Katlamaja majast välja, õuele.

[Kaits001]

Tere!
Hea kui leiaks parima lahenduse, kuid olude sunnil lepib ka vähem halvimaga.
Vaja leida põhilahendus küttesüsteemile. Kas renoveerida majas olevaid ahje ja pliite ja kortsnaid, või rajada maja lähedusse eraldi katlaruum koos puukuuriga. Vajaduse tingib uue eluruumi rajamine külma tööruumi asemele. Peres on nüüd äkitse oodata 3x juurdekasvu.
Kuid olukorrast lähemalt:
2. ilmasõja järgselt ehitatud palkmaja 18m pikk ja 5,5m lai. Hetkel kasutuses 2 tuba, köök, koridor. Väljast vaadates, näoga maja sissepääsu poole, paiknevad ruumid vasakult paremale : Tuba1- 25m2, Köök esik-12m2, tuba2- 18m2 ja tuba3- 20m2.(uus pind, elutoaks ehitamisel) .
Tuba1 ja köök omavad vastavalt plekkahju ja 5a tagasi rajatud soemüüriga pliiti. Ühendatud mõlemad suure lõõriga korstnasse, mis vajab ülevalt remonti.
Tuba2 on ka plekkahjuga, kuid korsten asub Tuba3 pinnal . ühendatud läbi palkseina.
Tuba3 on muldpõrandaga, lintvundamendil, 150 mm saetud palgist karkassiga endine töötuba. Küte puudub.

Nüüd olengi erinevate lahenduste väljamõtlemisega "kinni jooksnud", et milliselt lahendada kogu selle kupatuse kütmine.
Maja korstnad pole just esimeses nooruses, kohati on välispinnal juba näha pigilaike. Üks korsten tellisest, teine(tuba2, väiksem)silikaadist.
Siis tekkis mõte ehitada majast eemalolevale, valatud betoonist täiskeldri peale (3,8x5,8m) eraldi katlaruum. Katlaruumi kõrvale kerge karkassiga puukuur, mis saaks kõik ühe madala viilkatuse all. Katlaruumi ja maja kaugus 8m. Soojuse juhiks majani torustikuga maa seest. Kütmiseks katel, puiduga. Roostevabast terasplekist, soojustatud metallkorsten. Akupaak kuni 1t., põrandaküte.
Asja teeb keeruliseks maja pikkus ja tubade paigutus. Ja pinnad pole ka kuigi suured, et kusagil majas leida katlakesele oma nurgake. Uuest korstnast ma ka ei pääse varem või hiljem.
Kas selline lahendus on hea?, halb? või väga halb?

[motamees]

Kui sul on küttekeha majas sees, siis kõik torustike ja korstna "soojuskaod" jäävad elamusse ja polegi kaod. Kui sa teed eraldi katlamaja õuepääle, siis on trasside kadu õueosas juba kadu. Saad trasside pealt talvel maasikaid korjata, kui võõrasema sind metsa saadab
Teine aspekt on vesi soojakandjana. On küll väga kena, aga kui kõva külmaga vool ära läheb? Niikui sa selle õuepelse värgi valmis teed, pead sa teda talveti PIDEVALT kütma. See teeb siis kokku kaks maja ja kolm last, kes pidevalt hoolitsust vajavad, lisaks veel järelkasvu autor.
Selles foorumis ei hakka ma rääkima ahju sobivusest talumajja. Siin pannakse soojuspumpasid.

[rokikas]

Jeee jälle võimalus "madistada"

Saad trasside pealt talvel maasikaid korjata, kui võõrasema sind metsa saadab

Kui teha nii nagu peab siis "kahjuks" ei saa. Aga kadu mis trassipuhul kindlasti tekib on ikka puhas lisakulu jah.
Sõber kelle krundilt jookseb läbi "Tallinna kütte" vana aga käigusolev maaalune trass tegi sinna peale kasvuhoone. Toimib kadestamisväärselt .

Teine aspekt on vesi soojakandjana. On küll väga kena, aga kui kõva külmaga vool ära läheb?

Siis peremees kütab loomulikult ahju/kaminat/pliiti . Ega siis mõistlik majapidamine saa olla ilma tulekoldeta.
PS. Soojuspump võib sobiv mõte olla jah .

[motamees]

Jeee jälle võimalus "madistada"

Eks siis madistame. Kus see Madis on?
Ja ikkagi on maaelamisse ahi parem variant.

