Aurutõkkekile kinnitamine klambritega

[Külaline]

Täna ehituspoes liigeldes sattusin juttu ajama ühe töötajaga kes väitis, et aurutõkkekile ei tohi kinnitada klambritega, põhjendus see, et tekivad "mikroaugud" mis teevad tunduvalt rohkem kahju kui üldse aurutõkkekile mittepaigaldamine.
Kui ma selle peale küsisin, et kuidas ma teda lakke peaks siis paigaldama hakkas ta jahuma mulle midagi liimidest.
Avaldage palun arvamust? Kui tõesti nüüd klambritest rohkem kahju tuleb siis ma jätan tõesti pigem paigaldamata kui hakkan seda kilet liimiga karkassi külge toppima.

[Külaline]

klammerdatud rea tõmbad normaalse kilealusel teibiga üle.

[Külaline]

Kui olukord selline, et karkass->aurutõkkekile->kips siis ei tasu selle pärast tegelikult muretseda. Olen isegi kuulnud, et targad mehed ei teibi isegi jätkukohti - lihtsalt jäetakse nii, et üks kile pool läheb ühele poole karkassiposti ja siis jätkukile teisele poole ning kips surub need piisavalt tugevasti karkassi vastu.
Ise olen muidugi teipinud aga seda ka rohkem moe pärast.

klammerdatud rea tõmbad normaalse kilealusel teibiga üle.

Samuti olen oma silmaga näinud kuidas mõni lollakas teibib igat klambri kohta eraldi. Kui küsisin, et kui pärast kipsist kruvi läbi lased kas siis see sinna uut auku ei tekita tehti mökmökmök ja teibiti edasi
Mine tee ka nüüd kuskil nurgas mökmök ja mõtle järgmine kord enne kui sõna võtad

[kileneeger]

Klambri auk seinal pole ehk nii hull kui klambriga kile kinnitamine lakke. Tavalisel universaalsel aurutõkkekilel pole sees armatuuri, nagu aluskatetel, mis seda klambri küljes paremini suudaks kinni hoida ja seetõttu kipub ta vahel laest oma raskusega klambrist läbi vajuma.

Üks lahendus juhuks kui sellised probleemid tekivad on kasutada laetalade ülekleepimiseks 50mm butüülteipi. Klammerdades kile läbi teibi surutakse poolelastne 1mm teibimass klambriaukudesse ja selt enam midagi läbi ei tule. Sama asi on kipsikruvidega või ripplae riputitega, mida on samuti vaja kuidagi läbi kile karkassi külge kinnitada.
Teipi saab 25m rullides, kel huvi leiab kontaktid.

[Urmas]

Miks te ei kasuta 10mm laiust õhukest kahepoolset teipi või lõigake laiemast vaibateibist juppe? Väga lihtne paigaldada pärast paberit ja kinni jääb samuti väga hästi.

[Külaline]

Tere. See on tõesti imelik, et aurutõkkekilede tootjad ise pole sellise lihtsa lahenduseni tulnud. Ikka hämavad oma butüülteibist. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Aga kui tegemata jääb? Kas tõesti on oht, et need pisikesed klambriaugud seal midagi kurja teevad kui kohe peale klammerdamist kips peale panna ja ruumis korralik ventilatsioon on? Siis ei tohiks ju ohtu olla, et kile raskuse all augud suureks venivad.

Nimelt on juba klambritega kinnitatud ja ei taha nüüd tõesti igat klambriauku teibiga üle käima hakata nagu eelnevalt mianitud.

[Külaline]

Isoveri aurutõkkel näiteks jutt selline:

Isover Vario Duplex paigaldatakse karkassi külge papinaelte või klambritega, millede omavaheline vahekaugus on 20 cm. Kile omavahelised liitekohad peavad olema vähemalt 10 cm ülekattega.

