Õhk-vesi soojuspumpade hind

[dumbuser]

Asjade valmistaja ei taotle riigile mitte midagi muud kui vaid tema toote ainuõigeks tunnistamist. Säästupirn, Apple, igasugu tollid jne taanudvad lõpuks kõik sinna, et kellegil ei õnnestu muu kui seaduse jõuga oma lebra teistele pähe määrida. Selles suhtes on näiteks Actimel ikka sigakõva tegija. Müüb keefiri 10x hinnaga ja pole mingit seadust/kvooti/muud lollust tarvis. Pumbaostjate kohta ei oska ma midagi arvata. Vbl mingi massihullustus või miski muu taoline. Ja kindlasti ka mugavus. Aga nüüd läks ikka teemast väga kõrvale.

[rokikas]

Olen aru saanud? et nt. ka Soomes on võimalik saada eraisikul tulumaksu vähendust mingi summa ulatuses kui ta oma kütteseadmeid uuendab.

Minuteada siis kui läheb üle õliküttelt (vist ka otseelektriküttelt) taastuvale/kohalikule küttele.

Ega eeltoodud "Kalamees 1" toodud seadmete hinnad ei saagi kuhugi eriti langeda sest Buderuse soojuspumba valmistaja on varasem IVT ja Thermia Atec on samuti arvatavalt Rootsis toodetud.
Tegemist on põhiliselt maasoojuspumpade tootjatega ja pole ka kahtlust et selliselt õnnestub toota toimiv õhk-vesi soojuspump.

..ja need jupid millest need pumbad kokku on pandud on toodetud .....

[Unkas]

Ja veel - Praegu majas ca 55m2 san ruumid plaadi ja el põrandaküttega. Kas nende ruumide ümberehitamine samuti õhk-vesi soojuspumba energiale oleks põhjendatud ?

Sa ei peagi olemasolevaid san ruume kapitaalselt ümber ehitama (st. plaate põrandalt üles lõhkuma), kui kasutad sellist õhk-vesi soojuspumpa, mis lisaks põrandakütte vee soojendamisele võimaldab samaaegsel fan-coili kasutamist (+ vajadusel soe tarbevesi). Osadesse ruumidesse paigaldad vesipõrandaküte ja san ruumidesse fan coilid - võid jätta elektrilise põrandasoojuse miinimumi peal tööle (et põrand jalge all külm ei oleks), ruumide kütte eest hoolitseks ikkagi õhk-vesi soojuspump.
Lisatud lingilt leiad ülevaate Gree Versaiti õhk-vesi soojuspumba lahendustest (vaata 3 ja 8 lehekülge), äkki on see üheks võimaluseks, kuidas suuremate lõhkumisteta õhk-vesi soojuspump enda kasuks tööle panna (need on Eestis täitsa saadaval, hinnaklass 12 kw puhul peaks olema ca 3500 eurot kanti koos km).
http://www.gree.hr/images/flippingbook/ ... ersati.pdf

[Kalvis]

Võin veidi valgustada CO2 poliitika tagamaid. Tänaseni ei tea teadlased, mis on praeguse kliimasoojenemise taga. Teooriaid on mitmeid, tõestatud pole ühtegi.
EL on tootmine oma võimaliku taseme tipus, sotsiaalkindlustussüsteemid, vähesed toorainevarud jne. ei võimalda eriti tootmist laiendada, küll aga muudes majandusblokkides (Aasia, USA, Ladina-Ameerika jne.) Iga tootmise kasv põhjustab CO2 suurenemist, et konkurentidele jalg taha panna siis poliitiliselt on seda lihtne teha CO2 maksustamisega. Täna jagatakse kvoodid välja ja homme ei saagi tehast püsti panna, sest tuleb hakata CO2 kvooti ostma aga see teeb tootmise kallimaks ja EL suudab oma tasuta kvoodi raames konkurentidest üle olla.
Kõik oleks tore, kuid selle ebaausa mängu vähemalt Hiina, India, Venemaa ja USA nägid läbi. Esimesed 2 said eriõiguse piiramatuks CO2 paiskamiseks, USA hüppas paadist välja ja loobus sellisest peitusemeängust. Ka Venemaa kord on, kord pole, igatahes venelased on täna kavalamad. Seega jäi EL oma petumängus üksi ja kui muud teha ei osata siis vähemalt omaenda tööstust kägistatakse CO2 kvoodiga nagu osatakse. Ka siin on ebaausad võtted, kogu ebaausus käib tasuta CO2 kvoodi jagamises, õiglust pole ollagi - osad lihtsalt saavad näo järgi kui palju tahavad ja teised ei saa midagi.
Tavatarbija tasandile taandub asi lihtsalt "naiste mudamaadlusega" kus komisjonid panevad üksteisele ära, EL inimestele aga töökohtade vähenemise, tootmise kolimisega Hiinasse (kvoodivaba) ja jura reklaamiga, justkui CO2 kulu mingi toote kohta oleks oluline. Aga vot ei ole.