[rokikas]

Küll ta tuleb, ei ta tulemata jää
Ahi on parim ilmselt tõesti ....kui ta on soojuspumbale toeks

[Kalvis]

Eraldi katlamaja kasuks räägib kõik ühest kohast kütmine. Trassi soojuskaod saab edukalt trassi soojustamisega kontrolli alla. Õue katlamaja kasuks räägib hea võimalus kütet ladustada just katla juurde. Veekütte hea pluss on mugav soojusjaotus tubade vahel.
Miinuseks on kallis uusehitamine, kogu papp tuleb kohe välja köhida. Projekt tehniliselt igati teostatav.

Siin juba pakuti välja soojuspumpa, sel juhul soovitaks jääda ühe ahju juurde, mis oleks ehk kõige rohkem maja keskel ja kõige võimsam, samas soojuspumbad oleksid ehk ääre pool. Sel juhul saaksid ahju renoveerimisega (eks selle korstna lapib samuti ära) ja soojuspumpadega odava koosluse - saad kütta ja soojuspump hoiab temperatuuri kui ära oled. Miinuseks on ja jääb tubade vahelise soojuse edasikandumine ja temperatuuride ebaühtlus kui ka kõikumine. On ka vee väljundiga soojuspumpasi siis saaks ühtlasema temperatuuri kõikjale ja poleks temperatuuri erinevusi , kuid mingid müügimehed on oma kasumi protsendi kolmekohaliste numbritega läbi koruutanud.

[Kaits001]

Igatahes sinna keldrilaele tuleb mingi ruum katusega igal-juhul, puitkarkasiga. Seni oli see plaanitud töötoaks ja panipaigaks. Kui lisada veidike tulekindlust, olekski piisav katlakambrike olemas. Kuid see trassi soojakadu on jah selline müstiline suurus. Et kuidas on võimalik seda hinnata-arvutada-teada saada?....
Kuid kui palju oleks optimaalne pind katlaruumi jaoks kui see rajada näiteks tuba1 pinnale.
Või osta üks katelpliidike tuba2 ahju asemele (selle kolle juba poetab tükke). Teisele poole seina teha nurgake veepaagile jne.

[Kalvis]

Katelpliit unusta ära, eestis müüdavad on liiga äbarikud, rohkem suvila jaoks ja mitte pidevaks kütmiseks.
Veidi parem võimalus on veesärgiga kamin, need on võimsamad ja peavad paremini vastu. Kui kütad pidevalt siis võid olemasolevat soemüüri kasutada, osa soojust akumuleerid sinna (veesärki ja akupaaki samuti)
Trassi soojuskadusi saab edukalt arvutada, ära soojustatud trassil on nad tühised, distants on väike.

Soovitan, tee kuidas tahad, kuid jää vaid ühe põhikütte keha juurde, on selleks ahi, kamin või katel.

[motamees]

Kalvis, mitu halgu on tühine kadu, kas 2 või 3 halgu päevas?
Minu soovitus ikkagi jääda kivist küttekollete juurde. Kui neid on mitu, saab paremini reguleerida erinevate tubade soojaresiimi. Vaesel ajal saab kolida ühte sooja tuppa. Kui mingi automaatika või ringluspump rikki läheb, on kogu maja külm. Kolm küttekollet ei kuku kunagi korraga sisse.

[2korda2]

eee... vesikütte puhul on tubade reguleerimine ju veelgi lihtsam - keerad kraani või paned automaatika, mis teeb seda sinu eest. Lisaks - mina pole nii kindel, et kolme ahjuga kütmine on niipalju suurem rõõm, kui ühe suure katlaga.
Ma ei ütle, et ahi oleks halb variant, kui puuküttele mõeldakse (ahjud kestavad üldjuhul kauem, kui katlad). Lihtsalt igalepoole ei sobi (või vähemalt mitte ainsaks lahenduseks.

[Kalvis]

Kui ahjud on ikkagi korras pole neid mõtet niisama maha lõhkuda ja kui vaja siis vaid iluremonti teha. Kui aga korras pole, remont on kallis siis soovitan maha lõhkuda.
Niisama asja eest teist taga pole kiviahjul mingit eelist keskkütte katlaga, puuduseid on palju rohkem, minu soovitus alles jätta lähtus praktilisusest, et saab olemasoleva asjaga küttesüsteemi toimima.
Uue ahju väljast tellimine tuleb kokku kallim kui uue keskküttekatla ehitamine.

