Vundament paepinnasele

[Spiigel]

Tervist spetsialistid,

Loodaks siis saada veidi adekvaatset abi.
Lugu nimelt selline, et kavas ehitada väike suvemajake (ca. 10*7m, 1,5 korrust).
Pinnas krundil järgmine - kõigepealt ca. 20cm mulda, siis ca. 100cm savist räbu ja siis ühnte paeplaat kogu krundi ulatuses.
Kuna kopp oli paar nädalat tagasi krundil, siis sai ka auk vastavalt valmis kaevatud. Seega augu põhjas on praegu paeplaat... sile nagu tantsupõrand.
Nüüd siis aga oleks vaja otsutada millest ja kuidas täpselt vundament ehitada.
Omas peas olen mõelnud järgmist:
1. Kogu vunda perimeetri ulatuses jämedast tihendatud killust padi ca. 20-25 cm. See siis looks vunda plokkidele tasase aluse ning laseks ka mööda paeplaati liikuval veel oma teed voolata.
2. Killu padja peale otse (ilma r/b taldmikuta) 2400*600*300mm vundamendiplokkidest lint (2 ploki kõrgust ehk siis 1200mm)
Võrreldes hindu, siis pregusel hetkel tundub vundamendiplokkidest ehitamine (võrreldes toote enda hinda ja aja kulu) üks soodsamaid.
3. Lindi peale r/b vöö 10-15 cm.
4. Ning siis sealt edasi juba välissein (pragusel hetkel kavas kasutada Aeroc EcoTherm 375-te.
5. Vundament väljast soojustada 75 mm (EPS perimeeter või XPS) ja seejärel krohvida.
5. Kuna krundil on ka päris palju maakive, mis aia ladumiseks liialt suured, siis oli mõte neid täiteks kasutada. Et siis loobiks neid mingi hulga sinna sisse ja vahelt täidaks ning tihendaks vastalt liivaga. Kuna see aasta nii või naa plaadi põrandaplaadi valamist kavas pole, siis saaks see liiv sealt settida ning vaikselt kivide vahele pugeda. Kevadel siis teeks lõpliku liivaga tihendamise ja valaks plaadi ära.

Ühesünaga, mis sellisest plaanist arvate? Ise olen veidi kõhkleval seisukohal plokkide aluse killustiku padja koha pealt. Ehk peaks siiski valama ka betoonist taldmiku? Ning teine asi see, et kas nende maakivide auku loopimine on õige tegu. Kas liiv settib piisavalt tihedalt ühe talvega sinna vahele või mitte? Kuid kuna neid kive on tõesti palju, siis oleks see topelt kasulik. Saaks lahti osadest kividest ning hoiaks ka liiva pealt kokku. Sest selle väljakaevatud saviräbuga seda auku tagasi täita ei tahaks.

Seega tänud, kes viitsi selel pika jutu läbi lugeda ning veel suuremad tänud kui keegi annab ka omapoolse kommentaari.

J.

[Urmas]

Lugu nimelt selline, et kavas ehitada väike suvemajake (ca. 10*7m, 1,5 korrust).... Killu padja peale otse (ilma r/b taldmikuta) 2400*600*300mm vundamendiplokkidest lint (2 ploki kõrgust ehk siis 1200mm)...Ning siis sealt edasi juba välissein (pragusel hetkel kavas kasutada Aeroc EcoTherm 375-te.

Arvestades sinu kirjeldatud plaane, siis oled ikka kindel, et sa ei ole eksinud maja tüübi (suvemajake) nimetusega?

[Spiigel]

Njaaah... eks ole asi väikese varuga plaanitud. Ehk tulevikus plaan sinna ka pikemalt peatuma jääda:).

