vana suvila majaks.....

[mõmm]

tekkis mõte osta vana suvila, et sellest kunagi miski alalisem elupaik tekitada... ja küsimus tekkis kas minu mõte jookseb väga valesti... praegu puitkarkassil seinad 10x10 prussidega ja vill vahel, toas ja väljas laudis, aga plaan teha seinaga selline asi, et väljast laudis maha ja 5x10 pruss peale ja vill asendada siis 15 penoga ja uuesti laudis peale. sisse jätaks siis selle sama laudise v asendaks selle kipsiga/puitlaastplaadiga. ei tea, kas see lauslollus v oleks see kuidagi mõeldav? meie kliimas talvel ja ka materjalide kokkusobivusel? penot mõtlesin seeprst, et see ei vaju ajaga ära nagu vill.... palun õpetusi ja mõtteid

[Teinekülaline]

Vahtplasti (vene keelest "peno") sinna väljapoole panna ei tohi. Väljapoole villa niipalju kui vaja (min kogupaksus 20cm), siis tuuletõke, siis distantsliist ja siis välisvooder. Sissepoole mida iganes.

[Chef]

teemaalgataja ilmselt soovib ikka ol.ol. soojustuse välja rookida ja asendada EPS-ga. muidu ok, aga miks panna väline karkass lapiti. rohkema soojustuse nimel ikka püstipidi (prussi ristlõike seisukohalt). kui tahmist on siis võib ka 2-s kihis 50x50mm prussi panna. kui väljas kasutada EPS-i ja prussi vahel elastset vahtu, siis pole nagu tuuletõkkel ka väga mõtet, kindluse mõttes võib mingi odava tuuletõkkega üle käia.
Jäigemad villaplaadid ei vaju kuskile ära.
alla 200mm soojustust ei saa kuidagi soovitada.

[Kalvis]

Üks karkass püsti. teine lapiti, soojustuse kohapealt igati norm.

[Külaline]

kas ei saaks kuidagi arusaadavamalt seletada, üks karkass püsti teine lapiti on kuidagi väga nadi sõnastus. kui selgemini ei oska pole vaja kribada.

[Chef]

kas ei saaks kuidagi arusaadavamalt seletada, üks karkass püsti teine lapiti on kuidagi väga nadi sõnastus. kui selgemini ei oska pole vaja kribada.

kui ehitust ollakse ainult televiisorist ja ajakirjast näinud, siis ei ole vaja siin targutada ka!

[Külaline]

tärne mul küll pole aga ehitust olen näinud ja teinud pea 20 aastat, nii et selle kohapealt suu kinni kirjutasin aga seetõttu, et televiisorist ja ajakirjast näinu sellest lapiti-serviti jutust küll tõesti aru ei saa. Endale pole neid "õpetusi" vaja. Oletan, et mõeldi vertikaalselt-horisontaalselt, ei viitsi süveneda

[Kalvis]

Kui ikka ehitust näinud oleksid siis teaksid, et lapiti-serviti on soojustamise seisukohast parem. Villa panemise defektid jäävad väiksemad, sest kumbki kiht katab teise lõikeserva vahed ja või vajumised. Sama puitkarkassiga, puit juhib soojust paremini kui vill, seega lapiti-serviti vähendab läbi puidu soojakadu (külmasilla katkestamine oleks liiga karm öelda, kuid umbes sama asi).
Ja konstruktsioon tuleb jäigem.
Aga neid asju televiisoris ei räägita, kuid ehitusel küll. Järelikult on kokkupuude ehitusega umbes sama kui tugitooli sportlasel.

[sashaobrok]

Lapiti-serviti on igal juhul midagi muud kui horisontaalis-vertikaalis. Kui sa paned näiteks põrandale rooviks 50x100 prussi, siis serviti panek tähendab seda, et põrand tõuseb 10cm, lapiti panek aga seda, et põrand tõuseb 5cm. Vertikaalsele seinale saab panna kah roovi lapiti ja serviti, aga sel juhul muutub lihtsalt soojustuskihi paksus, mitte roovi paiknemine kas horistonaalsuunal või vertikaalsuunal.

[ef]

50x100 pruss lapiti tähendab soojustusele 50mm ruumi, 50x100 pruss serviti tähendab soojustusele 100mm ruumi. Siinkohal ei mängi rolli kas pruss asetseb horisontaalselt või vertikaalselt. lapiti ja serviti võib karkass olla nii horisontaalselt kui veritikaalselt või isegi diagonaalselt. Samuti võib see pruss asetseda lillepeenras. Praegusel juhul paneme prussid vertikaalselt ja horisontaalselt ning kindluse mõttes serviti, et mahuks maksimaalselt soojustusmaterjali. Tere hommikust Teile ka .

[Külaline]

Olemasolev seinakarkass 100*100, kui sinna 50*100 lappi peale, saab soojustuseks 150mm (nagu algne küsija variant) Kui nüüd 50*100-ne servi, saaks soojustuse paksuseks 200mm aga jäävad astmed, mis pole küll eriline probleem aga ikkagi .... Mõlemad variandid meenutavad veidi lipplipipeale-lapplapipeale kasvatamist. Kaks kihti 50*50 risti-püsti annaks kah 200mm aga konstruktsioonile jäikust juurde ja vähendaks külmasildu karkassi kaudu, samas tööd ja lõkumist pisut rohkem (kui ikka on?, sest 50*100 servi kinnitamine on hullem, kui selle kaks kihti 50*50 kinnitamine). Ise valiksin konstruktsiooniliselt viimase karkassi (2 kihti 50*50 ristirästi ) , kui penoga soojustamine on tingimusteta otsustatud.

[mallone]

N o mitte keegi ei viitsi tutvuda vastavate firmade kodulehekülgedga,aina pläää-plää.Mingi uus kõhulahtisuse versioon.Ma annaksin küll head nõu-koguge tsipa juurde,laske teha ,kes oskab.

[Külaline]

'ehitajad' küsiks kõigepealt mispidi fassaadilaudis peab tulema, vertikaalne või horisontaalne. Siis saab edasi mõelda, kui risti-rästi ja kuipalju külmasildu