[warlock]

Ja oleme jälle tagasi punktis, kus sooviks õhk-õhk pumbale veega soojusvaheti vahele panna aga ei saa, sest liitmikke ikka tavainimene ei oska teha.

Ca 100 eur eest saab lasta plaatsoojusvahetile vaskotsikud hõbejoodisega joota ning edasi on isegi tavainimesel lihtne.. ainult et külmainega täitmisel on uuesti proffide abi vaja.
Mul on aastate jooksul nii kümmekond Fujitsu õ-õ pumpa õ-v peale ümber tehtud.

[rokikas]

Mul on aastate jooksul nii kümmekond Fujitsu õ-õ pumpa õ-v peale ümber tehtud.

Ehk viitsid kommenteerida kuidas need seadmed hakkama saavad. Kas olete üritanud ka COPpi arvestada. Milline on nende seadmete hinnaklass.

[Kalvis]

Äkki reklaamid oma tööd ka hinnas, palju lisapappi välja tuleks köhida võtmed kätte meetodil.
Minu soov oleks suht lihtne - õhk-õhk pumbale (tõenäoliselt ca 4 kW mitchubishi) on vaja juurde lisada vasktorust spiraallsoojusvaheti kas otse boilerisse (see peaks olema odavam, kuid sel juhhul vaja uus flants boilerile teha või augud sisse, valmis boiler minu poolt olemas)) või siis eraldi ehitatud soojusvaheti. Õhkosa jääks igal juhul veel oma ruumi kütma ja seega mingit automaatikat pole vaja.

[Külaline]

...
Mul on aastate jooksul nii kümmekond Fujitsu õ-õ pumpa õ-v peale ümber tehtud.

Kui nüüd veidi täpsemalt kirjeldad, kuidas juhtimise (automaatika) paika panid, siis jääks isegi uskuma, et mõnda Fujitsut näpuga puutunud oled

[trebla]

Pakuks välja näidisprojekti..

2 kordne nii 120-140 ruutu maja. Hetkel I-sel korrusel elektripõrandaküte, II-sel korrusel elektriradikad. Kamin kah. Pluss 1 Fujitsu õ-õ pump esimesel korrusel.
Elektrikulu aastas nii 16 000 kWh.

Kuidas saaks elektrikulu aastas vähendada kui olemasoleva I korruse betoonpõranda (64-75 rm) peale/sisse aretada õhk-vesi pumbal põhinev vesipõrandaküte?
Parima pakkujaga võetakse ühendust ja teostatakse töö aasta jooksul.

[Coolhouse]

The only difference between men and boys is the cost of their toys.

On faktid ja on arvamused. Õhk-vesi soojuspumba kohta liigub väga palju arvamusi nt et see on parim koos saunakerisega jne, samas on osa inimesi arvamusel et sealt lähema 10 aasta jooksul küll kasu ei saa jne.
Faktid on tootja poolt esitatud tehnilised andmed, mille eest ka tootja vastutab või siis ka erapooletud testid.

