Maja 260 m2, 2 x sillikaat sein keskel vill (48 cm seina paksus) tuul toas ei puhu. Aknad uksed enne külma vahetatud. eesti firma pani kogu küttesüsteemi radikad tubadesse, keldrisse põrandakütte, kütuseks sai valitud pelleti süsteem. Põleti on esbe oma 20 kw ja katel Futura 15 kw paigaldaja väidab et on pelletiaktel, kuid tegelt universaalkatel ja suure koldega, ahju on sisse pandud suur samottkivi ( vist kolde väiksemaks tegemiseks). Lugesin kuskilt, et Eesti tingimustes keskmise soojapidavuse maja kütteks kuluba aastas 170 kw energiat, ehk minu maja puhul peaks aastas kuluma 9,1 tonni pelletit, kuid tänase minu huippu süteemi tarbimise juures on kuu kulu u 2,4-27 tonni KUUS. Ja ei ole ma veel tervet kuud ära kütnud, ehk esimene kuu pelletiga. Paigalda arvab seda, et kulu peabki nii suur olema !? kuigi nende endi sõnul peaks kuu kesk kulu olema u 1,5 tonni ? Võta nüüd kinni mida mehed arvavad !! Tehakse mulle selgeks, et see nii peabki olema !! Mina jälle arvan teisiti, et kui olen süsteemi ostnud 170 K ja räägiti 1,5 tonnist kuus, kas see siis mitte ei peaks nii ka olema ??
Palun andke nõu, et oleksin targem neile vast argumenteeirma.
Abi Tarkadelt
-
Kalvis
- külaline
Maja küttekulu (kuus, päevas, aastast) sõltub eelkõige maja soojapidavusest (kui hästi on maja soojustatud) ja katla kasutegurist.
Soojapidavus omakorda sõltub maja välisseinte, katuse ja põranda pindalast ning soojusjuhtivustegurist.
Katla kasutegurit näitavad enamus katlamüüjad, kuid selle erinevus on võreldes soojapidavuse ernevusega sinu juhtumil all teisejärguline võrreldes soojapidavuse erinevusega. Näiteks üks 1,5 m2 aken seinas põhjustab suuremat soojakulu kui kogu selle ruumi välissein. Sama lugu soojustusega - kehv soojustus hoiab kordades vähem sooja kinni, kui hea soojustus.
Kuigi küttesüsteemi saab valesti ehitades (või reguleerides) panna põhjustama suuremat küttekulu kui muidu siis lõviosa maja küttekuludest põhjustab ikkagi ehituse kvaliteet ja valitud soojustus.
Seega ära süüdista küttesüsteemi ehitajat vaid otsi kõigepealt põhjust maja ehitaja praagist. Maja soojapidavusest annab hea ülevaate maja termopilt, samuti saab seda ligikaudu välja arvutada ning on võimalik teatud eritehnikaga otse mõõta.
Küttesüsteemi ehitajat võid siis süüdistada, kui ruumides on drastilised temperatuuride erinevused või need on liiga külmad või soojad.
Soojapidavus omakorda sõltub maja välisseinte, katuse ja põranda pindalast ning soojusjuhtivustegurist.
Katla kasutegurit näitavad enamus katlamüüjad, kuid selle erinevus on võreldes soojapidavuse ernevusega sinu juhtumil all teisejärguline võrreldes soojapidavuse erinevusega. Näiteks üks 1,5 m2 aken seinas põhjustab suuremat soojakulu kui kogu selle ruumi välissein. Sama lugu soojustusega - kehv soojustus hoiab kordades vähem sooja kinni, kui hea soojustus.
Kuigi küttesüsteemi saab valesti ehitades (või reguleerides) panna põhjustama suuremat küttekulu kui muidu siis lõviosa maja küttekuludest põhjustab ikkagi ehituse kvaliteet ja valitud soojustus.
Seega ära süüdista küttesüsteemi ehitajat vaid otsi kõigepealt põhjust maja ehitaja praagist. Maja soojapidavusest annab hea ülevaate maja termopilt, samuti saab seda ligikaudu välja arvutada ning on võimalik teatud eritehnikaga otse mõõta.
Küttesüsteemi ehitajat võid siis süüdistada, kui ruumides on drastilised temperatuuride erinevused või need on liiga külmad või soojad.