Nagu näha kinnitamine klambritega ja ei mingit lisateipi ega jama niiet ma väga ei põeks

[Külaline]

Mul on meelde jäänud härra Alar Piirfeldi enda kunagine kommentaar ühe palkmajja ehitatud vannitoa kohta.

Minu mälu järgi tõlgendust sellest jutust on selline, et aurutõket ei saadagi kunagi 100% aurutihedaks, oletame, et nendest klambriaukudest pääseb tõesti läbi maksimaalselt 1% aurust. See 1% aga lahkub sealt loomulikul teel ka, põhiline, et see 99% kinni hoitakse.
Teistes palkmaja ruumides ju kus aurutõket (ja ka ventilatsiooni) ei ole lahkub sealt kõik 100% loomulikul teel.

[teadur]

Teipimine tavalise aurutõkketeibiga ei ole nii suur vaev, selle ajaga saab töö tehtud mis kulub mõtlemisele et kas peab või ei pea. On pärast parem uni kui on teibitud. Mingit erilist butyylteipi ei ole kyll vaja. Oma kogemus on, et kile topelkohta kogunes niiskust kile vahele. Mingi hulk läheb ka kilest järelikult läbi. Lõikasin pärast ülemise kilekihi ära, nüüd saab vabalt ülespoole kuivada ja toimib.

[Külaline]

Huvitav oleks siinkohal kuulata muljeid "niiskuse kogunemisest" .
Vabandust aga siinkohal peaks vist jälle võtma üles teema kile otstarbest?
Millal on "vesi" "märjem kui vesi"?.
Eesti keel on huvitav - takistus on mõningane tõke (ületatav), tõke oleks nagu absoluutne (ületamatu)? Mis puhul ühte või teist?
Imelik.

[Külaline]

Tere. Duplexi müügijutud (ei viitsinud kontrollida selle tõesust) ei haaku ehitusfüüsika nõuetega. Kui paanide ülekatted jäävas teipimata, siis pole sellel kilel enam mingit funktsiooni, ainult raha Duplexi müüja kontole. Iseküsimus, kas seda kilet seal üldse vajagi on. Kui on tehtud karkassmaja (vill karkassi vahel, tuuletõke peal) siis see kile sees võib ka ilma teipimata olla - seal polegi vaja auru kinni pidada, peaasi et raha kontole tuleks. Kui aga konstruktsioon nõuab ilmtingimata aurutõket, siis teipimata kiled on tõsised ohud kogu konstruktsioonile.
Klambri aukudest. Kui kile teibitakse, siis võib klammerdada sealt kohast , kust teip pannakse ja pole seda 1 % - gi. Kui aga paanid teipimata, siis võib klambriaukusid teha nagu sõelal - konstruktsoioonile pole enam vahet.
Kui juba topelt kile vahele koguneb vesi, siis see iseleiutatud aurutõkketeip lihtsalt ei pea. Kui peaks, siis kilevahe oleks kuiv. Kile laseb ka auru läbi, aga see on nii väike, et võib praktikas võtta 0-ks.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[mallone]

Kui ülekatted jäävad teipimata,siis kilel on siiski mingi funktsioon,ainult väiksem-kui palju?
Aurutõkkekile (paberi usw) eesmärk on vähendada niiskuse sattumist soojustusse ja soojustuse kasuteguri vähenemine(põhiliselt)
Küsimus on selles-palju siis sellest niiskusest sinna maja konstruktsiooni jääb ja palju välja `lendab``(seks otstarbeks ong puitkarkassmajadel õhutusvahe)
Urmasele-kui kaua see lahendus peab?