Faktina saab võtta nt soojuspumba kompressori töö parameetreid.
Näite võimsused on küll suuremad kuid põhimõtted on samad ja oma mõttearenduste kasumlikkust, mõttekust jne saate kontrollida kui võtate nt oma plaanitava väiksema võimsuse (õhk-õhk pumbal tavaliselt +7 C ja kondenseerumine ca 30 C)ja võrdlete suhtarvuna kataloogi ESP-130-4 tabeliga lk 6. Vasakult 30..40..50. võib võtta küttevee temmperatuuriks ja ülevalt aurustumise välisõhu temperatuuriks.
Olgu öeldud et ka kodus urisev kompressor (õhk-õhk sp) või paigaldatav õhk-vesi hakkab tööle analoogsetel põhimõtetel.
Tabelis on kompressori poolt toodetud energia Q suhtena elektrienergiasse P ning puuduvad sulatuse ja aurusti ventilaatori energia juhul kui sellise kompressoriga ehitada soojuspump.

http://www.bitzer.de/ger/productservice/p4d/ESP-130

Siit peaks ka näha olema millised olulised vahed on kui soojuspumba energia kantakse edasi vee poolt 30 C juures või 50 C juures .
Aga Tupsule edukat valamist : nt põranda peale 16 mm toru ning see valada 40 mm
seguga S-100, (20 mm toruga tuleb segu kiht väga paks).

[Veikko]

[quote="trebla"]Pakuks välja näidisprojekti..

2 kordne nii 120-140 ruutu maja. Hetkel I-sel korrusel elektripõrandaküte, II-sel korrusel elektriradikad. Kamin kah. Pluss 1 Fujitsu õ-õ pump esimesel korrusel.
Elektrikulu aastas nii 16 000 kWh.

Kas selle 16 000 kw sees on ka majaelanike aastane tarbeelekter??

[rokikas]

http://www.bitzer.de/ger/productservice/p4d/ESP-130
Siit peaks ka näha olema millised olulised vahed on kui soojuspumba energia kantakse edasi vee poolt 30 C juures või 50 C juures .

Mind millegipärast see link küll sellise tabeli juurde ei vii.

Aga Tupsule edukat valamist

Eks Tupsule kulub edu kindlasti ära (nagu meile kõigile) aga mida ta valama peab .

[Coolhouse]

Vigade parandus:
Mine www.bitzer.de ja üleval paremal on otsing MY Bitzer , sinna ESP 130 ja tuleb ka sama pdf.

Edukat valamist siis nii Tupsule kui Treblale kui ka teistele , segu peaks ikka ise valima.

[madis64]

Faktid on tootja poolt esitatud tehnilised andmed, mille eest ka tootja vastutab või siis ka erapooletud testid.
...
Faktina saab võtta nt soojuspumba kompressori töö parameetreid.

Pigem oleks otstarbekas võtta "faktina" tervet talupojamõistust koos autoriteetsete testitulemustega,

S.t. õhust on võimalik teatud temperatuuridel (mitte väga külmadel) saada kätte oluliselt odavam kütteenergia kWh kui otselektriga küttes.

Otseseks puuduseks on ventilaatorite ja kompressorite müra ja vibatsioon, mis paratamatult kandub teatud oludes eluruumidesse.

Otseseks tuluks on kokkuhoitud raha võrreldes maa-vesi soojuspumbaga.

Kokkuvõtteks - tasuta lõunaid ei ole olemas

[trebla]

Pakuks välja näidisprojekti..

.....

Kas selle 16 000 kw sees on ka majaelanike aastane tarbeelekter??

Jah

[trebla]

Vigade parandus:
Mine http://www.bitzer.de ja üleval paremal on otsing MY Bitzer , sinna ESP 130 ja tuleb ka sama pdf.

Edukat valamist siis nii Tupsule kui Treblale kui ka teistele , segu peaks ikka ise valima.

Kas tolle tabeli põhjal võiks järeldada, et optimaalseim on muuhulgas tarbevesi ette soojendada soojuspumbaga ja sealt edasi 30 pealt 50/60 peale otseelektriga?

Kas mõned intelligentsemad õhk-vesi pumbad pakuvad sellist võimalust?
ülessoojendamine otseelektriga ainult öösel?

