Kivi kuivus

[jeff01]

Minule tundub uskumatu, et sellisel teemal üldse vaielda saab
Eks teoorias peavadki korstnad kauem vastu ja pitsid ei lagune.

[raga]

Teooria on jah lihtne! Ütleme nii, et kui oled täpse loodis käega, siis võid niisutamisest kõrvale hiilida, aga kindlasti mitte 30 + kuival suvepäeval.

[Robi 1]

Huvitav milleks kiv veel liigutama peaks kui juba paikka on pandud...Loomulikult ei tohi neid pärast enam liigutada ka märja kiviga. Kui, aga tõesti vajadus tekib, siis uus segu vahele muidugi.
Et veel paremat naket saavutada, siis ise olen harjund nii tegema, et tõstan segu rea ette, nagu ikka tehakse, aga määrin uue kivi ka alt seguga kokku, määrides kelluga segu vastu kivi, sest siis ei pea enam kivi ja segu nakkuma, vaid kaks märga segu, mis tagab veel parima nakke.

[raga]

ei tohigi liigutada, kui kivi paigas. Paika paned ikka mõned sekundid, to ei tee kurja. Seguga määrimist teen tähtsamate juppide puhul.

[vuuk]

Kive pärast segu tardumist liigutada ei tohi, sest siis naket uuesti kivi ja segu vahele ei teki - see on elementaarne reegel, mis kirjas müüriladumise õpikutes ja juhendites.
"Miks on vaja kive liigutada mõnevõrra hiljem, pärast selle asetamist?, on siin küsitud.
Selline vajadus võib ikka tekkida. Näiteks niisuguste korstnate puhul.

naerusuu1.jpg (34.91 KiB) Vaadatud 3575 korda

naerusuu2.jpg (34.46 KiB) Vaadatud 3575 korda

Ladumise kiiruse seisukohalt on ju õige korraldada töö selliselt: 1. laotada esmalt segu. 2. Seejärel laduda sellele kivid. 3. Vaaderpassiga rihtida korraga terve rida või kiht.
Kuna aga telliseid on ühel kihil palju, siis võivad rihtimise ajaks esimestena asetatud kivide all olla segu tardumine ja nake juba tekkinud. Puhtavuugi ladumise reeglite hulka muuhulgas kuulub ju ka elementaarne reegel, et read peavad asetsema sirgelt ja vuugid ühtlased.
Siin võibki tekkida korstnate puhul niisugune olukord, kus kive peab liigutama pärast segu tardumist.
Nüüd hakkavad määrama niisugused laduja isikuomadused nagu vilumus, kogemus, kiirus, täpne silm ja käeosavus (ehk võimekus teha tööd teha kiiresti), aga ka vastutusvõime ja kohusetunne. (Sest küllalt leidub neid, kes teevad töö ära kuidagimoodi - peaasi et raha käes - pärast tulgu või veeuputus)
Sellisel juhul pean kindlasti vajalikuks palaval ja kuival suvepäeval vaadata, kas kivid vajaks niisutamist. Enamasti vajavad. Kivid peavad olema parasniisked. Liigniiskeid, vettinud kive samuti ei tohiks kasutada. Kivide niisutamine on küll lisatöö, aga ka töö kiiruse seisukohalt palaval päeval võib tulla isegi kasuks.
Fassaadi ladumisel on lihtsam, sest seal laotakse nurgad loodiga ja vahepelasete kivide panekuks on nöör.

Ega muidu poleks juba vanasti teatud, et korstnate, postide ja maja nurkade ladumiseks valiti meeste hulgast kogenumad, parimad müürsepad. Kes aga seda polnud, neile jäeti lihtsamat sorti müüritöö.

[Robi 1]

Palaval suvepäeval on ka vettinud kivi 10-15 minutiga täiesti kasutuskölblik.
Eile just pildistasin korstent, mis oli arvatavasti laotud palaval suvepäeval ja segu polnud absoluutselt kiviga nakkund. Varises terve pits katuselt maha isegi.Segu on endiselt tugev ja kivid puhtad, katus katki.