[Teinekülaline]

Minu läbinisti subjektiivne arvamus:
Kas see varu tähendab tulevikus näiteks viie korruse ehitamist?
Vastasel juhul peaks pae alusel täiesti piisama posttala vundamendist, kõlbab kuni kahekorruseliste kivihoonete ehitamiseks. On kordades odavam. Põrandaplaat valada kandvana st nagu vahelagi ja sel juhul ei oma pinnase tihendamine/hilisem vajumine mingit tähtsust

[Spiigel]

Minu läbinisti subjektiivne arvamus:
Kas see varu tähendab tulevikus näiteks viie korruse ehitamist?
Vastasel juhul peaks pae alusel täiesti piisama posttala vundamendist, kõlbab kuni kahekorruseliste kivihoonete ehitamiseks. On kordades odavam. Põrandaplaat valada kandvana st nagu vahelagi ja sel juhul ei oma pinnase tihendamine/hilisem vajumine mingit tähtsust

Tere,

See varuga ehitamise jutt oli vastus pigem eelmise kommenteerija vastusele, kes mainis maja suurus ning materjal suvemajaks ehk liialt palju.

Kuid siiski vundamandist juttu tehes, siis mis kujul te selle post-tala vundamendi teeksite? Kas selline asi annaks teha ka kuidagi monteeritavana. Tundub, et see ajaliselt annaks see päris palju võitu. Raketise ehitamine ning selle valu on omajagu aeganõudev töö.

Vundaplokkide ja fibo (ja muude analoogsete ploki lahenduste) võrdluses tuli materjali üldmaksusmus suhteeliselt sama (300 mm laiuse lindi puhul). Kuid võit oleks vundamendiplokkide puul eelkõige tööajas. Saaks 1-2 päevaga ehk asja tehtud.

Seoses selle post-tala vundamendiga jutuga tuli ka veel mõte, et ehk võiks selle lahenduse samuti teha vundmandiplokkidest ladudes. Et siis alumise rea laoks ca. 900*600*300mm pikkustest plokijuppidest (alla kikkupadi) ning ülemise rea siis 2400*600*300mm plokkidest.

Võibolla on ree rumal mõte... kuid niimoodi annaks päris palju plokkide mahtu kokku hoida.

Ja noh siis loomulikult jääb õhku täite küsimus...

J.

[vuuk]

Paeplaat, nagu tantsupõrand...
Aga, kas keegi selle paeplaadi tugevust on kontrollinud? Kas selle alla on vaadatud?
Ühtlase kõrgusega killustiku kiht paeplaadi peal, vundamendi all saab tulla vaid siis, kui paeplaat on igati loodis. Looduses esineb seda harva. Kas seda on keegi kontrollinud?
Ebaühtlase kõrgusega killustiku kiht taldmiku all aga võib tuua ebameeldivaid üllatusi.

Paeplaat tundub jah olema tugev ja kindel. Aga enne kui asjad pole täielikult kontrolli all, ei saa olla kindel et pärast (nagu vanakuradi väel) juba enne maja valmimist kusagil praod seintes.

[Kalvis]

Paeplaadil on ainus asi mida vaja kontrollida, et paekivis endas poleks neid hiigelsuuri paeplokkide lõhesid, mis võivad maapinnas isesuunas liikuda või vajuda.

[Spiigel]

Tere,

Paeplaadi tugevuses ma väga ei kahtle, kuna veidi eemale sai proovitud väikest tiiki kaevata. Ning kuna paas tuli niivõrd kiiresti vastu sai mõte maha maetud. Kuid kuna tehnika oli krundil siis sai nii katsetuse mõttes auku veidi rammeriga rammitud. Sügvamale kui ca. 60 cm ei hakanud aga ka rammeriga minema, sest siis tuli niivõrd kõva paekiht vastu, et ka rammeriga muutus töö päris aeglaseks. Seega ajasime augu uuesti kinni ja tiik jäigi tegemata.
Ühesõnaga peaks see paeplaat päris tugev olema.

J.

[Spiigel]

Tere veelkord,

Paeplaadi ühtlusest niipalju, et sai see ka üle vaadatud ning see on ühtepidi veidi klad. Nurkade erinevus vundamendi lindi ulatuses ca. 10 cm. Kuid selle ebaühtluse peaks saama ju killupadjaga ära ühtlustada (nii, et killupadi pealt on loodis.
Või võib sellest mingeid probleeme tekkida nagu keegi siin eelpool mainis?
Või peaks siiski lindi vundamendile alla valama? Ise leian, et suurt mõtet sellel pole. Sest kui peaepinnal mingi liikumine ka toimub, siis on selle jõud tõenäoliselt piisavalt suur, et ega ka see taldmik seal midagi ei päästa.

