välisõhk ahjule?

[Ando]

Et siis selline katse.Kui viia toru(nt põranda alt) väljast poolt maja ahjuni,mis tarbiks väljast tõmmatavat hapniku!?

[Külaline]

Väga originaalne see mõte just pole, aga toimib muidugi hästi. Kuigi minu meelest on parem kuskil aken lahti teha ahjukütmise ajaks, siis kogu majas värske õhk sees.

[wimms]

Mõtetu. Lausa kahjulik. Mis oleks selle vaeva point?

[kauboi]

torule reguleeritav rest!

[Riho]

Tõenäoliselt hakkab ahi sisse ajama, kuna ei teki ahjus toa suhtes alarõhku.

[Külaline]

Hea mõte!

[wimms]

Misasi on hea mõte? Põrandalune toru ahju alla küll hea mõte ei ole.

[Külaline]

Põranda peale on väga paha mõte!!

[teadmatu]

Mõte iseenesest pole uus. Skandinaavias kasutatakse suht palju. Kuna viimastel kümnenditel on ka eestis kasutusel ukse ja akna tihendusmaterjalid, mis ei hinga , jääb ruumides hapnikku järjest vähemaks. Selleks, et küttekoldel midagi "tarbida "oleks veetaksegi põrandaalune lisatoru. Wimmsile teadmiseks, et Rootsis on selline teguviis tungivalt soovituslik.

[Külaline]

Vot nii!

[wimms]

See jutt et ruumides jääb hapnikku järjest vähemaks on mõtetu müüt. Kuidas üldse midagi nii jaburat uskuda saab?
Ahju õhutarbimine jääb alati tunduvalt väiksemaks kui minimaalsegi ventilatsiooni nõuetele vastava värske õhu juurdevoolu kogused. Kui maja on nii hermeetiline, et ahi õhku kätte ei saa, siis on seal majas *tõsised* ventilatsiooni probleemid.
Ah et teeme ahjule hapniku piisavaks, tuhka neist inimestest..

Kanadas oli see mingi aeg lausa ehitus-seadusega tehtud kohustuslikuks. Põhjuseks oli vingu tuppa ajamise välistamine. Peale uuringuid nõue tühistati kui kasutu meetod.

Sel torul on teatud tingimustel mõtet, aga enamusel juhtudel saab klassikalise ruumiõhust tõmbega sama hea või parema tulemuse. Igal juhul ei tasu seda vaadelda kui imerohtu. Kui teha valesti või vale probleemi lahendamiseks, on tast rohkem kahju kui kasu.

Ma ei tea mis küttekoldeid rootsis silmas peetakse, aga on suur erinevus, kas selleks on ahi, kamin või keskkütte katel. Ahju puhul ei ole lisatoru vaja.

Minu soovitus on sõnastada probleem mis vajab lahendust. See toru on tihti peale "lahendus, mis otsib probleemi"

[teadmatu]

Lugupeetud wimms ahju või kamina poolt tarbitav õhu hulk ei olegi nii väike, kui esmapilgul tundub. Uusehitistes, kus on arvestatud kaasaegsete ehitusmaterjalidega tavaliselt probleeme ei esine,projektis on sees ka normaalselt toimiv ventilatsioon. Jamasid tekib vanade hoonete renoveerimisel. Nn. euroremondi käigus kaetakse seinad ja laed mittehingavate materjalidega(kips, plastid, jne.) vuugid ja praod tihendatakse. Eestlane va kooner ei raatsi tavaliselt ventilatsiooni investeerida. Mina kui pottsepp olen olnud rohkem, kui korra silmitsi probleemiga, kus küttekoldele lihtsalt ei jätku põlemisõhku. Tegelikult on küttekolde lisaõhu toru üks osa eluaseme toimivast ventilatsioonisüsteemist. Eestis pole see variant eriti levinud. Tegelikult valib ju igaüks ise kuhu oma elamises õhuvõtu avad teha ja mismoodi regulatsioon toimima panna. Lõpetuseks tahaksin täpsustada: Lisaõhu toru ahjule on mõeldud siiski inimeste tervise ja ja elukeskonna parandamiseks,mitte selleks, et ahi saaks toimida kui personifitseeritud indiviid.