Mis puutub valamisse, siis milleks 4 cm? Osaliselt aitab temperatuuri ühtlustada ka juba olemasolev kuid tulevastest torudest 'allpool' paiknev paks betoonplaat

Kas on miskeid võimalusi, kuidas ka torude peale tulevasse betoonikihti paigaldada soojust ühtlaselt jaotavat materjali? Metallvõrk, metallplaat? (sh. foolium )

[Coolhouse]

Õhk-vesi soojuspumbaga saab tarbevett eelsoendada küll ja soojuspump ei peagi selleks kuigi intelligentne olema.
Parem on kui tarbevesi läbib veemahutit nt 300-500 l (kas spiraali kaudu või suurema tarbimise korral ka otse), mida soendab soojuspump..
Kõik uuemad sp on inverter tüüpi st kui etteantud vee t on saavutatud siis kompressor vähendab pöördeid ja soojatootmine väheneb. Kui soojatarbimine üldse puudub jääb sp seisma.
Seda saab teha isegi on/off soojuspumba abil.

Uurisin oma tarbeks sellist olemasolevale betoonplaadile põrandaküttetoru paigaldamise varanti.
Jõudsin põrandakütte toru tootjate paigaldusjuhisteni, kui ma ei eksi siis Uponor kuid igatahes oli see jutt soome keeles. Seal oli antud soovitatavad betooni paksused, juhulks kui valatakse uus kiht olemasoleva peale.
Olen erialalt automaatik st jätaks betooni ja torude küsimuse küll kellelegi pädevamale.

Aga see fooliumi mõte on küll huvitav.

[Indrek Rebane]

Kas tolle tabeli põhjal võiks järeldada, et optimaalseim on muuhulgas tarbevesi ette soojendada soojuspumbaga ja sealt edasi 30 pealt 50/60 peale otseelektriga?

Ilmselt mitte. Aga võta numbrid sealt tabelist ja arvuta ning anna teada.

Kas on miskeid võimalusi, kuidas ka torude peale tulevasse betoonikihti paigaldada soojust ühtlaselt jaotavat materjali? Metallvõrk, metallplaat? (sh. foolium )

Alumiiniumfoolium kindlasti erilist tulemust ei anna. Esiteks on ta ilmselt
liiga õhuke, et betooni termomassiga hästi läbi saada. Teiseks ei meeldi
alumiiniumile eriti olla valatud leeliselisesse keskonda, näiteks betooni.

Kui küttetorude sammu arvel ei ole kokku hoitud, läheb põrand ka üsna
ühtlaselt soojaks ja igasugu folgaga mässamine kaotab mõtte.

Lisaks on võimalik kasutada ka "floore" tüüpi lahendust, kus termomass
on viidud võimalikult väikseks:
http://floore.com/

[Coolhouse]

See Bitzeri kompressori tabel on piisavalt soliidse firma poolt esitatud "data" oma seadme kohta.
See peaks andma ettekujutuse, mida on võimalik soojuspumbaga teha st millistel temperatuuridel on võimalik hea COP saavutada ja millistel mitte.

Sooja vee ettevalmistamisel on esmase tähtsusega tarbitava sooja vee kogus.
Kodumajapidamises võib see olla väike st eraldi selleks soojuspumpa paigaldada pole mõtet.
Sageli on aga sooja tarbevee saamise võimalus juba kütmiseks kasutatava soojuspumba komplektis olemas.

Mis puutub nt suurema kortermaja soojale tarbeveele aastas kuluvat energiavajadust siis jääb see tasemele 100 MWth aastas. (huvi korral saab andmed oma maja soojussõlmest). Osa sellest saab katta soojuspumbaga.
Selliseid paake ja süsteeme on maasoojuspumpadele tehtud tegelikult juba aastaid kui mitte aastakümneid.
LIhtsalt maasoojuspumba mooduli asemel on õhk-vesi soojuspump.
Võtke EMHI aasta andmed oma kohaliku kliima kohta (või tambovi konstant COP=2 )ja arvutage.