-
Külaline
- külaline
Ei hakkaks heameelega nimesid hetkel välja tooma, kuid mina kaaluks futura katla soetamist,
to - kalvis - ehk kui sa nii täpselt paned soojustuse nahka selle, siis ole mees tule kohale ja veendu kas ikka nii suur sooja kulu saab olla, kui majal 1 kuu vanad ees uued uksed jne. Kalvis sinu sõnul peaks mul toas tuul läbi käima, et pellet 2,5 tonni 1,5 asemel kulub.
to - kalvis - ehk kui sa nii täpselt paned soojustuse nahka selle, siis ole mees tule kohale ja veendu kas ikka nii suur sooja kulu saab olla, kui majal 1 kuu vanad ees uued uksed jne. Kalvis sinu sõnul peaks mul toas tuul läbi käima, et pellet 2,5 tonni 1,5 asemel kulub.
),siis on ka küttekulu järsult suurem.-
warlock
- külaline
Mul köetavat pinda ca 135m2 ja kütet kulus -3C...-5C keskmise välistemperatuuri juures ca 1000kg puitbriketti või 3 ruumi segapuid kuus. Toatemperatuur oli ca 22C.
Sageli arvutatakse maja soojustarvet vist lähtudes sellest, et korrutatakse materjalide soojusjuhtivused nende kihipaksustega. Aga materjalide soojusjuhtivused on antud "seisva" õhu korral. Praktikas pole ei tuuletõkkeplaat ega kipsplaat 100% tuuletakistusega. Mingist soojustuse paksusest alates soojustuse lisamine enam peaaegu ei suurenda maja soojapidavust, vaid see on määratud seinte tuuletakistusega. Plastikkiledega saaks tuuletakistuse väga suureks viia aga elu umbses majas ei ole nauding. Teine nõrk koht on loomulikult akende soojustakistus aga selle saab suht heaks, kui kasutada kolmekihilist selektiivklaasi ja argooniga täidetud paketti. Ma pole küll juhtunud lugema, kaua argoon klaaside vahel püsib. Võib-olla keegi teab?
Sageli arvutatakse maja soojustarvet vist lähtudes sellest, et korrutatakse materjalide soojusjuhtivused nende kihipaksustega. Aga materjalide soojusjuhtivused on antud "seisva" õhu korral. Praktikas pole ei tuuletõkkeplaat ega kipsplaat 100% tuuletakistusega. Mingist soojustuse paksusest alates soojustuse lisamine enam peaaegu ei suurenda maja soojapidavust, vaid see on määratud seinte tuuletakistusega. Plastikkiledega saaks tuuletakistuse väga suureks viia aga elu umbses majas ei ole nauding. Teine nõrk koht on loomulikult akende soojustakistus aga selle saab suht heaks, kui kasutada kolmekihilist selektiivklaasi ja argooniga täidetud paketti. Ma pole küll juhtunud lugema, kaua argoon klaaside vahel püsib. Võib-olla keegi teab?
to-ints
üritan suhteliselt normaalselt hoida kõigub nii 21-22 vahel,
to warlock -jah aga täna meil ei ole väljas -5 külma. Ma olen täitsa nõutu, ma olen kindel 90 % et viga on katlas, sest kui ma hästi meenutan, elektriga küttes oli maja soe ja radikatesse lasin u 50 kraadi
to warlock -jah aga täna meil ei ole väljas -5 külma. Ma olen täitsa nõutu, ma olen kindel 90 % et viga on katlas, sest kui ma hästi meenutan, elektriga küttes oli maja soe ja radikatesse lasin u 50 kraadi
soojapidavus
Eile liigutasin mahutid, et puhastada muda-filtrit, ja tänu sellele oli vist pelle toru jäänud vale nurga alla ja pellet ei läinud peale, maja oli öö otsa ilma kütteta, elektri katel võtis mingi 20 kraadi juures kütmise üle ja küttis vist kuni 25 kraadini, hommikul oli natuke jahedam kui muidu, aga mitte ei saa pelleti suurt kulu panna maja soojapidavuse süüks, täna olen ma selles enam kui 98 % kindel, sest vastasel juhul oleksin pidanud juba öösel külma tõttu üles ärkama !!
-
Kalvis
- külaline
Sa teed mitte millelegi tuginedes ennatlikke järeldusi. Majal on üsna suur soojusmahtuvus, mis võimaldab mitmeid tunde hoida talutavat temperatuuri. Kui veel elekter toetab siis ei tunne niipea külma kontides.