[wimms]

Nu vot, tegelik probleem on puudulikus ventilatsioonis. Ja kui probleem on ventilatsioonis, siis pole ahju juurde toru kaugeltki mitte ainus ega mitte ka parim lahendus. Kui ta on ventilatsiooni osa, siis tuleks ju teda ka sellisena kajastada, mitte keskenduda ahju hapnikule. Selles mõttes jääb teie viimane lause mulle arusaamatuks - kui tegemist on ventilatsiooniga inimese heaoluks, siis mille jaoks teda tuua just ahju juurde, mitte näiteks kasutata fresh klappe, millede optimaalne asend on kõrgemal põranda tasapinnast?

[Ando]

Mis ma siis veel lisaks selgituseks ...Tegemist tõesti renoveerimisega,kuid ma ei ole mitte kõiki eluruume a.t.kilesse pakkinud(välja arvatud köök ja vannituba,kus on ka sundvent) ka värske-õhuklappe pole ma unustanud.

[numan]

ei oska head ja vead kommenteerida aga soome ja rootsi arhitektid on juba pikemat aega nii teinud.

[Chef]

nii teevad ka eesti arhitektid (osaliselt vähemasti). nii soovitavad ka kamina firmad. nii olen praktikas viibinud saunas, mille kerise alla oli toodud värske õhk. toimis hästi st. saun läks kiiresti käima ja paugutas vihaselt.
eespool nimetatud alarõhu mittetekkimise ja seeläbi ahju "sisse ajamise" jutuga ei ole päri. värske õhu pealandmise toru on vähemalt 2 korda (pigem rohkem) väiksema diameetriga kui korsten, paikneb peaaegu horisontaalselt ja pikkus pole teab mis suur. korsten seevastu on vertikaalselt ning on pikk. rõhkude vahe tõttu tekib vertikaalselt kordi parem tõmme kui horisontaalselt. seega korsten imeb igaljuhul rohkem välja kui jõuab värske õhu toru peale anda. värske õhu toru kamina all tekitab korstnaga koostöös tsirkulatsiooni, mille ühes vaheetapis (kamina koldes) toimub põlemine ehk hapniku tarvitamine. värske õhu torule tuleb kindlasti klapp vahele panna, et reguleerida õhu pealevoolu. vastu-argumente on nagu raske leida. see et kanada onud valgetes kitlites sõltumatuid katseid tegid ei ole nagu eriline argument.

[numan]

minu, kui tarbija, arvamus siis selline; milleks lasta soojaks köetud õhk toast korstnasse kui võib õuest võtta.

[wimms]

numan, mis vahet sa näed torul mis jookseb põranda alt ja väljub ahju ees ja torul mis läheb otse läbi seina ja asub põranda pinnast kõrgemal? Ütleme nii, et see soojuse hulk, mille me kaotame soojaks köetud õhuna korstnasse ei ole sugugi suurem kui väljast võetud õhu soojendamine ahjus, mille võrra vähem soojendab ahi tuba.. kütust kulub ühepalju..
Kui arvutada ontliku ahju ühe küttekorra õhutarbimise tõttu korstnasse kaotatud soojuse hulk, saab üsna naeruväärse numbri.

Chef, lahtine kamin tarbib oluliselt rohkem õhku kui ahi, ilmselt seetõttu kaminafirmad soovitavad. Arhitektid ilmselt seetõttu, et projekteerimise käigus pole ahju/kamina valik tehtud ning tänapäeva keskküttega majades on enamasti niisama iluasjaks kamin.
Saunas on see toru konkreetselt ventilatsiooni osa, kusjuures puukütte kerise puhul on optimaalne tuua ta kerise alla, elektrikerise puhul kerise kivide kohale. Üsna kindlasti ei ole ta seal selleks hea, et keris kiiresti käima läheks ja paugutaks. Selleks piisaks ka toa õhust.
Horisontaalselt välja viidud torus tekib suurem alarõhk kui korstna tõmme ainult ühel tingimusel - toru ava välisseinas asub sel hetkel allatuult. Siis on selle maja seina juures alarõhk. Ka siis mitte alati ei aja sisse, sõltub üsna paljudest asjaoludest, tuule kiirusest, korstnast, muude seinte tuulepidavusest jne. Aga tagurpidi tõmme tekib enne siis kui seinad on erineva tuuletakistusega.
Toru diameeter rõhkudele suurt ei mõju, mõjub vaid õhukoguste kiirusele. Ja see toru peabki olema väiksem kui korsten, külm õhk on tihedam kui koldest lahkuv.