[Külaline]

Tere. Aurutõkkekile funktsioon ei ole mitte aurukoguse vähendamine seinakonstruktsiooni vaid selle ABSOLUUTNE TÕKESTAMINE. Auru sattumist vähendavad muud materjalid. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Tere. Duplexi müügijutud (ei viitsinud kontrollida selle tõesust) ei haaku ehitusfüüsika nõuetega. Kui paanide ülekatted jäävas teipimata, siis pole sellel kilel enam mingit funktsiooni, ainult raha Duplexi müüja kontole. Iseküsimus, kas seda kilet seal üldse vajagi on. Kui on tehtud karkassmaja (vill karkassi vahel, tuuletõke peal) siis see kile sees võib ka ilma teipimata olla - seal polegi vaja auru kinni pidada, peaasi et raha kontole tuleks. Kui aga konstruktsioon nõuab ilmtingimata aurutõket, siis teipimata kiled on tõsised ohud kogu konstruktsioonile.
Klambri aukudest. Kui kile teibitakse, siis võib klammerdada sealt kohast , kust teip pannakse ja pole seda 1 % - gi. Kui aga paanid teipimata, siis võib klambriaukusid teha nagu sõelal - konstruktsoioonile pole enam vahet.
Kui juba topelt kile vahele koguneb vesi, siis see iseleiutatud aurutõkketeip lihtsalt ei pea. Kui peaks, siis kilevahe oleks kuiv. Kile laseb ka auru läbi, aga see on nii väike, et võib praktikas võtta 0-ks.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tere härra Alar Piirfeld!

Selline küsimus Teile, et kui konstruktsioon näeb välja nii, et väljast sisse on palk, tuuletõkkepaber, karkass, karkassi vahel 100mm kivivilla ja kips siis kas kipsi alla on aurutõkkekile vajalik? Tegu on vannitoaga palkmajas, olemas on sundventilatsioon.
Saan aru, et seest soojustamisega olen läinud nõude vastu, et konstruktsiooni auruläbitavus peab vähenema seest poolt välja aga väljast soojustamine ei olnud kahjuks võimalik mitmel põhjusel.
Kui vaevute vastama siis palun seletage ka paari sõnaga miks on vajalik/miks ei ole. Ise arvan hetkel, et kui panemata jätta siis esineks probleem kus kondens tekiks villa ja palgi vahele - seda siis selle pärast, et villa auruläbitavus on parem kui palgil ning peale seda kui aur on sealt läbi saanud "takerduks" ta palgi taha. Kondens tekiks seal aga selle tõttu, et teadupärast tekib ta külma asja soojale pinnale ning seest soojustamisega saavutabki ju just selle, et palk jääks konstruktsiooni külmaks osaks ja soe pool olekski just too toa poolne. Olen ma õigel jäljel?

Töö tegemisel lähtusin järgneva lingi leheküljel 20 olevast pildist/jutust:
http://www.paroc.com/SPPS/Finland/BI_at ... w_2008.pdf
Seal siis soovitatudki järjekorda:
1. Palk
2. Tuuletõkkepaber
3. karkass + vill
4. Aurutõke
5. Kips

[Külaline]

Tere. See ei ole üheselt vastatav. 1. Kui palksein on õhutihe, siis on tegemist liitsüsteemiga ning seesmise soojustuse problemaatika aitab (teoreetiliselt) likvideerida seesmine absoluutne aurutõke. 2. Kui palksein on hõre, siis on tegemist tuulduva süsteemiga ning aurutõket pole vaja. Aga siis peab ka tuuletõke oma funktsiooni täitma. Praktikas seda ei ole. Aga kumb variant (või mingi segavariant) teil on , ma ei tea. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Tere. See ei ole üheselt vastatav. 1. Kui palksein on õhutihe, siis on tegemist liitsüsteemiga ning seesmise soojustuse problemaatika aitab (teoreetiliselt) likvideerida seesmine absoluutne aurutõke. 2. Kui palksein on hõre, siis on tegemist tuulduva süsteemiga ning aurutõket pole vaja. Aga siis peab ka tuuletõke oma funktsiooni täitma. Praktikas seda ei ole. Aga kumb variant (või mingi segavariant) teil on , ma ei tea. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kui ei teata kumb variant on siis on alati kindlam panna aurutõke.