Nagu ma enne ütlesin, võib lisaks maja soojapidavusele katla kasutegur muutuda. Igal korralikul katlal on see 0,8...0,9 vahel. Muidugi on võimatu katelt lolluse vastu kaitsta ja süsteemi väga mööda häälestades võib saada ka 0,1 kasuteguriks. Kui aga on korralik põlemine katla all siis ei saa keskküte katelt niisama lihtsalt mööda keerata.
Siiski katla põlemise efektiivsusest saab infot. Selleks on vaja korstna otsa panna termomeeter. Kui korstna suitsugaasid on 100-150 on katel kõige paremas korras, 150-250 pole hea, kuid pole vaja ka muretseda, üle 250 on paha, sest raiskad kütust. Mittetäielikust põlemise teadasaamiseks tuleks korstnasse lisada CO andur või mõõta tahmaarvu
Nagu ma enne ütlesin, võib lisaks maja soojapidavusele katla kasutegur muutuda. Igal korralikul katlal on see 0,8...0,9 vahel. Muidugi on võimatu katelt lolluse vastu kaitsta ja süsteemi väga mööda häälestades võib saada ka 0,1 kasuteguriks. Kui aga on korralik põlemine katla all siis ei saa keskküte katelt niisama lihtsalt mööda keerata.
Siiski katla põlemise efektiivsusest saab infot. Selleks on vaja korstna otsa panna termomeeter. Kui korstna suitsugaasid on 100-150 on katel kõige paremas korras, 150-250 pole hea, kuid pole vaja ka muretseda, üle 250 on paha, sest raiskad kütust. Mittetäielikust põlemise teadasaamiseks tuleks korstnasse lisada CO andur või mõõta tahmaarvu
to - Kalvis
OK Kavlis ei tee ennatlike järeldusi kuid mis sa järgneva peale kostad !?
Täna puhastasime katla täielikult ära, muda-filtri puhastasin ka ära eile – täna öökülmasid olnud ei ole, väljas on hetkel +8 sooja, katel kütab 20 kw juures 1 Päevaga kulub pelletit 6 KOTTI ehk 96 kg, mitte enam ööpäevaga vaid Päevaga. Katel kütab täistuuridel, katlal olev temperatuuri näitaja ei lähe üle 48 kraadi kuigi sisse peaks ta ennast lülitama 63 juures, korstna termostaat näitab 120 kraadi !!!
Täna puhastasime katla täielikult ära, muda-filtri puhastasin ka ära eile – täna öökülmasid olnud ei ole, väljas on hetkel +8 sooja, katel kütab 20 kw juures 1 Päevaga kulub pelletit 6 KOTTI ehk 96 kg, mitte enam ööpäevaga vaid Päevaga. Katel kütab täistuuridel, katlal olev temperatuuri näitaja ei lähe üle 48 kraadi kuigi sisse peaks ta ennast lülitama 63 juures, korstna termostaat näitab 120 kraadi !!!
-
Kalvis
- külaline
Katlasüsteemis kehtib energia jäävuse seadus - kõik mis ei lähe korstnast välja, läheb otse hoonesse!
Normaalsel katlal on kasutegur 0,84, ehk täisvõimsusel 20 kW katel annab hoonele 16,8 kWh igas tunnis. 3 kWh läheb jäädavalt kaotsi. Kui hoone on soojapidav siis on seda energiat tiba liiga palju ja kõigepealt laetakse ruumide soojusmahtuvus täis. See avaldub hoonesisese temperatuuri tõusuga, kuni katlaautomaatika peatab liigse kütmise. Sinu juhtumil peatavat käsku ei tule, sest hoone jahutab kogu aeg toodetud soojuse ära (kõige tõenäolisemalt hoonest põgeneb soojus otse välja), seda näitab ka veetemperatuuri madal kraad võrreldus maksimaalsega. Katla kasutegur alla kukkuda ei saa, seda näitab madal korstnaõhu temperatuur - 120 kraadi on ju igati õige. Võimalik võib olla ka tsenaarium, et katel on nii mööda häälestatud, et hiigelkogus pelleteid põleb lahinal mittetäielikult ära (energia lahkub korstnas CO ja tahmana). Hoone soojapidavuse kohta puuduvad igasugused andmed, pole ju foorumis kellegile teada, kui kvaliteetselt su maja ehitati. soojapidavas majas peaksid õige pea drussikute väel olema, kui katlaautomaatika katelt ei peataks.
