Keldri vahelae soojustamine

[vuuk]

Tere

Alustan siia foorumisse teema, mis sai alguse ühest vundamentide foorumi teemast:

Järgnev olgu sissejuhatuseks

Põranda soojustamine ülevalt (toa poolt) võib siiski olla võimalik.
Tuleks eemaldada põranda laud ja kindlaks teha, millise põranda soojustusega tegu. Tõenäoliselt on laagide vahel soojustusmaterjaliks termoliit, mille soojusjuhtivus on ligi kahekordne võrreldes tänapäevaste soojustusmaterjalidega. Selle asendamisel vahtplastiga või soojustusvillaga saab kindlasti põranda tunduvalt soojapidavamaks. Kas tulemus rahuldab, oleneb väljavahetatava soojustuskihi paksusest.
Alt poolt soojustamise miinuseks võib arvata betoon põrandaplaadi külmasilla, mis sel puhul alles jääb. See tähendab seda, et efekt eriti välisseinte läheduses võib jääda suhteliselt olematuks.
Külmasilda vältida või vähendada aitaks sokli soojustamine väljastpoolt.
Kas ja millega soklit soojustada, seda tuleks mõtelda komplekselt kogu hoone renoveerimisvajadust silmas pidades.

Tere. Jah need põrandad on soojustatud ülevalt poolt, aga soovitan uurida millega. Ja mis on selle "miski" soojapidavuskoefitsent. Tänased materjalid on ca 0,04 , mis tekitabki ülalnimetatud probleemi seespidisel kasutamisel.
Kui hallitus oleks sees, siis oleks see põrand nende aastate jooksul juba ära mädanenud. Seega soovitaks mitte kontrollida füüsikaseaduste kehtivust, võib kalliks (nii tervisele kui rahakotile) maksma minna.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Tere. Jah need põrandad on soojustatud ülevalt poolt, aga soovitan uurida millega. Ja mis on selle "miski" soojapidavuskoefitsent. Tänased materjalid on ca 0,04 , mis tekitabki ülalnimetatud probleemi seespidisel kasutamisel.
Kui hallitus oleks sees, siis oleks see põrand nende aastate jooksul juba ära mädanenud. Seega soovitaks mitte kontrollida füüsikaseaduste kehtivust, võib kalliks (nii tervisele kui rahakotile) maksma minna.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Olen näinud, et see "miski" seal on termoliit või räbu, vana veneaegne vill...
Ühe köögi põranda kiskusin paar aastat tagasi lahti, oli hallitanud, rottide poolt tassitud varandust sinna ... põrand ka kohati mäda.
Kui asendada see, kas penoga või SPU-ga, need ei tohiks ju hallitada? Teeks ka aurutõkke?

Kui saepuru, või mis iganes selline materjal on juba võimaldand hallitusel tekkida, siis penost ei maksa rääkidagi.
Praegu teen tööd majas, kus 5 a. tagasi soojustati alt penoga ja kohe oli tunda toas suuremat niiskust ning hallituse haisu. Omanik on mures ja kisub kogu selle peno välja.

Aga las ta kõigepealt kisub siis ja teeb pilti olukorrast. See suurema niiskuse ja hallitushaisu jutt on ilma tõendus ja selgitusmaterjalita ju puhas jutt aint...

Sai tegelikult juba suve alguses lõhutud ja uuritud. Pilte pole vaja tehagi, toas lähvad riided kapis kopitama, varem seda ei juhtund.
Peale penoga vundameni soojustamist, aga erilist sooja võittu küll ei märgatud.Nüüd ollakse väga rõõmsad kui endise olukorra tagasi saaks.Alumine palk, aga juba suht pehme.

Tere. Mitte peno pole kahtlane, vaid kahe kõrva vahel olev piirkond on vahel kahtlane, kui ei viitsi, ei oska, ei taha süüvida peno paigalduse eeldustesse. Füüsikaseadused kehtivad nii Soomes Eestis kui Burundis. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[vuuk]

Robi arvab, et peno tekitab niiskust ja ajab ruumid seest hallitama ja kopitama.
Robi, kas see on Sul vaid arvamus, või kindel teadmine? Kas oskad oma väidet kuidagi ka põhjendada ja ära seletada?

Muidugi on teada saepuru või termoliidi, kui loodusliku materjali positiivsed omadused võrreldes mineraalsete soojustusvilladega.
Kuid ega niiskuse neeldumisvõime (absortsioon) pole ka neis lõputu.
Mingisuguse niiskustaseme piiri ületamise korral tekib hallitus ja kõdunemine ka nendesse.
Lisaks, kelder, mis paikneb antud juhul teisel pool piiret ei ole õu.
Näiteks, kui säilitatakse seal juurvilju, siis nende heaks säilimiseks peab keldri õhk tunduvalt niiskem olema kui välisõhk. Kas mitte sellest ei või aururõhkude vahe (niiske õhu liikumise suund) olla tihti vastupidine, võrreldes teiste välispiiretega?