J.

[Chef]

paepinnasele võib killupadja teha ja sinna ka vundamendiplokkidest vundamendi rajada. plokkide peale lint 150...200mm. tuttav ehitas ~5a tagasi sama lahendusega elumaja (killualus, vund.plokid, bet.lint ja aeroc) mullasele pinnasele ja pole tänaseni ühtegi pragu kuskil.
see täite teema on kahtlasem. sõltuvalt kivide suurusest võib hiljem olla väga raske vahesid tihendada. see liivaga tihendamine ei tundu kõige parem mõte, sest sügis-talv-kevad uhuvad selle liiva kivide vahelt killustikupadja vahele. pigem kasutaks peenema fraktsiooniga killustikku ja maakivi täite puhul jälgiks, et kõige peale kannataks veel vähemalt 200mm killustiku padi teha (et mingeid suuri kive ei jääks välja turritama, siis on suur oht et valatav plaat erineva tugevusega aluspinnase peal praguliseks vajub). aeroc ecoterm on tore kivi, aga arvesta juba kohe et vähemalt 50mm epsi kleebid ka peale. üldiselt ei suudeta seda aeroci seina nii siledalt laduda, et kannataks kohe krohvida ja et tulemus pärast ilus jääks (kogemus sama tuttavaga).

[Külaline]

Tere. See killupadi pae peal on laiskade ehitajate tehnoloogia, millel pole mingit tehnilist eelist korraliku lindi ees. Pigem programmeerite sellesse konstruktsiooni potentsiaalse täiendava probleemi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[Urmas]

... üldiselt ei suudeta seda aeroci seina nii siledalt laduda, et kannataks kohe krohvida ja et tulemus pärast ilus jääks (kogemus sama tuttavaga).

Mina olen küll vastupidist tööd näinud, aga eks see olene ikka ladujatest, nende oskustest, viitsimisest, südametunnistusest jne.

[Chef]

... üldiselt ei suudeta seda aeroci seina nii siledalt laduda, et kannataks kohe krohvida ja et tulemus pärast ilus jääks (kogemus sama tuttavaga).

Mina olen küll vastupidist tööd näinud, aga eks see olene ikka ladujatest, nende oskustest, viitsimisest, südametunnistusest jne.

nõus, müüriladujaid on erinevaid
siiski jääks mind aeroc ecotermi juures ilma soojustuseta häirima kastepunkti teema. kastepunkt jääb kiviseina, kuidas see krohvile pikas perspektiivis mõjub?

[rokikas]

aeroc ecoterm on tore kivi, aga arvesta juba kohe et vähemalt 50mm epsi kleebid ka peale

siiski jääks mind aeroc ecotermi juures ilma soojustuseta häirima kastepunkti teema. kastepunkt jääb kiviseina, kuidas see krohvile pikas perspektiivis mõjub?

Ja kuhu selle 50 mm. epsiga see kastepunkt jääb .
Pigem usaldaksin aeroc ecoterm + sobiv krohv mitte aga ecoterm + 50 mm.epsi + krohv.

üldiselt ei suudeta seda aeroci seina nii siledalt laduda, et kannataks kohe krohvida ja et tulemus pärast ilus jääks (kogemus sama tuttavaga).

Kui tiba rohkem kogemusi koguneb siis ilmselt avastad et seda plokki saab vägagi edukalt laduda nii et sobib kohe krohvimiseks.
Aga eks tahtmise korral saab ka lihtsamadki tööd/materjalid piiksu keerata.

[Kalvis]

50 cm EPSi on vähe, kuid 100 või 150 jääb juba EPSi sisse. Kui minna vahtplastist lisasoojutuse peale siis pole mingit mõtet enam Aerocit laiupidi laduda, piisab vaid 20 cm laiusest (täpne laius sõltub maja kandevseintele tekkivast koormusest), soojustus jääb EPS-ile. Viimane on palju odavam ja parem kui Aeroc. Peale krohvimist näevad mõlemad majad ühtemoodi välja, kuid EPS-iga on soojapidavam ja odavam.

