkreetselt ennast!

[Külaline]

Ma ju kirjutasin: "...minu tead ei tohi sa ka Õ-Õ soojuspumba välisosa idee järgi ilma kõigi korteriomanike ja valla ehitusnõuniku/arhitekti nõusolekuteta paigaldada.Jällegi fassaadi ilme muutus!" Parandan sõna "idee" sõnaks "seaduse".
See, et palju sinu ümber tegelevad isetegevusega, ei anna õigust sulle samamoodi käituda.
Urmas

Tean, et korteriühistu saab seda lubada ja keelata, mõnes linnaosas (vanalinn) ja arhitektuurilise/ajaloolise väärtusega hoonetel tuleb ametnikelt luba taotleda. Millisest piirist algab fassaadi ilme muutmine ( kas lipuvarda, lillekasti, pesunööri, satitaldriku, korstna või õsp-kasti ülesriputamisega)? Annaksid ehk viite "seaduse" lugemiseks.

[Urmas]

... Näiteks rõdu kinniehitamine raamideta klaaselementidega - tee palju tahad, pole mingit luba vaja !

Ära aja pläma! Võtsin suvalise KOV ehitusmääruse ja selleks sattus Pärnu LV oma, mille §29 lg5 ütleb konkreetselt- (5) Rõdude ja lodžade kinniehitamine ning varikatuste ehitamine toimub ehitusloa või kirjaliku nõusoleku alusel.
Näiteks Narva LV ehitusmääruse §19 lg9 sätestab- Hoone uus arhitektuuriline lahendus, lodžade kinnitegemine, ehitise värvilahenduse muutmine, elementide paigutamine fassaadile (sildid, viidad, päikesekarniisid jne) või muul viisil hoone välisilme muutmine võib toimuda ainult peaarhitekti eelneval loal
Sellised §-d ja punktid on igas KOV ehitusmääruses!

... Millisest piirist algab fassaadi ilme muutmine ( kas lipuvarda, lillekasti, pesunööri, satitaldriku, korstna või õsp-kasti ülesriputamisega)? Annaksid ehk viite "seaduse" lugemiseks.

Selleks on vallas/linnas olemas ehitusnõunik, kelle käest näiteks saab enne ÕSP välisosa paigaldust/isikliku korstna vedamist mööda kortermaja külge (teemaalgataja uitmõte ) jne., küsida, kas võib, selmet pärast isetegevust kiruda lolle seadusi ja lolle vallaametnikke kui nad "kallale" tulevad. Igal juhul tuleks saada luba kirjalikult ja see alles hoida. Valla ehitusnõuniku peanoogutus või telefonis öeldud "jah" sõna ei maksa hilisemate, võimalike vaidluste korral mitte essugi. Nii lihtne see ongi!

[sashaobrok]

Siin oli veel mainimata, et kateldel on madala temperatuuriga suitsugaasid ja tavakorstnale võivad need mõjuda väga halvasti.

[Kalvis]

Tean, et korteriühistu saab seda lubada ja keelata, mõnes linnaosas (vanalinn) ja arhitektuurilise/ajaloolise väärtusega hoonetel tuleb ametnikelt luba taotleda. Millisest piirist algab fassaadi ilme muutmine ( kas lipuvarda, lillekasti, pesunööri, satitaldriku, korstna või õsp-kasti ülesriputamisega)? Annaksid ehk viite "seaduse" lugemiseks.

Mind huvitab ka see vastus väga.
Niipalju tean, et kui ilma tööriistata saad vidina eemaldada siis pole luba vaja. See asi on riigikohtust läbi jooksnud.

[vend_]

Mina rääkisin pelletikaminast mitte katlast. Paigaldasin kamina omale suurde tuppa kus see vaikselt toimetab ning kütab tervet maja, on omamoodi ilusaks sisustuselemendiks ning põledes annab sellise omamoodi kuma. Minu ülesanne on ainult kord päevas pelleteid juurde kallata kotist ning kord nädalas vast tuhast tühjendada. Ei mingit kontimurdvat tööd ja võin alati kindel olla, et külma ei jää kuna ei sõltu välistemperatuurist ningu pumbad. Hetkel olen rahul ja ootan talve, et saaks veenduda kamina asjalikkuses. Edu!

[Külaline]

... Hetkel olen rahul ja ootan talve, et saaks veenduda kamina asjalikkuses. Edu!