[maik]

Juba ammustel aegadel teati fakti, et inimtegevusega kaasneb eluruumides niiskus, et kaitsta konstruktsioone ja tervist niiskusest tulenevate probleemide eest on targematel inimestel kodus keeruline asjandus nimega "ventilatsioon".
Ehitades oma eluruumid umbseks ja pärast materjale süüdistada on nonsens.

[vuuk]

Juba ammustel aegadel teati fakti, et inimtegevusega kaasneb eluruumides niiskus, et kaitsta konstruktsioone ja tervist niiskusest tulenevate probleemide eest on targematel inimestel kodus keeruline asjandus nimega "ventilatsioon".
Ehitades oma eluruumid umbseks ja pärast materjale süüdistada on nonsens.

Olen küll nõus, kuid paraku elu näitab, et nii targematel kui lollematel inimestel olev asjandus nimetusega ventilatsioon osutub tihti ebapiisavaks.
Näiteks jääb väga ammusesse aega minu mäletamine niisuguse tasemega projektist, milles ka ventilatsioon lahendatud oli.
Tavaliselt ei peeta ventilatsiooni peale vajalikuks enne mõelda kui enam selle ehitamist pole võimalik edasi lükata ja heal juhul paigaldatakse selleks mingisse X kohta mingi x jämedusega toru, ning sellega kogu ventilatsioon piirdubki.
Ja kui ühte materjali konstruktsioonis kasutates niiskuse probleemi ei teki, siis seda asendades teisega, kus-juures ventilatsiooni vastavalt ei tõhustata ja ongi probleem olemas.

[Robi 1]

Paljudel juhtudel on täidetud-põrandaalustega majade vundamendid väljast penoga soojustatud. Maast, aga tõuseb niiskus ikka endiselt üles. Kuhu ta aga läheb nüüd? Ei kuskile ?( no koguneb põranda ja seina sisse küll). Kui üldse sellist vundamenti soojustatakse, siis ise teeks seda pigem fiboplokiga, ladudes müüri maa seest üles ja täittes vahe ka kraanulitega. See lahendus peaks igatahes niiskust välja laskma ja hoiab ka külma tagasi.

[cartman]

Keegi võiks nyyd lollile selgeks teha. Mitmetes teemades, kus on juttu kivihoone(põrand v sein) seestpooolt soojustamisest, räägitakse, et kui kindel aurutõke, siis võib. Et nagu WTF? Minu arusaamise järgi tekib hallitus beno ja kivi vahele kuna seal on sooja ja kylma piir. Mida see aurutõke veel aitab seal?

[sashaobrok]

Seest ei saa niiskust peale tulla ja misiganes kondens aurustub läbi kiviseina välja. Hallitust ei teki kuna puudub eluks vajalik vesi.

[cartman]

Seest ei saa niiskust peale tulla ja misiganes kondens aurustub läbi kiviseina välja. Hallitust ei teki kuna puudub eluks vajalik vesi.

Miks siis niiske korter seest halltab. Kivi ju hingab....

[Chef]

soojustamata korter/maja (kiviseintega) hallitab, sest välisseina ääres võib toas talvel sooja olla ainult ~5°C, soe õhk jõuab seinani, kus on külm, külma õhku mahub vähem õhuniiskust kui sooja. jahtumise tagajärjel veeaur muutub veeks tagasi, tekib kondens ja lõpuks hallitus. seda aitab leevendada vanade akende "ventilatsioon", kui uued plastikud, siis ongi mõnus niiskus ja hallitus olemas.
kui on seest epsiga soojustatud, siis välissein jääb täiesti külma keskkonda, aga toas, välisseina ääres ei ole enam +5°C, on nt. +15°C hoopis, seega veeaur ei muutu kohinal kondensiks. sellegipoolest on venti vaja et liigsest veeaurust vabaneda (vannitoas on alati väga soe, aga kui vent ei toimi, siis vuugivahedes ikka hallituse täpid).

[Külaline]

Tere. Tubli, pool rehkendust on tehtud, aga kes selle teise pool siis tegema peab? Enne oli välissein + 5C ja kondenseerus. Uus situatsioon: kivist seespool peno peal + 15 C. Aga mis temperatuur on nüüd peno ja kivi vahel? Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Chef]

ilmselt miinuskraadid
nüüd tekib küsimus, kui palju seda veeauru läbi eps-i kivini jõuab ja see mis jõuab, kas see jäätudes hakkab eps-i kleepsegule hävitavalt mõjuma?

[sashaobrok]

Tere. Tubli, pool rehkendust on tehtud, aga kes selle teise pool siis tegema peab? Enne oli välissein + 5C ja kondenseerus. Uus situatsioon: kivist seespool peno peal + 15 C. Aga mis temperatuur on nüüd peno ja kivi vahel? Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Proovin ka rehkendust teha.
Kui enne oli hallitus seina peal, siis nüüd on ehk loik põrandal?