[rokikas]

Tuleb sellega nõustuda jah.
Vastavalt sellele http://www.aeroc.ee/index.php?page=1044 ... l1=1&sel2=
on aeroc ecoterm plus 500 seina U- 0,17 W/m2k, aeroc ecoterm 375 U- 0,22 W/m2k, aeroc classik 200 + 150 mm. soojustust U- 0,18 W/m2k.
Eks erinevate seinalahenduste maksumust arvutab igaüks ise.

[vuuk]

Käisin hiljuti ühe kliendi murekurtmise peale üht 5 aastat tagasi ehitatud eramut kaemas. Aerocist laotud õhekrohviga viimistletud välisseintes praod. Ja mitte vähe pragusid. Kohati nagu ämbliku võrk seinas, praod kopeerivad vuuke.
Kuulasin ka peremehe "memuaare" maja ehitamisest.
Olukord analoogne siinse teemaga. Paepinnas, vundamendi ehitamisel kalduti projektist kõrvale põhjendusel, et milleks sügavamale"ronida". Kas ja milliseid paeplaadi tasapinna kaldeid pealt killustikuga rihti aeti - ma ei tea.
Kas pragude tekke põhjus (osaline põhjus) on "mütsiga löömine" vundamendi ehitamisel - samuti ma ei tea. Aga ma ei välista seda.
Memuaaridest ja muudestki silma jäänud "mütsiga löömistest" võib oletada muidki põhjuseid.
Et veidi eemal on tugev paeplaat - sellega on ennegi alt mindud.

Arvan, et ühtlane kruusapinnas või liivapinnas on kindlam ehitusalus kui kontrollimata alusega paepinnas.

[Külaline]

Tere. See näide ei anna küll otsest alust otsida põhjust paepinnasest. Lagunevat krohvi Aeroc peal võib põhjustada palju muid tegureid. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Spiigel]

Tere,

Ja tänud arvamuste eest!

Plaan oleks praegu siiski Aeroc laudisega katta. Seega seda praegunemise probleemi ei tohiks tekkida. Loomulikult jääb seejärel üle probleem õhutihedusega. Kuid kui asi korralikult laduda, siis ei tohiks ka sellega probleeme olla.
Teine mõte on loomulikult teha kas Aeroc 300-st hoone ja seda siis soojustada.
Et siis Aeroc -roov/mineraalvill-tuuletõke-roov-laudis. Soojutuse vajaduse paksuse peaks täpsemalt välja arvutama.
Kuid parema meelega teeks asja siiski Aeroc 375 (või 500st) ja ilma soojustuseta. Korraliku ladumisega ei tohiks õhutihedusega probleeme tekkkida.

Kuid vundamendi juurde tagasi tulles, siis oleks küsimus Härra Piirfeldile, et mis probleeme ta näeb selles, et vundamendile taldmikku ei valataks? Tuttava konstruktoriga juttu tehes, arvas tema, et probleeme justkui ei tohiks olla. Loomulikult oleks kindlam kui taldmik oleks sinna alla valatud, kuid otsest vajadus/põhjust miks seda linti sinna vaja ta küll ei näe.

Teine küsimus ka vundamendi soojustamisega. Lugedes siinse foorumi vundamendi teemasid, siis nagu aru olen saanud on ilma korraliku hüdroisolatsioonita (pm.kaussi ehitamine) vundamendi soojustamine suht tulutu ettevõtmine.

Seega enda mõte praegu see, et tõstaks põrandaplaadi ja selle aluse soojustuse esimese rea aeroci tasapinda ning seeläbi likvideeriks sokli/põranda vahelise külmasilla. Ning betoonplokkidest vundamendi lindi jätaks soojustuseta ning lihtsalt krohviks.

Täite koha pealt veel niipalu, et kuna liiva on endal käes, siis oleks liivaga tagasitäide kõige soodsam. Seega küsimus, et kuhu sel liival seal minna on? Alla tuleb vastu paepinnas, külgedel vundamendilint. Ok, saan aru et läbi killu padja mingi osa liiva võib vesi ära uhuda, kuid kuna teisel pool linti tuleb vastu vägagi tihe ning sitke savipinnas, siis sealt edasi ei näe küll kohta kuhus see liiv end uhuda võiks?