No aga teegi rahulolu kokkuvõte kevadel ja anna teada ka küttekuludest. Muidu jääb asjast müügimehe promo maik!
Muide, teema algatajal oli suhteliselt liigendatud elamine ja sel puhul liigub soojus teistesse tubadesse nigelalt.

[77]

Ega soojuspumpa ei pea tingimata fassaadile panema.
Välisosa võib olla ka raamiga maapinnal või katusel.
(tavaliselt on torude pikkus kuni 15 m)

Mitu korrust on ?
Kas kogu maja või ülemiste naabritega ei saa kütet kokku teha?
Kas vanad radikad on veel seinas?
Kas Urmase poolt pakutud variant katel ja põrandaküte ei sobi ?

[mida annaks teha]

Tähendab, kuna see korsten on olemas ja kange tahtmine ahju katla vastu vahetada siis mõtle nüüd edasi kuidasmoodi see katlasoojus mööda tuba laial ajada. Ilmselt peale radika vist muud teha pole. On ka mingi põrandaliistud ja vbl veel mingi imeasjad. Et siis kuidas need veetorud laial ajada. Ja siis peab mingi pump seda vett ringi ajama. Muidugi saab ka nii teha, et pumpa pole aga siis on torud jämedamad ja katel peaks olema ikkagi keldris, muul juhul ei kipu see vesi ringi käima seal. Vahepeal uuri välja kus see korsten pihta hakkab, kas keldrist või sinu korruselt. Igasugu keelajate ja muud töllidega võib jama tulla aga kui väliselt midagi ei muutu siis pole neil mingit põhjust seal iniseda. Kui see radikate paigutus ja vee nendeni juhtimie on välja mõeldud siis tuleb hakata arvutama, et kui tuba on nii või naa suur siis kuipalju ta energiat vajab jne. Lühidalt kui suuri radikaid on vaja ja kui suurt katelt et seda kõik kütta saaks. Edasi on juba mõttekoht, et kas kütta iga päev mitu korda või üritada korraga suur hulk soojust teha. Esimene juhtum võtab vähem ruumi aga on rohkem sebimist. Teisel juhul on vähem sebimist aga ruumi võtab rohkem. Erinevus on siis akupaak. Veel on ka olema selline katel mis põleb aeglaselt, seesama Stropuva (mingi teine nimi on tal kah) ja selle puhul on justkui kaks asja korraga, et vähe sebimist ja pikalt sooja. Kindlasti on veel mingeid lahendusi aga sellest vast teised räägivad. Enne kogu asja kallale minekut uuri kui hea/halb see korsten on. Kellegil keelati alles paar päeva tagasi ahju kasutamine ära, et pidavat ülejäänud maja maja põletama.

Pole see asi nii väga kanges tahtmises vaid pigem selles, et tahaks nagu inimesemoodi elada ilma talvel toas külmetamata. Muudmoodi vist lihtsalt pole võimalik arukate kulutustega elamist soojaks ühtlaselt saada. Millegipärast see " elektriradikas seinale" variant tundub ikka ülima nõmedusena. No ma tõesti ei tea kas asi on minu arvutamises või milles aga kui ma arvestan elektrikulu ja maksumuse ja alternatiivide maksumuse, mingi 2 aastaga juba tuleb kasumlikum millegi muuga kütta kui elektriga.

Keegi siin ülevalpool mainis ka tuppa paigaldatavat pelleti kaminat. Käisin neid antud saidil vaatamas ja tundus isegi võibolla, et etem kui see keldrisse katlamaja ehitamise idee. Ainus miinus vist, et nendega saab ainult toasooja aga tarbevee peab ikka elektriga tegema.
Tarbevesi kah soojaks saada küttesüsteemist oleks vist suur pluss?

[mida annaks teha]

Tean, et korteriühistu saab seda lubada ja keelata, mõnes linnaosas (vanalinn) ja arhitektuurilise/ajaloolise väärtusega hoonetel tuleb ametnikelt luba taotleda. Millisest piirist algab fassaadi ilme muutmine ( kas lipuvarda, lillekasti, pesunööri, satitaldriku, korstna või õsp-kasti ülesriputamisega)? Annaksid ehk viite "seaduse" lugemiseks.

Mind huvitab ka see vastus väga.
Niipalju tean, et kui ilma tööriistata saad vidina eemaldada siis pole luba vaja. See asi on riigikohtust läbi jooksnud.

