Alajaam maja kõrval- kas ohtlik?

[Dess]

Tere,
palun anda naisterahvale nõu ja selgitust Kui elektri alajaam (10/04 kv peaks vist olema) asub otse maja kõrval põhimõtteliselt, kaardi pealt mõõtes maja seinast siis kusagil 19 m kaugusel.

Lisaks on kinnistul kitsendused:
Piiranguvöönd: Elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus:
Elektrimaakaabelliin
Piiranguvöönd: Elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 101 m²; nähtus: Elektriõhuliin
alla 1 kV
Piiranguvöönd: Elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 113 m²; nähtus: Elektriõhuliin
alla 1 kV

Küsimus oleks, et kas antud alajaam maja lähedal võib olla tervisele ohtlik (kiirgus, müra vms)? Ja mida võiks endast kujutada need kitsendused? Hirmul on suured silmad, pole ennem kokku puutunud selliste asjadega Tänud vastajatele!

[sashaobrok]

Kutsu mõni pendlimees. Küll need juba teavad...

[Külaline]

Täiesti olemas ka EMF meter, mis annab teadusliku seletuse kiirguse tugevusele või mitte tugevusele.
Selle üle aga võibki vaidlema jääda, mitu eluaastat mingi kogus maha võtab.

[dumbuser]

No ja mis sa siis teed kui miski segab ? Jätad maja ostmata ?

[Küülaline]

Oleneb alajaama võimsusest, aga müra (urin, undamine) võib öösel häirida. Harjub muidugi kõigega.

[Urmas]

Kui alajaama sisse ei kipu, siis ei tohiks olla tervisele ohtlik.

[vtl]

Arvamusi on seinast seina. Alates skeptikutest, kes leiavad, et võimas alajaam või kõrgepingekaabel magamistoa kõrval on absoluutselt ohutu, lõpetades esoteerikutega, kes väidavad, et see põhjustab vähki ning on tappev. Vastutust endale võtta ei taha keegi ning paljud spetsialistid on ilmselt vait ega taha oma arvamust avalikult välja öelda.
Tõde on ilmselt kusagil vahepeal. Päevapealt ilmselt ei tapa (kui just käega liinist kinni ei võta), aga pikaajaline mõju organismile võib olemas olla.
Mõõta seda ei saa, kuna me ei saa kunagi võrrelda, kas konkreetse elaniku mõni vanaduses ilmnev terviserike oli põhjustatud alajaama kõrval elamisest või millestkist muust ning kas ilma alajaamata oleks tervis teistsugune olnud. Küll on aga teada, et mõningates kohtades, kus muuhulgas on tugevad elektriväljad, on teatud haiguste esinemine statistiliselt kõrgem. On see väljadest või muudest teguritest põhjustatud, on omaette vaidlus, kus on üsna suured huvide konfliktid.
Tegelikult on kõik subjektiivne. Kui keegi leiab, et teda see alajaam, kõrgepingeliin, mobiilisaatja vms. ei häiri, siis las ta elab rahulikult oma õnnelikku elu. Kui teist inimest selle välja olemasolu teadmine pidevalt häirib, siis ta võib ainuüksi platseeboefektist haigeks jääda. Negatiivne platseebo on muide üsna tõsine asi, mis iseenesest võib ka tõsiseid hädasid põhjustada.
And last, but not least - kui mina peaksin valima kahe maja vahel - üks on alajaama kõrval ja teine mitte, siis mina valiksin teise. Olenemata, kas selle ohtlikkus on tõestatud või mitte. Tark on võimalusel minimiseerida kõik võimalikud riskid, ka need, millest me vähe teame või ei tea üldse.

[Urmas]

Ei mäleta, kas siit foorumist või kusagilt mujalt lugesin, et kui kunagi Tallinnas Lillekülas pandi püsti mobiilimast, siis elanikud protesteerisid selle vastu, hakkasid saabuma ümbruskonna elanike kaebused terviserikete ilmnemisest, mille põhjuseks peeti püstitatud mobiilimasti, kusjuures huvitav fakt oli see, et mast lülitati hoopis hulk aega hiljem töösse. Milles probleem? Autosugestioon?

