termoventiilid malm radiaatoritele

[Külaline]

Algne akupaagita kivisöekatlaga küttesüsteem oli iseringvoolu küttesüsteem, aga nüüd sai panna automaatsema katla ja vesi ringlema pumbaga.

Malmradikate ees on praegu kuulkraani sarnane veneaegne ventiil mille vahetaksin termoregulaatoritega reguleeritavate ventiilidega, aga ei tea kas hakkab tööle.

Esimesel korrusel läheb veetoru ülevalt radikasse ja alt välja. Sinna termoregulaatori ventiiliga ma arvan, et pole probleemi, aga teise korruse malmradikad on veetoruga paraleelsed. Mõtlen veetoru mis läheb ülemisest korrusest alumisele korrusele.
Küsimus siis kas vesi läheb teisel korrusel radikasse termoregulaatori ventiilist läbi. Ventiilil siuke pisike auk sees.

[ulasemees]

Minu majal oli kolm aastat tagasi samasugune küttesüsteem nagu eelmine postitaja kirjeldas, ainult maja ühekorruseline. Peale katllamaja ümberehitust on sundtsirkulatsioon , katlaks Viadrus, akupaak ja automaatikaks eesti toode Ecomatic, mis reguleerib radikate vee temperatuuri ainult välistemperatuuri järgi. Majas on malmradikad, mis on siiani ilma termoregulaatoriteta. Kahe aasta kogemuste põhjal olen küll väga rahul. Majas kogu ööpäeva jooksul ühtlane temperatuur. Kui nüüd rääkida väiksest puudusest, siis jah, märtsis aprillis kütab juba päike lõunapoolseid tubasid liiga soojaks. Seega võiks olla nende tubade radikate reguleerimise võimalus. Seega on võimalus natuke kütet kokkuhoida.

[Külaline]

Üks aasta on olnud mul ka ilma termoregulaatoriteta. Automaatika ka reguleerib välistemperatuuri järgi, lisaks ka toa temperatuuri järgi, kuna vanas palkmajas pole tuulepidavus pole kõige parem ja oli jahedam ja soojem vastavalt tuulele ja ka päiksesle. Aga see andur on ainult ühes toas. Teise korruse ja teiste tubade olukorda ta ei tea.
Üldiselt oli reguleeritud kuul kraanidega, aga pooled tilguvad või immitsevad vett läbi. Ja need mis veel ei tilgu võivad tilkuma hakata.
Nüüd asendaks uutega ja paneks kohe termoregulaatorventiilid. Tubades kus alaliselt ei olda saaks reguleerida vastavalt vajadusele.

Niipalju olen teada saanud, et on olemas ka regulaatoriga ventiile mis mõeldud iseringvoolule. Ilmselt sellised pean endale teisele korrusele panema, kus veetoru on paraleelselt radikaga.

[madis64]

Niipalju olen teada saanud, et on olemas ka regulaatoriga ventiile mis mõeldud iseringvoolule. Ilmselt sellised pean endale teisele korrusele panema, kus veetoru on paraleelselt radikaga.

Need "isevoolule mõeldud" on tõenäoliselt Danfossi suurendatud läbilaskevõimega RTD-G seeria ventiililalused:

http://heating.danfoss.com/PCMPDF/VDUTK ... _teamc.pdf

Endal üks majatäis malmradikaid nendega reguleeritud (pumbaga süsteem praegu) ja töötavad küll - ei ummistu ega midagi.

[Külaline]

Põhimõtteliselt on mul selline süsteem

Vanasse iseringvoolul olevasse süsteemi on lisatud pump.

Ülemised radikad on paraleelis püstaku tollise toruga. Radikatesse läheb sealt 3/4 toruga. Olemasolevad pronksist tilkuvad kuulkraanid asendaks suurema läbilaske võimega, näiteks danfossi RA-G ventiilidega.
Kas selliselt ikka lähevad ülemised radikad soojaks?

Küsimus tekkis sellest, et vaadates neid danfossi RA-G ventiile, siis olgugi et ventiil ise on 3/4 ühendustega on ventiilis sees suht pisike auk. Et mis sunnib veel sinna radikasse minema. Vesi läheb ikka sinna kus on vähem takistust. Kardan et vesi paneb püstaku tollisest torust edasi ja ei mõtlegi radiaksse minna. Kui midagi läheb siis mitte niipalju et tuba soojaks saaks.

[madis64]

Ülemised radikad on paraleelis püstaku tollise toruga.

Kas tavaliselt need radiaatoritega paralleelsed (sildavad) torujupid väiksema läbimõõduga ei panda - et sundida osa vett ikkagi "peateelt kõrvale põikama"

Muidu minu mõistus küll ei võta, kuidas nendele radiaatoritele vajalik energiahulk ka tagatud saab (mingi osa vett ju sinna alati põikab, kuid milline see hulk täpselt igas küttekoormusolukorras on ...)

[Kalvis]

Sundtsirkulatsiooni korral tuleb üleval lühistorudele pidurid panna või kasutad peenikest toru. Loomulikul tsirkulatsioonil pole vaja, kuid siis on reeglina probleeme termostaadi endaga, see peab spets. olema.
Reeglina on kordades lihtsam ehitada perverssustevaba kahetoru süsteem, sest ühe toru juurde ehitamine on kordades lihtsam kui pingutada ühetorusüsteemil täpsete arvutuste või reguleerimistöödega, kuid saab kui vaja.

[õõõõõõ]

madis 64 andis sulle hea viite,lehekülg nr 4 on õige joonis

[Külaline]

Asi selge.
http://kyte.danfoss.com/PCMPDF/VDSXR126 ... amcent.pdf
lk 3 ütleb
Möödaviigutoru suurus peab tavaliselt
olema ühe mõõdu võrra väiksem kui
torustik. Mul vastupidi

Juhul, kui möödaviigul on sama läbimõõt kui
radiaatori sisendtorul, on soovitatav kasutada
vooluhulgapiirikuid, et tagada radiaatoris vajalik
soojuskandja hulk.