Just! Ma ei usu, et ükski firma julgeks reklaamida keelatud asju! See võrduks kanepimüügi, salatubaka ja -alkoholi reklaamimisega.
***
PS! Urmasele.....
Seega, uuri kas sa ise pläma ei aja?? Mainisin kinniehitamist lahtiste klaaspaneelidega!
Kuna see teema aga mis keelatud mis lubatud mind ei huvita siis...njahh...ma ei saa aru millest selline õelus.
Saad mingi meeletu rahulduse oma targutavate postituste üle???

[mida annaks teha]

Siin oli veel mainimata, et kateldel on madala temperatuuriga suitsugaasid ja tavakorstnale võivad need mõjuda väga halvasti.

Täiesti teadlik sellest asjaolust. Soovitatakse silekorstent, ehks siis metallsisuga või metallist! Kuna tahmumine on väiksel temperatuuril suurem!

[mida annaks teha]

Mina rääkisin pelletikaminast mitte katlast. Paigaldasin kamina omale suurde tuppa kus see vaikselt toimetab ning kütab tervet maja, on omamoodi ilusaks sisustuselemendiks ning põledes annab sellise omamoodi kuma. Minu ülesanne on ainult kord päevas pelleteid juurde kallata kotist ning kord nädalas vast tuhast tühjendada. Ei mingit kontimurdvat tööd ja võin alati kindel olla, et külma ei jää kuna ei sõltu välistemperatuurist ningu pumbad. Hetkel olen rahul ja ootan talve, et saaks veenduda kamina asjalikkuses. Edu!

Käisin vaatamas sellel saidil neid kaminaid ja tõesti ka mulle meeldivad. Andsid mulle oma postitusega palju ideid juurde. Kusjuures tunnistan täitsa ausalt, et ma isegi ei teadnud ennem sellise asja olemasolust midagi. Sellel kaminal oleks suur pluss, et kogu soojus jääks elamisse, mitte ei peaks keldrit kütma. Samuti oleks lisavidinaid vähem juurde vaja ja paikamonteerimisega saaks ise vist kah täitsa algusest lõpuni hakkama. Katlamaja ehitades vist päris kõike ma ise ei saaks teha.
Ainus miinus, et katlaga saaks ka tarbevee aga sellel kaminal pole vist tarbevett ette nähtud??
Millise katla muidu soetasid ja mis tüüpi elamine sul täpsemalt on. Juhul kui muidugi tahad avaldada!

[mida annaks teha]

Ega soojuspumpa ei pea tingimata fassaadile panema.
Välisosa võib olla ka raamiga maapinnal või katusel.
(tavaliselt on torude pikkus kuni 15 m)

Mitu korrust on ?
Kas kogu maja või ülemiste naabritega ei saa kütet kokku teha?
Kas vanad radikad on veel seinas?
Kas Urmase poolt pakutud variant katel ja põrandaküte ei sobi ?

3 korrust, pealmised kaks korterit tühjad.
Olen kordi tõstatanud seda teemat, et miks ei võiks maja korda teha, et hädapärased tööd oleks küttesüsteem ja fassaadi soojustamine. Jutuks on see aga ka jäänud. Kogutakse nähtavasti vaid endale palgaraha ja muud ei miskit. Lihtsalt ei raatsita jumala eest midagi teha. Kõik ootavad vaid enda surma ja seda, et peale neid tulgu või veeuputus, et jumalaeest ei peaks hakkama rohkem kommunaale maksma ( võetud laenu maksmiseks ).
Las kõik olla ligadi logadi vähemasti on "tore" ja "odav" elada. Tee sa sellistele harimatutele inimestele selgeks, et sedasi ei ole odav ja hea, et lõppkokkuvõttes maksame kõik sedasi suurema raha "lakke". Nii, et KÜ-ga midagi asjalikku rääkida ei ole, saan vaid oodata ja loota ajale mil EL lihtsalt kohustuslikuks teeb fassaadise soojustamise ja suurelamutes küttesüsteemide automatiseerimise. Siis saame mõnuga tampida, selle asemel, et ahvikari midagi tarka juba nüüd ära võiks teha.