[Külaline]

Huvitav küsimus. Kui nüüd puht loogikaga võtta, siis on inimesed elanud selle tehiskeskkonna mõjudega koos a la 1 sajandi. Samas ei ole täheldatud
eluea lühenemist ega suuremat haigestumist "tsiviliseeritumates" ühiskondades (pigem vastupidi). Samuti ei ole täheldatud teatud eriala inimeste suuremat suremust (kes antud mõjudega lähemalt ja tihedamini kokku puutuvad)? Samas arvata, et igasugune mõju üldse puudub, on ilmselt naiivne. Kas sellest haigeks jääb on küsimus.teadlastele ja meedikutele (mida ei ole siiani suudetud üheselt tõestada).
Imelik.

[noh]

19m - 10kV - mina ei põeks. Suht väike pinge.
Võibolla on müra - seda peab ise kuulama.

110kV õhuliini õue kohal - ei tahaks. Ilma mingisuguste mõistlike selgitusteta.

[Dess]

No ja mis sa siis teed kui miski segab ? Jätad maja ostmata ?

Jah jätan, kuna küsimus ei ole seotud üldsegi maja ostuga, vaid olemasolevaga.
Müra iseenesest on peaaegu olematu, vaiksel õhtul on õrnalt kuulda surinat ja sedagi siis, kui seista otse aia taga, tänava ääres.
Tegemist on siis tellistest hoonega, sellise keskmise suurusega ja juhtmeid sinna kusagilt ei tule.
Enamik mu tuttavaid ütleb, et see nii väike pinge jms. et pole mõtet karta. Lugedes aga artikleid, hirmutab küll, kuigi jah tõestust vist on raske leida. Tundub, et kõrgepingeliinide mõju on vist rohkem arutluse all olnud.

P.S. Pendlimees on jah hea mõte, kui tunned sellist, anna aga lahkelt teada.

[Dess]

Ahjaa...kõnealuse alajaama 20-40 meetri läheduses on ca 5 maja, eri külgedel siis ja veel suur hulg natuke kaugemal. Olen nüüd meie linnas ringi sõites vaadanud, et alajaamad ongi kõik elumajade lähedusse ehitatud.
Ja kas minu kirjeldatud alajaam on oma võimsuselt pigem suur või väike?

[Urmas]

...P.S. Pendlimees on jah hea mõte, kui tunned sellist, anna aga lahkelt teada.

Kui suure summa oleks nõus välja käima, et ma tuleks ja pendeldaks seal alajaama ümber natuke? Pendlit mul küll ei ole, aga nöörijupi ja vana mutri (näitab, et pendel on juba kaua kasutuses olnud) ikka leian ning asi see üks sõlmekegi mutrile teha pole. Vitsad on kusagil garaažis olemas ja võin ka turakamängu kaardid ka kaasa võtta. Lõppresümee oleks- rikas sa ei ole ja päris vaene sa kah ei ole (sul on ikkagi maja, mis sellest, et alajaama kõrval), raha sul tuleb ja raha sul läheb (kui tööl käid või penskar oled, siis midagi ikka tiksub pangaarvele ja poes süüa käid samuti ostmas), aga ühte ma sulle ütlen küll kohe kindlalt- ükskord sa ära sured, kuid millal, seda kahjuks ei näita ei pendel, vitsad ega turakakaardid! Oma hirmu põhjust peaksid taipama siis, kui oled mulle pärast pendeldamist kaotanud paar partiid turakat!
PS. Huvitav oleks teada, kas eletrijaamades töötavate, EE alajaamade ja kõrgpingeliinide jne. hooldusega tegelevate inimeste on kaadrivoolavus väga suur kiirgusest/mürast vms. põhjustatud invaliidistumiste ja surmade tagajärjel?

[rokikas]

.... asi see üks sõlmekegi mutrile teha pole.