Sellega igati päri, et sinu majal on liiga suur küttekulu, see pole normaalne. Samas saab vabalt ehitada maja niimoodi, et ka 20 kW katel on igati lahja, kui maja sooja ei pea.
Mis teha. Kui oled igati kindel, et hoone on tipp-topp ehitatud, tuleb sul tellida mitte odav katla ekspertiis. Mõõdetakse korstnas ära CO, tahmamine, õhutemperatuurid, liigõhu kogused. Igatahes saab sellest teada, kui suure kasuteguriga su katel töötab.
Normaalsel katlal on kasutegur 0,84, ehk täisvõimsusel 20 kW katel annab hoonele 16,8 kWh igas tunnis. 3 kWh läheb jäädavalt kaotsi. Kui hoone on soojapidav siis on seda energiat tiba liiga palju ja kõigepealt laetakse ruumide soojusmahtuvus täis. See avaldub hoonesisese temperatuuri tõusuga, kuni katlaautomaatika peatab liigse kütmise. Sinu juhtumil peatavat käsku ei tule, sest hoone jahutab kogu aeg toodetud soojuse ära (kõige tõenäolisemalt hoonest põgeneb soojus otse välja), seda näitab ka veetemperatuuri madal kraad võrreldus maksimaalsega. Katla kasutegur alla kukkuda ei saa, seda näitab madal korstnaõhu temperatuur - 120 kraadi on ju igati õige. Võimalik võib olla ka tsenaarium, et katel on nii mööda häälestatud, et hiigelkogus pelleteid põleb lahinal mittetäielikult ära (energia lahkub korstnas CO ja tahmana). Hoone soojapidavuse kohta puuduvad igasugused andmed, pole ju foorumis kellegile teada, kui kvaliteetselt su maja ehitati. soojapidavas majas peaksid õige pea drussikute väel olema, kui katlaautomaatika katelt ei peataks.
Sellega igati päri, et sinu majal on liiga suur küttekulu, see pole normaalne. Samas saab vabalt ehitada maja niimoodi, et ka 20 kW katel on igati lahja, kui maja sooja ei pea.
Mis teha. Kui oled igati kindel, et hoone on tipp-topp ehitatud, tuleb sul tellida mitte odav katla ekspertiis. Mõõdetakse korstnas ära CO, tahmamine, õhutemperatuurid, liigõhu kogused. Igatahes saab sellest teada, kui suure kasuteguriga su katel töötab.
to kalvis
selles point ongi et kõnnin lühikeste pükste ja lühikse särgiga ja on palav, keldris võiks sauna avada ilma keriseta, ja põranda tagasivoolu vesi on 35 ja termostaat u 1,3 peal, radikatest tagasi voolav vesi on 40 ja läbi 3 tee ventiili lasen 40-45/46 radikatesse, ja kus juures filmisin täna katla tööd, peale u 3h ja 40 minuti kütmist oli temp katlal 50 ja katel töötas täis tuuridel ja kogu selle filmimise ajal u 4-5 min langes temp 1 KRAAD mitte ei tõusnud. Aga enne läks katel tööle 65 juures töötas u tunni ja 75 pealt lülitas välja ja 65 pealt sisse tagasi. Täna ta ei jõua isegi 60 kraadini !!
äkki sa oled nii tore inimene ja jätad oma koordinaadid, et saaksin abi paluda ! ja tel teel nõu pidada.
L
äkki sa oled nii tore inimene ja jätad oma koordinaadid, et saaksin abi paluda ! ja tel teel nõu pidada.
L
to 2x2 ja kalvis
to kalvis - infoks nii palju, et isegi kui ma 3 tee ventiili 0 keerasin ei muutnud katla temp näidik, ja katel kimas täiega edasi. Ja katla täisvõimsuse juures töötades ei tohiks ju temp allapoole minna ?! ma võin seda isegi video pealt tõestada, istusin ja filmisin.
to 2x2 omast asrust olen ma rääkinud koguaeg suurest kulust ja paigaldaja räägib et mu maja on kuur mis sooja ei pea, hetkel on maja väga väga soe radikatesse läheb u 48 kraadi. Kus juures kui panen katla tööreziimiks alates 40 kraadi siis on läheb 50 välja ja lülitab ennast kinni, kui panen nii nagu vanasti oli et alates 60 siis jääb 59/58 seisma ja enam edasi ei lähe temp, katel töötab max 20 kw jne.