Vanad radikad on eelmiste omanike-elanike poolt eemaldatud korterist.
Sobivad kõik variandid kaaluda, mis elamise ühtlaselt soojaks võimaldavad saada ja millel ka igakuine hind normaalne tuleks, need mu 2 põhitingimust ja 3mas mis oleks juba ideaalide ideaal - kui saaks normaalsete kulutustega ka soojaks tarbevee ( hetkel kütmine ahju+elektriga ja tarbevesi elektriga soojaveeboilerist ).
Ühesõnaga tahaks ehitada süsteemi mis oleks tasuv ja mõtekas. Kuna ahi ära ei küta ja on ka amortiseerunud siis plaanis see naguinii maha lõhkuda. Seega pean alustama nii või teisiti nullist.
Kõik variandid mis on arukad tulevad ka seetõttu kaalumisele, et üldremont veel õnneks tegemata. Seega saan süsteemi kujundada, ilma midagi rahaliselt kaotamata.

[mida annaks teha]

Mida jahuda õhksoojuspumpadest, võibolla ei ole sul korteile elektrilist võimsustki. Olin ükskord olukorras kus panime 12 korteriga majale elektrikütte ühele korterile ja saime nõusoleku 3x25 peakaitsmele ühistu juhatajalt, kui kogu majal oli 3x63 peakaitse. Nii et tulevikus teised korterid ei saa eriti sellist asja endale lubada.

Jah, see on täitsa õigustatud mure! Ma päris täpselt ei teagi palju maja peakaitse võib olla. Meil korteris aga kõige väiksem, 16A. Alguses olimegi suht hädas, kuna eelmised omanikud-elanikud olid siin kõvasti isetegevust teinud ja 4 korki oli 1 korgi alla kokku "sillatud". Koguaeg peksis alguses korke välja, sain aru milles jama ja lasin kapis ümberehitused teha, et toad eraldi ja suuremad tarbijad eraldi kaitsmete alla panna. Nüüd elektriga hetkel jamasid pole, et enam välja tambiks.

[77]

Ei kadesta.

Põhiline probleem (1000 eek kuus toa peale) on soojustus ja siis alles küte.

Soe tõuseb ülesse.
Tasuks otsida seinas külmasildasid (akende alused jne), neid leiab külmema ilmaga ka palja käega.
Parima tulemuse annaks lae soojustamine alt või pealt ja soojaallika; soojaõhu , põrandaküte jne võimalikult madal paigutus st parim lahendus tundub põrandaküte.

Juhul kui on mahuboiler (100...200 l) siis ei peaks tarbevee pärast eriti pead vaevama. Ka praegu saab ära mõõta vee soendamiseks kuluvat elektrit st raha. Edaspidi võiks soendada vett öösiti või nädalalõppudel.
(öine elekter vs pellet).
Pealegi jääb soojakadu küttele lisaks st häving on ebaolulisem.

Isegi kui küttesüsteem ei ole veega siis leidub kindlasti võimalus leida mõni soojem koht ja teha nt spiraal et vett õhuga eelsoendada, sama on kui panna tarbeveele ette isoleerimata paak ja see asub korteris.

[dumbuser]

Mis pagana asi on mahuboiler ?

[mida annaks teha]

Ei kadesta.

Põhiline probleem (1000 eek kuus toa peale) on soojustus ja siis alles küte.

Soe tõuseb ülesse.
Tasuks otsida seinas külmasildasid (akende alused jne), neid leiab külmema ilmaga ka palja käega.
Parima tulemuse annaks lae soojustamine alt või pealt ja soojaallika; soojaõhu , põrandaküte jne võimalikult madal paigutus st parim lahendus tundub põrandaküte.

Juhul kui on mahuboiler (100...200 l) siis ei peaks tarbevee pärast eriti pead vaevama. Ka praegu saab ära mõõta vee soendamiseks kuluvat elektrit st raha. Edaspidi võiks soendada vett öösiti või nädalalõppudel.
(öine elekter vs pellet).
Pealegi jääb soojakadu küttele lisaks st häving on ebaolulisem.

Isegi kui küttesüsteem ei ole veega siis leidub kindlasti võimalus leida mõni soojem koht ja teha nt spiraal et vett õhuga eelsoendada, sama on kui panna tarbeveele ette isoleerimata paak ja see asub korteris.

Väga hästi tean, et soojustamine on esmatähtis. Paraku aga nagu mainisin juba siis meie KÜ-d ei huvita mitte ükski töö maja paremaks muutmiseks.
Kuna peal on korter siis lage pealt ma soojustada ei saa nö. alt saan ehk siis see, et panen endale lakke midagi. Ma aga ei usu, et sellest mu elamine palju soojemaks muutuks, pigem saavutan selle, et saan normist madalamad toad.