Vau. Vat see juba oleks tõeline trikk. Aga äri oleks "aus"

Eks ta vist tera usuküsimus jälle ole. Kes usub sellele mõjub ja kes ei sellele ehk ei juhtu midagi.
PS. Südamestimulaatoriga inimesel ilmselt ei oleks mõistlik alajaama ronida.

[Dess]

Jah Urmas pakkumine on hea, äriidee on hea, aga paraku ei usu ma pendeldamisesse jms. Aga tänan pakkumast.

[dumbuser]

Ei juhtu seal majas midagi. Igasugu raadiolained (raadio, TV, mobiil ja veel kümnete kaupa muid asju) ja kosmosest tuleva jama (SAT-TV, GPS, kosmiline kiirgus, päikesetuul jne) puhul ei küsi keegi midagi. Ja ainult seepärast et neid pole näha. Aga kui on mingi kast siis on kohe võimalus, et näe krt mingi jama on.

[vtl]

PS. Huvitav oleks teada, kas eletrijaamades töötavate, EE alajaamade ja kõrgpingeliinide jne. hooldusega tegelevate inimeste on kaadrivoolavus väga suur kiirgusest/mürast vms. põhjustatud invaliidistumiste ja surmade tagajärjel?

Tsiteerin ilma omapoolsete kommentaarideta siinkohal ühe elukutselise pendlimehe juttu:

"Kui inimene viibib ajutiselt n.ö. Hartmanni võrgustiku sõlmpunktis (vanasti nimetati seda üldistavalt "veesoonteks", aga tegu on siiski erineva asjaga), siis ei juhtu temaga midagi, kuna organism rakendab oma loomulikku kaitsevõimet. Halb on see, kui inimene viibib sellistes kohtades aastaid väga pikka aega järjest - näiteks tema magamiskoht on sellise koha peal."

Kas Hartmannisse uskuda või mitte, on igaühe enda otsustada. Aga selle pika- vs. lühiajalise viibimise loogikas on oma iva.

Pendlimees on aga tegelane, keda peaks pimesi usaldama - sest teda kontrollida saad ju ainult teise pendlimehega. Kui 10 tegelast suudavad kõik "halvad kohad" välja peilida ning seejuures ühesugused tulemused saada, siis võib juba mingeid järeldusi teha. Kui mitte midagi muud, siis vähemalt seda, et tegu on tundlike isikutega.
Eeldus on muidugi see, et pendlimehed ise alajaama olemasolu ega asukohta ei tea.
Dokumenteeritud katsed pendlimeestega kipuvad aga tavaliselt sinna 50:50 tõenäosuse piirile sattuma.
Kust leida head pendlimeest, ah?

[Kalvis]

