Voodriga korstnapits

[uudo]

Tere
asi on mul hetkel nii, et oleks vaja varsti korstnapitsi tegema hakata. olen igatpidi kombineerinud jooniste peal kive, aga kuidagi nii ei õnnestu kombineerida, et ei peaks kive veidral kombel lõikama. Siinkohal kasutangi juhust ja küsin nõu nendelt kes on voodriga pitsi ladunud.
Praegu käib kombineerimine 85mm aukliku tellise ja 40 mm serviti šamotiga+veel nurkades 120mm aukliku tellisega.
Mis alternatiive veel tasub kaaluda?

[Robi 1]

Ma teen ka just samasugust pitsi, aga voodri valan betoonist sisse, paigaldadess lõõri ümara toru, mis teeb ka parema tõmbe.Toru ja kivi vahe valangi täis ja ühtlasi ka betoonist plaat peale.

[vuuk]

Toruga lahendus (arvan) igati innovaatiline. Eriti nüüd, kus viimasel ajal tellistest korstnapitside lagunemise teema saanud väga aktuaalseks.
Kuid milleks vahe valada betooni täis?
Esiteks, füüsika seadustega ei klapi kokku - sisetoru temperatuuripaisumine suitsulõõrides võib olla kordades suurem kui välisvvoodris. See võib tekitada pragusid ja külm+vesi lõhuvad korstna. Kui kiiresti - see oleneb talvedest.
Pigem oleks õigem jätta see vahe tühjaks või täita kivivillaga ja lasta torul "iseseisvalt mängida"
Ainult et tuleb kindlustada, et vesi ja lumi sinna vahesse ei satuks.

[Robi 1]

See on täiesti õige lähenemin Vuuk! Oleneb ainult sellest, et millist toru kasutada. Mul ongi see toru ainult saalungiks ja hoiab segu kinni, pärast võiks ta sealt välja tirida. Kui, aga oleks kasutada paksemat roostevaba või keraamilisi torusid, siis muidugi pole segu vaja ja ei tohigi jäigalt kokku valada.
Mul on omal selline valatud korsten juba 10 aastat ja pole ühtegi pragu ega pole ka pigi läbi tulnud, kuigi pits on tehtud praaktelistest ja krohvitud ( võin lisada hiljem ka pildi).

[uudo]

mismoodi sellel toruga versioonil see üleminek tavaliselt lõõrilt toruks lahendatud on. esialgu mulle tundub nagu jääks sinna aste sisse. endal hakkas mõte liikuma koonilise kanttoru suunas, mis tuleb siis kokku neetida/keevitada/valtsida. iseasi kuidas see muidugi valamisele vastu peab. mõtlemisainet jätkub.

[Robi 1]

Ma olen aastate jooksul kasutanud erinevaid torusid seal. Alguses kasutasin ainult kandilisi ja koonuses, siis, aga tahtsin kiiremini läbi ajada ja valmistan otse objekit ümarad koonustorud, nii, et ei valtsi kokku vaid keeran ülekattesse ja traadiga väljast kinni, otstesse valtsilukud. Nii saan teha kiiresti igasse lõõri sobiva suuruse viie minutiga. Alumise otsa väänan ovaalseks,et sobiks paremini lööriavaga.Sellest pole, aga midagi, et kitsamaks pealt läheb, parem tõmme tuleb. Toru kõrvale jäävad väikesed augukesed täidan enne valamist kivikestega ja villaga kui vaja, alla viskan kuivemat segu.
Valan, siis segu ja kive vaheldumisi ja tambin tihedaks, sedamõõda kuidas laon väliskesta. Suuremal korstnal tõmban ka traadid läbi sisu ja pole paha ka armatuurid panna alt üles voodrisse.

[Robi 1]

See, siis minu korsten, kus 10 a. toru sees.

[Robi 1]

Siin, aga tulemas ühe praeguse objekti korsten, kus saalungiks kuurialt leitud toru.Ülemine plaat on veel valamatta ja müüritöö tegi Nukupiret ( kivid pestakse pärast muidugi äädikaveega üle).

[Robi 1]

Panen ka oma loomingut veidi.
Paekivikorstent on eriti mõnus toru ümber laduda, sest vahet pole kui lai on kivi.Tuleb lihtsalt väljast sima järgi sirge teha ja seest jääb lõõr juba iseenesest hea ja sile, sest segu läheb vastu toru.
See on siin kahelõõriline korsten, mis tegelikult 150 a. vana, aga see suvi sai maha võetud ja endisel kujul taastada.Ainult, et peal betoonist plaat ja varikatus, mida muidugi varem polnud ( lammutamise põhjus oli selles, et vesi oli aastaid mõõda korstnajalga alla jooksnud ja külmudes olid osad tellised murenenud, mis minuarust oli väga tuleohtlik).Lõõri mõõt oli varem mingi 30X 18 cm, nüüd aga kahandasin seda vaikselt ja üleval on 13 cm. ümartoru, mis tekitas hoopis teise tõmbe kui varem.