Neil seina külmasildu võin ükskõik kui palju otsida aga kasu pole sellest midagi kuna kivimaja seestpoolt soojustamisega teed endale vaid karuteene!!!

Mahuboilerit pole vaid täiesti tavaline elektriboiler mis ei küsi seda kas on öö päev või nädalavahetus. Tema soojendab siis kui tal vaja on ja see kui hakkaksin elektrit sisse välja klõpsima teeks pigem kahju kui kasu. Seega ei saa kasutada tarbevee saamiseks vaid odavamat elektrit. Pealegi mul voolumõõtmine ühetariifne. On küll kahetariifne uuema aja aparaat aga kasutusel eelmisest elanikest-omanikest vaid päevane tariif. Kuna aga olen kuulnud, et tänapäeval enam eriti ära ei tasu see kahetariifsus kui mingit suurt kulu pole öösel siis pole ka hakkanud maksma EE-le, et seda tagasi 2 tariifseks muuta.

Teie postituse viimasest kolmest reast ei saanud küll mitte midagi aru.

[Veikko]

Boileri sisse-väljalülitamine ei tee ültse kahju boilerile. Tasuks kütta ülesse ööelektriga(siis ka sul ei tarbita elektrit köögis, pesumasin jne.). Asja lahendab tavaline ca 15 eur programmkell, tasuvusaeg vast 2 kuud.

[Külaline]

PS! Urmasele.....
...Kuna see teema aga mis keelatud mis lubatud mind ei huvita siis...njahh...ma ei saa aru millest selline õelus.
Saad mingi meeletu rahulduse oma targutavate postituste üle???

Kahju, et mõned ei saa aru minu postitused mõttest. Isetegevust võid teha, aga otsi välja see JOKK piir, et keegi ei saaks sulle hiljem "kallale" tulla! See oli minu postituste mõte, aga noh, ise tead, suur inimene juba.
Urmas

[rokikas]

... Kogutakse nähtavasti vaid endale palgaraha ja muud ei miskit. .......
Siis saame mõnuga tampida, selle asemel, et ahvikari midagi tarka juba nüüd ära võiks teha.

Tee paberile korralik renoveerimise eelarve + tasuvusarvestus ning esitle seda kõigile naabritele. Kui suudad tõestada et see ettevõtmine kindlasti tasuv/vajalik on siis on ka lootust et teisedki seda ideed toetama hakkavad. Kandideeri juhatusse ja vii see ka ellu mitte ära sõima teisi ahvikarjaks. Ehk siis läheb ka palgaraha (pigem auto kompensatsioon vms.) õigesse kohta.

Kuna aga olen kuulnud, et tänapäeval enam eriti ära ei tasu see kahetariifsus kui mingit suurt kulu pole öösel siis pole ka hakkanud maksma EE-le, et seda tagasi 2 tariifseks muuta.

Kui seal on olnud kasutuses kahetariifne arvestus siis on seal kapis olemas ka "kell" ning mingit suurt kulu ei tohiks paketivahetusega tulla. Korra aastas peaks vist paketivahetus tasuta olema.
Kas seda on mõtet teha sõltub tarbimisest. Aga ka tarbimisaega saab kuigivõrd muuta.

[mida annaks teha]

PS! Urmasele.....
...Kuna see teema aga mis keelatud mis lubatud mind ei huvita siis...njahh...ma ei saa aru millest selline õelus.
Saad mingi meeletu rahulduse oma targutavate postituste üle???

Kahju, et mõned ei saa aru minu postitused mõttest. Isetegevust võid teha, aga otsi välja see JOKK piir, et keegi ei saaks sulle hiljem "kallale" tulla! See oli minu postituste mõte, aga noh, ise tead, suur inimene juba.
Urmas

Ma sain väga ammu juba aru, mis on sinu postituste mõte. No milleks korrutada enam edasi kui ma juba KINNITASIN, et ma ei hakka midagi ehitama mis on lubamatu. Sa aga ikka ei jäänud rahule ja lasid muudkui edasi. Ma ei ole mingi suvaline igapäevane loll. Mainisin, et teised on teinud isetegevust, sellega aga ei mõtlenud ma seda, et ma kah hakkan tegema!! Nii, et lõõgastu ja ära arva, et kui keegi midagi teeb siis kohe seadusevastaselt. 100% inimesi nüüd kah pätid, petised, sulid, seaduse väänajad ja -eirajad ja mis kõik veel pole!