Kunagi sai sel teemal uuritud niipalju kui vaja ning isegi koos viibitud maailma juhtivate spetsialistidega selles küsimuses.
Aga nüüd teemast:
1. Seni pole ükski loomkatse suutnud tuvastada vähi teket. Loomad elasid kogu elu tuhat kuni miljonkordsetes väljatugevustes ja nendega ei juhtunud mitte midagi.
2. Statistiliselt pole inimeste vähki haigestumist suudetud täheldada mitte kuskil maailmas neil inimestel, kes elavad liini kõrval, peal või all.
3. Hirmul on suured silmad, seepärast on vaid hirmu tõttu pandud madalsageduslikule elektriväljale termin "potentsiaalselt ohtlik". Rahvakeelde öeldes võib igaüks sealt välja lugeda mida tahes - see on kas ohtlik või see on täiesti ohutu. Igatahes seadusemehed on pendlimeestest kuni töömeesteni asja JOKK saanud.
4. Elektromagnetväli põhjustab inimese sees voolusi ja piisavalt suurte voolude korral hakkavad need tekitama ebamugavust. Ohtlik võib selline vool olla südame stimulaatorile, võibolla mõni ongi otsad andnud, sest stimulaator rikneb. Võibolla mõni tehnikavidin samuti, pühjustades kaude midagi. Teoreetiliselt on võimalik hästi suures väljas saada isegi 10 mA inimese sees kätte saada ja see võib teoreetiliselt surmav olla. Mõnel väga närvilisel inimesel võib tekitada mõne närvihaiguse puhangu, kui aga väljast välja astud siis taastub tavaolukord.
5. Väljatugevused on siiki normeeritud, kui väli on liiga tugev siis saab seda mõõta ja nõuda selle vähendamist. Tänased mõõtmised on näidanud välja tugevust 10-100 korda väiksemaid kui norm lubab, kuid erijuhtudel mine tea mis sealt välja tuleb.
6. Kui oma kodus tahad välja vähendada siis on see lihtne - okaspuud, juhtivad materjalid vähendavad kõik.
7. Kuna väli sõltub kaugusest siis mobiiltelefon teie taskus kiirgab palju rohkem välja kui elektriliin. Või mikrouuni või CRT telekas. Või taevas päike.
8. Välja ohtlikkus sõltub sagedusest, seega on mobla väli kõrgel sagedusel ohtlikum kui madalasageduslik elektriliini väli. Piir jookseb nähtava valguse ja UV vahel - UV kiirgus ja sellest kõik kõrgema sagedusega kiirgused on ohtlikud tervisele. Füüsikaliselt on päike palju ohtlikum teie tervisele kui elektriliin.

[Küülaline]

Füüsikaliselt on päike palju ohtlikum teie tervisele kui elektriliin.

Tegelikult on kogu meie elu tervisele väga ohtlik, kuna lõpeb alati surmaga.

[Külaline]

Üürin hetkel suures betoonseintega eramajas eraldiseisvat korterit ja majaperenaine, kes elab samas majas, pani peale range tingimuse, et me ei tohi enesele hankida kantavat lauatelefoni. Ta olevat nii tundlik elektromagnetvälja suhtes.
Moblad ja wifi teda ei sega.


Seega foobia? ...ilmselt küll, aga pole katseid tegema hakanud, fix telefoni kasutame niigi vähe...

Aga ehitusteemast küll mööda kuid siinkirjutajatele asjakohaseks mõtteaineks - tegin kaks aastat tõsisemalt tööd läpakat süles hoides ja hakkas suguorganitele. Eesnäärmepõletikul oli ka ilmselt teisi algpõhjuseid aga ka praegugi tunnen munadega ära, kas süles on läpakas või raamat. Proovige ise.
Ja ka seda punase laseriga hiirt veidi aega reie peal liigutades võtab teksapükstest hoolimata lihasesse tuima tunde sisse.

Dr. Punabi kategooriline soovitus kõigile meestele oli - läpakas olgu laual, mitte süles!

Tegelikult on kaasaskandmiseks ta seda mugavam mida väiksem ja seega mõnusaks pikaajaliseks töötegemiseks on ta üldse parem dokkida - mida pikemate juhtmete otsa, seda tervislikum

[jan]

See probleem oli sul tingitud siiski rüperaali soojuseraldusest, mitte väljatugevusest ning ka puuklotsi pool tundi reie peal liigutamine tekitab ebamugavust. Reite ning suguelundite pidev hautamine läpakatega on üsna levinud probleem, kuid enamikel juhtudel läheb siiski õnneks ning see piirneb vaid veresoonte tihenemisega kuumas kohas, mis on küll inetu, kuid mitte otseselt ohtlik.

[Imelik]

Pendlimees unustas (või ei teadnud) ühe olulise asja. Väljal on erinev tugevus olenevalt kaugusest . Seega on võrdsustatavad lähedal viibimine lühiajaliselt ja kaugemal viibimine pikemaajaliselt. Pakun, et erialainimesed on välja poolt mõjutatud isegi rohkem. Aga
natuke llugemist.

[vtl]

1. Seni pole ükski loomkatse suutnud tuvastada vähi teket. Loomad elasid kogu elu tuhat kuni miljonkordsetes väljatugevustes ja nendega ei juhtunud mitte midagi.