[Rostfrei]

On olemas eelisoleeritud torud, millede soojakadu on kaduvväike. Kui voolu pole, ei loe, kus sul katel asub - majas või kõrvalhoones, pumbad ei tööta kummalgi juhul. See tõenäosus, et ringluspump katki läheb, on korraliku tootja puhul olematu, räägime 10 ja peale aastat tööst. Pealegi on poodides eramajadele sobiv valik koguaeg võtta.
Olen nõus, et ahjul on oma väärtus, KUID kui ikkagi on vajadus katlamaja järgi, siis ära karda tema ehitamist ka kõrvalhoonesse. Märksõnad on soojustatud kütte trass, soojustatud hoone ja soojustatud akupaak.
Kisun veel laused välja - kokku kukkunud küttekolde remont võrreldes uue pumba või automaatika hinnaga on kordi suurem.

[Kaits001]

Ühe küttekolde teema on väga aktuaalne kuna oodatavad 3 põnni+2-3 küttekollet on peale tööd kohusteks liiga palju, lisaks muule. Samuti on vesi-põrand kütte ühtlasema soojusjaotusega kui ahjudega mässamisel. Olemas olevad ahjud tahavad iga õhtu kütmist. Ja vahest passid poole ööni ja vahest kütavad naised liiga palju. Ei oska kogust arvestada jne.
Eks ole ju kunagi tehtud film sellest kui naine kütab sauna )

[motamees]

On ta siis ahi või katel, puude kogus sellest ei muutu. Katlale tuleb see kontstant toppida ühte auku ja ahjude puhul laiali jagada.

[rokikas]

Kui nagunii suurem renoveerimine plaanis (põrandate uuendamine jne.) siis paigaldaksin ka põrandakütte torustiku. Katlamaja teeksin pigem kõrvalhoonesse mitte ei vähendaks elamispinda (eriti kui teada et elanikke peagi tunduvalt rohkem. Palju õnne ). Kui kord see põrandaküte paigas ja katlamaja olemas saab alati valida/valikut muuta millega kütta. Olgu siis selleks puuhalud, pellet, kivisüsi, elekter (omatehtud/mõistliku hinnaga ostetud tuulik õuel ), õhk-vesi soojuspump, jne.
PS Selleks puhuks kui saabub (ajutine) tsivilisatsiooni lõpp e elektrit talvel mingil põhjusel paar päeva ei ole oleks mõistlik omada ka toimivat ahju/pliiti/kaminat.

[Olaf]

Tere!
Kas selline lahendus on hea?, halb? või väga halb?

Toodud vastustest kindlasti esimene.

[Kaits001]

Lugesin siin paar tundi, vastus vastuse haaval läbi vennad foorumis ühe hobipotsepa teema.Olen taastanud vanu tsikleid, kaasavara kirste ja muid mööbli tükke, kuid samas on mulle juba pikemat aega, lähtuvalt oma vajadustest, pakunud huvi igasugune vanakooli kütte teema. Eriti ahjude- pliitide ja muude küttekehade rajamine , renoveerimine jne. Kuigi ei jää kõrvale ka uute tuulte nuusutamine.
Sai siin olemasolevatele plekkestadega ahjudel tahma luukegi tehtud. Tuba nr1 ahi oli suviti varem selline kapriisitar, et ilma korstna jalast eelsoojendusega tõmbama ei hakkand. Tegin ahjule tahmaluugi, ämbritäis tuhajura välja ja tõmbab nagu miilinki. Siiani ei mingit korstna soojendamist. Kooliraha oli muidugi ahju ilmasjata pealt lahti lõhkumine. Aga puhastusluugid said õigele kohale vähemalt.
Hetke elukoht on ikka selline "soolikas"(18x5,5m jagatud 3 siseseinaks), et ühe suure ahju ehitamisega olukorda märkimisväärselt ei muuda. Kui toad asuks ümber ringi ja saaks kolmele ehitada uue ahju, siis teeks ka ahju. Sisuliselt on põranda tegu ja vundamendi soojustamine teema nr. 2 johtuvalt 3. toa rajamise vajadusest.
Kuigi pööning on veel vaba on ka sinna veel tulevikus võimalus magalaid rajada...
Tänane hommik ootab, labida ja reformvoodiga, et keldripealne 40-50cm kultuurkiht läbi sõeluda. Kurat teab mis seal maha maetud. 3 aastat tagasi sai politseile üle antud pea 50tk 1905. aasta Jaapani vindi 5-seid padrunikomplekte. Eelmisel aastal värava juurest leidsime pooliku tanki lindi rulliku. Ja mullakuhilast üks sõja-aegne saksa münt. Nii, et kaevikutele...