[warlock]

Talvisel ajal õ-v pumbaga tarvevett soojendades on kasulikum ta nii 30-40C peale eelsoojendada (olenevalt välistemperatuurist) ja edasi (öise) otseelektriga, kuid suvisel ajal on ehk kasulikum ta ligi 50C peale lõpuni soojendada. Hea oleks suuremat boilerit kasutada, et veidi madalama temperatuuriga veega hakkama saada.
Kui vesi nii kõrge temperatuurini soojendada, et kondenseerumata külmaine kompressorisse tagasi saabub, siis see võib süsteemile halvasti mõjuda - sellega peaks ka arvestama.

[warlock]

Äkki reklaamid oma tööd ka hinnas, palju lisapappi välja tuleks köhida võtmed kätte meetodil.
Minu soov oleks suht lihtne - õhk-õhk pumbale (tõenäoliselt ca 4 kW mitchubishi) on vaja juurde lisada vasktorust spiraallsoojusvaheti kas otse boilerisse (see peaks olema odavam, kuid sel juhhul vaja uus flants boilerile teha või augud sisse, valmis boiler minu poolt olemas)) või siis eraldi ehitatud soojusvaheti. Õhkosa jääks igal juhul veel oma ruumi kütma ja seega mingit automaatikat pole vaja.

Tahad soojusvahetid järjestikku ühendada, spiraal "kuumemasse" otsa?
Ma olen elektroonik ja sellised tööd ise ka teistelt ostnud, mulle jääks vaid vahendamise teenus. Aga enamus soojuspumbapaigaldajaid on nõus sellise asja ära jootma ning külmainega täitma ja paljud metallifirmad metallitööd ära tegema, juhul kui sul endal tahtmist või võimalust pole. Helistamiste ja soodsamate pakkumiste otsimise vaev.

[warlock]

...
Mul on aastate jooksul nii kümmekond Fujitsu õ-õ pumpa õ-v peale ümber tehtud.

Kui nüüd veidi täpsemalt kirjeldad, kuidas juhtimise (automaatika) paika panid, siis jääks isegi uskuma, et mõnda Fujitsut näpuga puutunud oled

Aga see ongi see, mis maksab.. Midagi väga keerulist pole, kuid vaid sellest ei piisa, et NTC-takid teise kohta tõsta.

Isegi paarile siinses foorumis kaasa löönud inimesele on soojuspumpasid ümber tehtud. Tagasisisidet olen nii palju saanud, et välisseadme müra on sisse kostma jäänud. Välisseade oleks hea võimaluse korral kas üldse mitte maja seinale kinnitada, vaid kuhugi maja kõrvale, või siis korralikku müraisolatsiooni kasutada. Näiteks automootorite kummipukse on mürasummutitena kasutatud.
Endal mul juhtus sihuke asi, et kui välk maja välisantenni lõi, siis läks ka soojuspumba siseosa läbi, kuigi polnud isegi vooluvõrku hetkel ühendatud. Protsessor konkreetselt, võib-olla midagi veel lisaks. Arvatavasti induktsioonpinge tõttu sise- ja välisosa vahel olevas kaablis. Uus siseosa maksis 3,5kEEK.

[Kalvis]

Samad sõnad, samuti hobielektroonik, seega otsin tegelast kes teeks just need spetsiifilised tööd ära nagu torumuhvid ja gaasi täitmist. Ma saaksin mõlema tööga ise hakkama, kuid mul ei ole vastavaid töövahendeid ja ühekordseks ehitamiseks on täielik overkill neid osta.
Seni selliseid tegelasi leidnud pole.

[kergo]

Tere, olen ehitamas uut õhk vesi pumpa. kasutada sooviksin msz fh 35 vehz isendit. Siit küsimus, kuna uuel masinal on palju kellasid ja vilesid mida põrandaküte ei vaja, siis kas on siseosas selliseid andureid mida ei saa ära lollitada. Siiani kütan mhi 50 zgx ümberehitatud isendiga, suht lihtne. Pindala 60 m2 energiavajadus 3kw -10 temperatuuriga , samas pakun olemasolevat töötavat pumpa mõnele huvilisele Cop -10 1,8 sisaldab sulatusenergiat,mõõdetud küttetrassil oleva energiamõõtjaga pealevool 36 tagasivool 32

Ergo 5651114 kergo@hot.ee