See, et mingi loom sarnastes tingimustes ei surnud (või vastupidiselt - suri ära), ei tähenda veel, et tulemust saaks automaatselt inimeste kohta üle kanda. Prussakad ja rotid pididi väidetavalt tuumasõja üle elama, samas öeldakse, et üks sigaret pidi tapma hobuse.

Katselooma eluiga on võib-olla mõni kuu kuni mõni aasta (laborihiired), koertel ehk kümmekond aastat.
Inimese juures on aga suur vahe, kas ta elab kümmekond aastat vähem või kauem.
Kui kaua üldse on elektriväljade toimet organismile tõsisemalt uuritud?

2. Statistiliselt pole inimeste vähki haigestumist suudetud täheldada mitte kuskil maailmas neil inimestel, kes elavad liini kõrval, peal või all.

Kinnituseks, kui vähe me tegelikult vähist ja selle tekkepõhjustest teame, toon pisut teise valdkonda kuuluva, kuid väga õpetliku näite ajakirja GEO 2008. a. novembrinumbri artiklist "Varjatud oht" (lk. 18.)

Lastel, kelle elupaik asub tuumajaama lähikonnas, on oluliselt suurem oht haigestuda leukeemiasse. Seni ei ole sellele leitud mingit seletust.
Ja ometi ei ole uuringute tulemustes põhjust kahelda: andmed, mida Maria Blettner ja tema meeskond Mainzis, Saksamaa Laste Vähiregistris on kogunud, on statistilises mõttes märkimisväärsed. Tuumaenergia pooldajad ja vastased on nende hindamisel ühisel seisukohal, sest uuringu näol on tegemist metoodiliselt põhjalikema seda teemat käsitleva tööga.
Uuringu kohaselt on kuni viieaastaste laste leukeemiasse haigestumise risk kahekordne, kui nad kasvavad üles 5 km raadiuses aatomielektrijaamast. Aastal 1980-2003 haigestus 16 tuumajaama lähedases piirkonnas vähki 77 last, nendest 37 leukeemiasse. Võttes arvesse, et tervel saksamaal haigestus veedeldaval ajavahemikul vähki kokku 5893 last, peaks see statistiline näitaja olema kõigest 17 juhtu.
Küsimusele, miks, ei oska teadlased seni vastata…

…Piirväärtused, mis näitavad, alates millisest kiirgusdoosist suureneb risk haigestuda leukeemiasse või teistesse kasvajatesse, tuginevad eelkõige Hiroshima 1945. aasta aatompommirünnakus ellujäänute uurimisel, kes said erinevates kogustes gamma- ja neutronkiirgust.
Nende piirväärtustega võrreldes on tuumajaamadest eralduva kiirguse hulk kaduvväike – suurusjärgus 1/1000 millisiivertit aastas inimese kohta. Nende väheste ülepromillidega, mis tuumajaamade läheduses leidub, ei saa haigesumist juba sellepärast seletada, et ka looduslik kiirguskoormus on väga erinev. Näiteks Baieris on maapinnast lähtuv looduslik kiirgus 0.42mSv/a, mis on topelt nii suur, kui Mecklenburg-Vorpommernis, kus see on 0.22mSv/a. Ning lend üle põhjapooluse annab teile suurema kiirgusdoosi, kui eluaegne viibimine tuumajaama läheduses…

5. Väljatugevused on siiki normeeritud, kui väli on liiga tugev siis saab seda mõõta ja nõuda selle vähendamist. Tänased mõõtmised on näidanud välja tugevust 10-100 korda väiksemaid kui norm lubab, kuid erijuhtudel mine tea mis sealt välja tuleb.

Norm ei ole absoluutne tõde, vaid on samuti inimeste poolt kirja pandud.
Kunagi oli lubatud ka asbesti kasutamine ehituses ning suitsetamist propageeriti kui rahustavat ravimit.