Valgetes kitlites onude katsed ei ole jah eriline argument (pealegi seal oli jutt torust otse koldesse), nagu ka see et rootsi ja soome onud seda toru teevad. Ma ütlengi, et leidke kõigepealt probleem mida on vaja lahendada. Kui on katel, lahtine kamin, toru on ehk abiks. Aga ahju puhul on see vägagi küsitav.

Siiani olen juhtinud tähelepanu peamiselt selle toru tarbetusele. Vaatame siis ka vastu argumente.
Kõigepealt muidugi lisakulud tegemisel. Lisaklapp mida "kaa veel" reguleerida. Külm õhk valgub mööda põrandat laiali, sugugi mitte kõik ei lähe otse koldesse. Külmasild põranda alla. Kuna ta on ka paratamatult ventilatsiooni osa, siis ka sanitaarne puhastamine. Kui ta "lahendab" hermeetilise maja probleemi, siis tuuliste ilmadega tõuseb ka suitsu tuppa ajamise tõenäosus.

[restauraator]

Noh, kui selle küsimuse esitaks hoone omanik millel on rajatud korralik tuuletõke, toimiv õhutõke ja ka aurutõke.(Kus juures ka siin võib sein olla hingav või ka mitte see ei oma ahjukütmisel mingit tähtsust.) Selliselt koostatud konstruktsiooni lahutamatuks osaks on mehaaniline ventilatsioon kus kogu õhuvahetus toimub õhuvahetusagregaadi kaudu. Ära tasub see ju ainult siis, kui pole kontrollimatuid õhulekkeid. Millisel kuramuse moel on võimalik seda süsteemi taskaalustada, kui aeg-ajalt pannakse üks ahi mühinal põlema, mis keerab kõik pea peale.
Kui mujal ilmas ehitatakse nii, siis siinsetes oludes ei tohiks nii väita, et Rootsis pole põrandaalune ahjuõhutoru tundmatu jne. Asju ei tohiks kontekstist välja rebida ja siia üle kanda. Mis kuramuse häda on Andol hakata hoone loomuliku ventilatsiooni korral välisõhuga oma ahju kütma. Ilma selleta töötaks asi ju tasuta ventilatsioonina. Kui sul on leiliruum, väike uberik, kus õhku vähe seal tasub seda tingimata teha olenemata sellest kas saunaahjusuu on selles ruumis või mitte. Värsket õhku läheb ka endal vihtlemisel vaja.
Ando võiks rohkem lahti seletada, mis mõtleb, et tahab väljast ahju kütmiseks hapniku tõmmata! Mis see annaks?

[tiit001]

äkki on se trou mõeldud eelkõige õhkkütte kaminatele, et õuest tulev külm, värste õhk soojendatakse nö soojakapis üles ja siis juhitakse torusid mööda tubadesse laiali. saame soojad toad värske õhuga äkki??

[ponkskar]

Kuidas selle teemaga siis jäi, et kas praktikas siis pannakse mingeid värskeõhu torusid põrandate alla ? Sai ka räägitud maakütte panijaga (s.h siis väljatõmbe ventilatsioon, fresh klapid) ning ütlesid, et väljatõmbe ventilatsiooni puhul peab olema tagatud lisaõhk lahtistele tulekolletele. Umbes samuti nii nagu teemaalgataja kirjutas (välisseinast toruga põranda alt)....Endal siis maaküttele lisaks väike soojamüüriga plita plaanis lasta teha.

Et siis...