[kaminahi]

Hr. Vuuk on asja lõpuks lihtsalt ära selgitanud ja igati sama meelt. Kui nurgakivid paigas, siis tuleb vahepealsed ikka "jooniga" paika laduda, et veel jõuaks ka lati või loodiga ühte viirgu need kamandada. Kui sellist kiiruseosavust veel ei ole, tuleb iga kivi kohe sirgele rivile seada, et hiljem poleks vaja teha lisajoondumist. Aga see Voltri koolitükk, mis siin üleval on, see tuleb ka hoolikamalt läbi lugeda. Siis leiab ka märjad kivid üles. Ma küll leidsin.

[vuuk]

Palaval suvepäeval on ka vettinud kivi 10-15 minutiga täiesti kasutuskölblik.
Eile just pildistasin korstent, mis oli arvatavasti laotud palaval suvepäeval ja segu polnud absoluutselt kiviga nakkund. Varises terve pits katuselt maha isegi.Segu on endiselt tugev ja kivid puhtad, katus katki.

Niisuta siis hoolega, et Sinu korstnaga nii ei juhtuks. (Ehkki tõtt-öelda ma polegi hästi aru saanud kumb vajab palaval päeval rohkem niisutamist, kas kivid või korstnaladuja kõri )
Ja muide korsten võib juba ladumise käigus mõnel mehel ümber kukkuda ja seda kas kivide või kõri liigsest niisutamisest.

[Robi 1]

No ei ole plekksepa töö korstende ladumine, aga pean seda häda sunnil tegema, sest pole aega otsida korstnamehi ja ei viitsiks nagunii körval passida kui teine laoks.
Viimased talved on nii palju korstnaid hävitand, et see suvi pole ainsatki katust saanud teha, kus ka korstnad vahetusse poleks läinud. Vähemalt 10 korstent olen ladund ja kolmel tegin ka uue vundamendi.
Loodaks väga, et siin kirjutamine kasvöi pisut innustaks inimesi oma korstnaid juba varakult hooldama ja vajadusel vahetama.

[Robi 1]

Pildil on näha kuidas segu pole nakkund kiviga ja asi arenes nii kaugele, et terve pits lihtsalt varises mõõda katust alla. Kivid olid puhtad igatahes.

[maik]

Ja segu on pärit otse Robi-laborist
Robi, nagu olen täheldand on sinu näol tegemist väga konservatiivse persooniga kes tambib palli kogu aeg ühte väravasse.
Antud pildil pole mingit asja kivi kuivusega, suure tõenäosusega on ilmastik lammutanud pitsi, ning kõetud on krt.teab mida ja millega.
Ükski pits pole igavene ja enamus lagunenud pitsid lagunevad just nii nagu pildil näha, leota kive kas-või dispersioonis, vale kolde ja sademetele avatud pitsi puhul on alati võimalus süüdistada ladujat, kive, segu, ansipit jne.

[motamees]

Ja segu on pärit otse Robi-laborist
Robi, nagu olen täheldand on sinu näol ...

Ma mekin Maik´u postitustes irooniat. Ja ometi on Robil õigus selle kivi ja segu lahtioleku osas. Ei aja kütmine segu sedasi kivi küljest lahti. Kivi ju nagu uus.

[vuuk]

Kui peamine on "õigus", siis see Robi saadetud pildimaterjal ilmselt seda küll taotleb. Aga kas see ikka töendab midagi?
Kahtlen, sest lavastada võib mida iganes kui on vaja nahast välja pugeda oma õiguse taga ajamisel.
Tegelikult on nakkega nii, et nake saab olla kas tugevam või nõrgem ja seda on võimalik mõõta nagu igasuguseid tugevusi või jõudusid. Nake on ka iga materjali sisemiste osakeste vahel.
Ja ma küll ei arva, et segukihi ja telliste vahel peab olema nake tugevam kui tellise või segu osakeste vaheline nake. Et näiteks lõhkumise käigus peaks purunema pigem tellis või vuugi segu, aga nake segu ja tellise vahel peaks igal juhul pidama.
Kõige õigem on ehitada selliselt, et tugevused oleksid optimaalsed. Üledimensioneerimine on mõttetu kulu ja seda tehakse tavaliselt siis, kui teemat tegelikult vallatakse ebapiisavalt.