Arvamuste eest tänud ette!

P.s. On ainult aja küsimus, mil keegi ütleb, et telli korralik projekt ning ehita selle järgi.
Seetõttu ütlen juba ette, et projekt juba tegelikult olemas. Kuid vundament selline tüüpiline FIBO sõlm lahendust, mis minu arvamust mööda ei ole kõige tõhusam, ega ka mitte kõige optimaalsem (arvestades toote hinda/omadusi/tööjõu ajakulu). Seega püüan lihtsalt leida kõige optimaalsemat lahendust, kus pole liialt üle pingutatud, kuid kus pole ka midagi otseselt valesti.

J.

[Spiigel]

Tere,

Ja veel lühike selgitus, et miks üldse Aeroc? Siis asi lihtsalt selles, et tuttaval ettevõtjal on teatud põhjustel päris korralik kogus Aeroc plokke üle. Seega saaksin need temalt päris hea hinnaga. See vist suurim põhjus. Lisaks on sümpaatne see, et tööliigutuste hulk on nendega minimaalne... optimaator nagu ma olen:).

J.

[Külaline]

Tere. Põhimõtteliselt olete õigel teel. Taldmiku mõte oleks ju kandepinna laiendamine ehk vähendada erisurvet pinnasele. Pae puhul kaotab see mõtte.
Killu mõttest ei saa aru.
Liiv võib, sellisel juhul kui plaat toetub vundamendile, minna kuhu tahab - pole probleemi.
Aeroc saada õhutihedaks polegi nii lihtne.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Urmas]

...Aeroc saada õhutihedaks polegi nii lihtne.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Segan korra vahele, aga uudishimu on nii suur, et miks ei ole lihtne, kui on horisontaalis laotud korralikult ja samuti kõik vertikaalide õõnsused või, misiganesnendenimion, korralikult täis valatud? Millised veel on võimalikud probleemid Aeroc-ga?

[Teinekülaline]

Lisaks mõned mõtted:
Aeroki õhutihedusest - kergplokid (aeroc, fibo, silbet, narva) on kõik nn läbipuhutavad st õhutihedust ei saavutata kvaliteetse ladumisega, materjal ise ei pea õhku ja tuleb millegi õhutihedaga katta.
Tagasitäite liiv ei lähe "kuhugi ära", liiv tiheneb, üksikud ebakorrapärased liivaterad sobituvad üksteisega. Täitke suvaline nõu kuiva liivaga täpselt ääreni ja seejärel lisage vett, voila!, liiva maht väheneb. Seega ei piisa, kui tagasitäite väljauhtumine on takistatud, tihendada tuleb ikka.
Vundamendi hüdro ja soojustus ei ole omavahel jäigalt seotud. Teatud korrelatsioon, võib olla.

[vuuk]

Tere. See näide ei anna küll otsest alust otsida põhjust paepinnasest. Lagunevat krohvi Aeroc peal võib põhjustada palju muid tegureid. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kui need praod oleksid olnud ainult krohvis...
Vaatasin ikka ka teisele poole seina ja muide seal olid need veel rohkem märgatavad.
Muidugi ka see ei anna otsest alust otsida põhjust paepinnasest (samas välistada ka ei saa), aga krohvi lagunemisega seostaks seda veelgi vähem.

[sashaobrok]

Tuleb sellega nõustuda jah.
Vastavalt sellele http://www.aeroc.ee/index.php?page=1044 ... l1=1&sel2=
on aeroc ecoterm plus 500 seina U- 0,17 W/m2k, aeroc ecoterm 375 U- 0,22 W/m2k, aeroc classik 200 + 150 mm. soojustust U- 0,18 W/m2k.
Eks erinevate seinalahenduste maksumust arvutab igaüks ise.

Lisaks võiks arvutada töö mahte. Akende paigalduse keerukust. Külmasildade probleeme jne jne.