Aga üks asi muidugi nende aurutõkete osas jääb mulle arusaamatuks ja keegi kahjuks sellele vastata ka ei ole soovinud. Nimelt kui aurutõke oma ülesannet täidab ning suudab auru kinni pidada siis see aur jääb ju ilusasti kipsi ja aurutõkke vahele - kips plaat aga teadupärast sellist olukorda ei salli - läheb hallitama ja teeb muid trikke, eksju? Kokkuvõttes tõesti rohkem kahju kui kasu...

[Külaline]

Tere. Ei need aurumolekulid pole ühti sellised tegelased nagu nõukajal defitsiiti jahtivad Kaubamaja vallutajad uste avamisel. Nad on seal kilest seespool praktiliselt sama taltsad kui toa keskel. Kui toa keskel kips hallitab, siis hallitab ka vastu kilet ja vastupidi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Tere. Ei need aurumolekulid pole ühti sellised tegelased nagu nõukajal defitsiiti jahtivad Kaubamaja vallutajad uste avamisel. Nad on seal kilest seespool praktiliselt sama taltsad kui toa keskel. Kui toa keskel kips hallitab, siis hallitab ka vastu kilet ja vastupidi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Toa keskel pole kuhugi kondenseeruda, samuti toa sisemised küljed üldiselt plaaditud ja kondens tekib pigem sinna peale. Toa välimisel küljel aga kips igatpidi töötlemata ja kui kondens sinna tekib on ju halvasti?

[Külaline]

Tere. Kui kondens tekib aurutõkkekile sisepinnal, siis on midagi väga valesti. See on sama juhus kui ühekordne aknaklaas. Aga aknaklaas on VÄLISPIND. Kile peaks olema SISEPIND. Nende temperatuuride erinevus on ikka kopsakas. Kui seda pole (sisemine kile külm), siis puudub kilest väljaspool funktsioneeruvat soojustust. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Kas kondens tekib alati külmale asjale? Kui panna näiteks keeva vee kohale kasvõi enda käsi siis mõne hetkega on seal kondens peal ju...

[Külaline]

Tere. Vesi keeb 100 C ja rel.niiskus on 100%. Kõik pinnad, mis on vähem kui 100C on sellistes tingimustes kondensitekkepinnad. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Okei, aga dušhi all käib inimene kehatemperatuurist veidi soojema veega ning ma arvan, et enamus pinde ruumis on alla 36kraadi. Järeldan siis, et kondens tekib igale poole kuhu pääseb aur?

[Külaline]

Tere, no jätkame õppetükki AUR. Dushi all olev õhk on ca 40-45 C ja 100 % rel niiskust. Kõik pinnad, mis satuvad sellise niiskustasemega ruumi ja on alla 40 C muutuvad kondensitekkepindadeks. Seega kui te suunate oma eluruumi 100 % niiskusega õhku, siis on kõik pinnad varsti kondensiga kaetud. Jumal tänatud, et sellist saunaolukorda te oma eluruumis ei suuda reaalselt tekitada. Veel sellest müütilisest aurust. Kooliõpikust äkki mäletate, millest koosneb õhk. Üks komponent oli veeaur. Seega on auru alati meie ümber ja teda satub alati ka meid ümbritsevatele pindadele. Ilma auruta õhus on väga ebameeldiv elada. Tähtis, et siseruumi pindadele ei satuks sellist õhku, mille veeauru kontsentratsioon tekitaks kondensi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Paroc-i seletus asjast
Eeltoodud konstruktsioonijoonist ei oska hinnata. Palksein on seal voodri seisuses?
Seal liikuv õhukogus on piisav niiskuse transpordiks? Kahtlustan siiski, et seal toodud tõkkel
on AURUTÕKKE funktsioon (kasvõi koormust vähendavana, seega vajalik).
Imelik.