[mida annaks teha]

Boileri sisse-väljalülitamine ei tee ültse kahju boilerile. Tasuks kütta ülesse ööelektriga(siis ka sul ei tarbita elektrit köögis, pesumasin jne.). Asja lahendab tavaline ca 15 eur programmkell, tasuvusaeg vast 2 kuud.

Ma ei pidanud silmas niivõrd kahju tegemist vaid elektri kulu. Ma olen siiani aru saanud, et kui boiler pidevalt töötab ja soojendab siis kui vaja natukene on efektiivsem kui see, et ta soendab kogu massi ja korraga. Mul on 100L boiler kõigest ja ma usun, et see ööelektri KW hinnavahe nüüd nii tasuv ka ei ole, et kütta koguaeg ropsuga öösel vett.
Seda ma küll aru ei saa, et mis mõttes mul ei tarbi elektrit köögis? Sooja vee nõude pesuks saan boilerist ..ok. Aga pesumasin kuidas see siia puutub....?
Kahju võin ma tekitada seadmele sellega, et korrosioonitõrje ei tööta kui elektri välja lülitan. Seega hakkab katlakivi sadestuma ja ma ei ole päris kindel kas see tilluke ööelektri sääst kui seda ültse ongi tasub ära selle, et pean hakkama sagedamini hooldusse vedama oma boilerit või koju tellima hooldusmeest.

[mida annaks teha]

... Kogutakse nähtavasti vaid endale palgaraha ja muud ei miskit. .......
Siis saame mõnuga tampida, selle asemel, et ahvikari midagi tarka juba nüüd ära võiks teha.

Tee paberile korralik renoveerimise eelarve + tasuvusarvestus ning esitle seda kõigile naabritele. Kui suudad tõestada et see ettevõtmine kindlasti tasuv/vajalik on siis on ka lootust et teisedki seda ideed toetama hakkavad. Kandideeri juhatusse ja vii see ka ellu mitte ära sõima teisi ahvikarjaks. Ehk siis läheb ka palgaraha (pigem auto kompensatsioon vms.) õigesse kohta.

Kuna aga olen kuulnud, et tänapäeval enam eriti ära ei tasu see kahetariifsus kui mingit suurt kulu pole öösel siis pole ka hakkanud maksma EE-le, et seda tagasi 2 tariifseks muuta.

Kui seal on olnud kasutuses kahetariifne arvestus siis on seal kapis olemas ka "kell" ning mingit suurt kulu ei tohiks paketivahetusega tulla. Korra aastas peaks vist paketivahetus tasuta olema.
Kas seda on mõtet teha sõltub tarbimisest. Aga ka tarbimisaega saab kuigivõrd muuta.

Njah. Sellisel puhul on alati nii, et kõrvalseisjale tunduvad "kandilised" sõnad sõimuna. Elaksid sa aga siin majas oleksid sa ammu aru saanud, et see pole enam mitte sõim vaid õigustatud sõna sellise süsteemi kohta!
Peaksid nägema kuidas siinsed KÜ-d reageerivad ummistustele, leketele, amortisatsioonile, katkestustele jne...siis kasutaksid ise veel hullemaid sõnu! Võin selle peale kindel olla!

Jah! Igati tänapäevane kahetariifne voolumõõdik ja kell kapis täitsa olemas! Vaadati vist, et ära ei tasu ja lülitati välja eelmiste elanike-omanike poolt. Vaatasin, et öise kulu peal on kõigest 0000023 samas kui päevane 02.....jne.

[Külaline]

Mida Sa mees hädaldad ?
Keegi ei tee , ummistab torud ära ,jne.
Hakka ise ühistu esimeheks ja tee need asjad korda !
Kui oled oskaja siis saad isegi ühistu liikmetelt mingi tasu ja kui oskad siis küsid osa remondiraha kuskilt fondist.
Praeguse seisuga on see hädaldamine küll mõttetu.
Millist abi Sa siit foorumist loodad kui kogu effekt asjast on see et leidsid voolumõõtja ülesse.
Ahju või kamina võid ka ehitada? kuid seinad jne sooja ei pea .....