[Rostfrei]

Lihtsalt idee... moodulkorstnad. Vaatasin Shiedel (kirjapildi eest ei vastuta) mooduleid. On sellised, kus korstna lõõr + kandiline vendi lõõr.
Edasi saaks juba kombineerida, et vendi lõõri kaudu jookseb värske põlemisõhk kaminasse / ahju / pliiti?
Ma ei tea, mis toimub korstna otsas - kuidas ühest lõõrist väljub põlemisgaas ja teisest peab õhk vastupidises suunas liikuma, ehk kas tekib mingi keerulise nimega nähtus korstna otsas?
Mina igal juhul pooldan põlmiskoldele värske õhu peale toomist - hapniku kulu põlemisel on suur, nö õhukindel tänapäeva maja - sa põletad ära oma hingamiseks vajliku hapniku õhust.
Vilpel on lahedad väljaviigud, kui taha põlemisõhku põranda alt tuua. Nö seina väljaviigud. Pildil nad nii head välja ei näe, kui tegelikkuses.
http://www.vilpevent.ee/?vilpevent&42

[ponkskar]

Teooria järgi vist õige ja hea oleks värsket õhku tuua, aga see teostuse pool nati kahtlane, kuda seda õige teha. Mingi gofreeritud kaablikaitse hülss vedada põranda alt ja plita ette ülesse. Siin nati tuletõrje küsimus,et kuda see nii teha, et see tuleohutusele vastab. Kuidas teha nii,et kuum süsi kogemata "torru" ei kuku??? Sellel asjal on vist rohkem küsimusi kui vastuseid

Akna variant on vist kõige lihtsam Plita uksest 3m kaugusel on maani aknad, tuleb need lahti hoida vahel.

[jeff01]

hapniku kulu põlemisel on suur, nö õhukindel tänapäeva maja - sa põletad ära oma hingamiseks vajliku hapniku õhust.
http://www.vilpevent.ee/?vilpevent&42

Õhk on gaaside segu ja ükski ahi ei ime toast välja vaid hapnikku vaid õhku tervikuna kus hapnikku on vaid viiendik. Sellist olukorda, kus ruumist imetakse õhk välja ja seda kusagilt asemele ei tule tegelikult ei teki ei kaasaegsetes ega ka vanemates majades. Vanades ventilatsioonita majades on hõredamad seinad/uksed/aknad ja kaasaegsetes on kõik muud lekked peale ventilatsiooni viidud miinimumini, et saada suurimat kasu ventilatsiooni soojusvahetist.

Mul on ühes osas elamises 2 ruumi täpselt sama suured, sama suure aknaga ja samamoodi ehitatud/soojustatud kahe toa vahel on ahi ja ahju kohalt tuleb vaheseina sisse toru mis värsket õhku otse pööningult mõlemale toale peale annab ja kui toas kus ahju kütan (Seal ka ligi poole tonnine akvaarium) ei lähe aknad märjaks ka siis kui ventilatsiooni toru on 100% suletud siis teises toas oli aken märg ka siis kui vent oli avatud ja et tekitada mingigi tsirkulatsioon olin sunnitud akna kohale lisaklapi paigaldama mis otse välja läheb. (Aitas ka see kui kahe toa vahel uks lahti hoida aga see mulle ei sobinud) Järeldus: Küttekolde poolt imetud õhu kogus on suht suur ja see aitab puuduva ventilatsiooniga maju kindlasti selles suunas, et need ei hakkaks hallitama ja toas oleks midagi hingata (Seega ei vajaks sellised elamised justki lisatoru ahjule õhu toomiseks) Uuemates majades on soojusvahetid, kus välja imetav õhk soojendab sisse tulevat ja jällegi poleks justkui vaja sellist toru mis spetsiaalselt ahjule tooks peale välisõhku kuna vajatav õhu kogus tuleks ventilatsiooni kaudu juba soojendatud kujul. Ja mis saab siis kui väljas sajab vihma ja õhuniiskus on väga suur? pigitad vaid oma korstent liigse veega mida läbi ahju juhid.

[Külaline]

selliseid olukordi on lugematu arv,et peale akende ja uste vahetamist ahjud ei tööta