7. Kuna väli sõltub kaugusest siis mobiiltelefon teie taskus kiirgab palju rohkem välja kui elektriliin. Või mikrouuni või CRT telekas.

Mobiiltelefon kiirgab siiski lühiajaliselt. Peale kõne enda ning selle alustamise-lõpetamise veel tugijaamale oma asukohamuutustest ja "elus olemisest" teada andmiseks.
Elektriliin, alajaam (või mõni saatemast) kiirgab aga 365 päeva aastas ja 24 tundi päevas vahetpidamata.

8. Välja ohtlikkus sõltub sagedusest, seega on mobla väli kõrgel sagedusel ohtlikum kui madalasageduslik elektriliini väli. Piir jookseb nähtava valguse ja UV vahel - UV kiirgus ja sellest kõik kõrgema sagedusega kiirgused on ohtlikud tervisele. Füüsikaliselt on päike palju ohtlikum teie tervisele kui elektriliin.

Nõus. Aga me ei viibi pidevalt päikesekiirguse (ei UV ega kõrgemate komponentide) mõjualas.

[vtl]

Kinnituseks, kui vähe me tegelikult vähist ja selle tekkepõhjustest teame, toon pisut teise valdkonda kuuluva, kuid väga õpetliku näite ajakirja GEO 2008. a. novembrinumbri artiklist "Varjatud oht" (lk. 18.)

Eelneva kinnituseks mõned viited:

Artikkel PubMed-is (autoriteetne meditsiiniuuringute andmebaas):
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/1808 ... d_RVDocSum

Uuringu täistekst (saksa keeles):
http://www.bfs.de/de/bfs/druck/Ufoplan/ ... samt_T.pdf

Mingi arstide ühenduse kommentaar antud uuringu kohta:
http://www.ippnw-ulm.de/0801-KiKK-2007- ... arning.pdf

Ja paar viidet veel:
http://www.alfred-koerblein.de/cancer/d ... C_2008.pdf
http://www.alfred-koerblein.de/cancer/d ... C_2008.pdf

[vtl]

...Ja ka seda punase laseriga hiirt veidi aega reie peal liigutades võtab teksapükstest hoolimata lihasesse tuima tunde sisse...

Kui ma eelnevas kirjas hirmutasin tuumajaamaga, siis selle laserhiire kohta tooksin risti vastupidise näite, mis kinnitab, et selline tunne on tegelikult jube petlik.

Aastapäevi tagasi ostsin rohelise laserpointeri teleskoobi gideerija juures kasutamiseks. (Roheline laserkiir on atmosfääris oluliselt paremini näha, kui punane, mistõttu kasutatakse nimetatud asjandusi hobiastronoomias üsna palju.)

See 5mW pointer tundus piisavalt võimas, et käe peale suunates läks käsi selle koha pealt soojaks ning näiteks kaelale suunates lausa hõõgus. Sama tunnet kinnitas ka minu abikaasa. Et aga võimsus peaks sedaviisi soojendamiseks olema siiski liiga väike, jäi hinge jäi närima kahtlus ning tegime mõned pimetestid. Üks kattis silmad kinni, teine vilgutas laserikiirt käevarre ja kaela pihta ning katsealune pidi ütlema, millal laserkiir tabas.
Kõige absurdsem (ja ka loogilisem) asja juures oli see, et pimetestis ei tajunud absoluutselt seda, millal kiir kätt tabas või kadus. Teiste sõnadega, kogu põletus oli täielikult oma ettekujutuse vili.

Ma tõesti ei tea, kas pikaajalise elektriväljaga on samamoodi või mitte. On see väli siis madalsageduslik (elektriliinid) või kõrgsageduslik (mobiilimastid, telefonid, saatjad, WiFi).
Aga isegi, kui inimene ennast ise haigeks mõtleb, on lõpptulemus ikkagi halb. Seega tuleks seda valdkonda veel pikalt ja põhjalikult uurida ning samal ajal soovitaks käituda oma sisetunde järgi ning riski minimiseerimiseks asjatuid kiirgusdoose vältida.