[Robi 1]

Asi on tegelikult sedasi, et...see pole tegelikult kellegile kogenud ehitajale mingi uudis, et segu nakkub tunduvalt paremini niiske kiviga... praktikas, aga pole lihtsalt aega kive niisutada ja ega töö tellija ei oska ka mõelda selliste asjade peale. Garantiiaja peab asi nagunii vastu jne. Eestis on tähtis , et esmane mulje oleks hea, mis sest, et paari aastaga laguneb.Tore oli ikka! Hea, et kasvõi vahel on tore . Minu arvates, aga võiks elu olla pidevalt tore ja stabiilne.

[vuuk]

Asi on selles, et Robi väidetest võib jääda väheste kogemustega klientidele mulje, et kui kive ei niisutata, siis töö on praak ja korsten kukub katuselt alla.
Tegelikult asjatundlik ehitaja teab, kas ja millal on vaja niisutada.
Ehitaja, kes järgib kvaliteedinõudeid ja head tava, see vajadusel ka niisutab kive.

Mul näiteks on kogemustepagasist võtta ka näide, kui väheste kogemustega ehitaja ladus liigniiskete tellistega ja sein vajus seda kõveramaks, mida rohkem mees seda loodis ja enda arvates sirgemaks koputas.

Ja miks me näeme tihti jubedaid päkerdatud korstnaid ja müüre. Eks sellepärast, et hinnatakse oma teadmisi ja oskusi üle ja ei osata korralikult teha.
Mina usun, et kelle töö välimuses on vajakajäämisi, ega siis sisugi eriti parem ei ole.

[Robi 1]

Huvitav lugu 15 märts Maalehes.
Tänasel päeval olen ise seisukohal, et kivi tuleb täiesti märjaks leotada ja lasta kuivada enne ladumist, siis saab vuuk hiljem kivist vajalikku niiskust imada kivistumiseks ja rahulikuks kuivamiseks. Läbimärgasid kive kuivatan vähemalt pool tundi enne kasutamist( oleneb temeratuurist).

[vuuk]

... olen ise seisukohal, et kivi tuleb täiesti märjaks leotada ja lasta kuivada enne ladumist, siis saab vuuk hiljem kivist vajalikku niiskust imada kivistumiseks .

Päris mitmes kohas siin foorumites mõned inimesed kirjutavad, et savisegu vajab kivistumiseks niiskust. Oma seniste teadmiste ja kogemuste põhjal usun, et savi ei kivistugi. Vähemalt inimelu pikkust arvestades saab rääkida, et savi ei kivistu vaid kuivab, kui vesi selle koostisest lahkub. Kivistumisest saab rääkida tsemendi- ja lubimõrtide ning betoonide puhul.
Aga kivide niisutamine on (võib olla, aga ei tarvitse) savimördiga ladumisel sellegipoolest vajalik. Liialt kuivade kivide ja mördi puhul ei saa tekkida kivide ja mördi vahel piisavat naket. Nake ja kivistumine on erinevad ehituslikud terminid ja neid ei maksaks siiski segi ajada. Ehkki, tõsi küll, neil protsessidel on olemas omavaheline seos.
Kas Robi1, oled tuvastanud tõesti vastupidist?

[Robi 1]

Hommik!

Ahju välisvoodrile lisatakse ka veidike tsementi savisegule...ja see kivistub. Muud vastupidist pole midagi tõestada...

Lisada tuleks muidugi veel seda, et ka tavaline savi kivistub muidugi ( kõrgemal temperatuuril). Kas tellised ei ole savist tehtud ja kivistunud...? Koldevuugid kivistuvad ka täiesti kõvaks näiteks.Koldes kasutatakse koldesegu tänapäeval.

[raga]

Koldes parem on, kui vuuki pole. Ei püsi seal miskit kaua.