Ja kusjuures on ta ka varem nii mänginud. Kui 100 % aus olla siis 1 moment oli see kus 3 päeva nagu ei oleks pellet üldse läinud (u 2 näd tagasi) võttis väga väga ok, mõõtsin sentimeetriga pelle punkrist ja siis ta oli u 1,3 tonni võtmise juures. Ja peale seda on järjest sitemaks olukord läinud, muda vent puhtaks tehtud katelt iga nädal puhastatud jne.
to 2x2 omast asrust olen ma rääkinud koguaeg suurest kulust ja paigaldaja räägib et mu maja on kuur mis sooja ei pea, hetkel on maja väga väga soe radikatesse läheb u 48 kraadi. Kus juures kui panen katla tööreziimiks alates 40 kraadi siis on läheb 50 välja ja lülitab ennast kinni, kui panen nii nagu vanasti oli et alates 60 siis jääb 59/58 seisma ja enam edasi ei lähe temp, katel töötab max 20 kw jne.
Ja kusjuures on ta ka varem nii mänginud. Kui 100 % aus olla siis 1 moment oli see kus 3 päeva nagu ei oleks pellet üldse läinud (u 2 näd tagasi) võttis väga väga ok, mõõtsin sentimeetriga pelle punkrist ja siis ta oli u 1,3 tonni võtmise juures. Ja peale seda on järjest sitemaks olukord läinud, muda vent puhtaks tehtud katelt iga nädal puhastatud jne.
to:Leo
Sinu jutu põhjal tundub mulle,et viga on kuskil katla (või küttevee temperatuuri)juhtimise automaatikas.Kui ikka toas on soe,kui saunas ja katel välja ei lülita,siis muud põhjust ma ei näe.Sellest on ka tingitud sinu suur pelletite küttekulu.Kas sa projekteerisid/paigaldasid oma küttesüsteemi ise või lasksid seda mõnel firmal teha?
Kus kandis muidu asud?
Sinu jutu põhjal tundub mulle,et viga on kuskil katla (või küttevee temperatuuri)juhtimise automaatikas.Kui ikka toas on soe,kui saunas ja katel välja ei lülita,siis muud põhjust ma ei näe.Sellest on ka tingitud sinu suur pelletite küttekulu.Kas sa projekteerisid/paigaldasid oma küttesüsteemi ise või lasksid seda mõnel firmal teha?
Kus kandis muidu asud?
-
Kalvis
- külaline
Urgitsedes hakkab tasakesi tõde päevavalgele tulema.
Su suurt hoone küttekulu põhjustab kindlasti ka ülekütmine. Kõigepealt tuleb häälestada küttesüsteem õigeks, et ülekütmine lõpetada. Radiaatoritel keera termostaadid madalamaks, põrandakütte kollektoril häälesta kontroller madalamale temperatuurile.
Katla väljalülimine 75 kraadi pealt on õige, edasi pole ohutustehniliselt lubatud kõrgemat temperatuuri kasutada, tavaliselt lülitatakse välja palju varem, sest ruumides on nõutud temperatuur saavutatud (sinu juhtumil on ruumi temp. liiga kõrgeks sätitud).
kalvis2000@hot.ee
Su suurt hoone küttekulu põhjustab kindlasti ka ülekütmine. Kõigepealt tuleb häälestada küttesüsteem õigeks, et ülekütmine lõpetada. Radiaatoritel keera termostaadid madalamaks, põrandakütte kollektoril häälesta kontroller madalamale temperatuurile.
Katla väljalülimine 75 kraadi pealt on õige, edasi pole ohutustehniliselt lubatud kõrgemat temperatuuri kasutada, tavaliselt lülitatakse välja palju varem, sest ruumides on nõutud temperatuur saavutatud (sinu juhtumil on ruumi temp. liiga kõrgeks sätitud).
kalvis2000@hot.ee
to kalvis
nu olen sinuga natuke nõus - põranda termostaat on natuke peale 1 ehk võibolla 1,2 jne tagasi mingi andur on ka see näitab 35. tubades on nad kõik sätitud u 22 peale. Aga siis kui hakkas katla jama pihta läks kõik paigast ja üle kütmist ei saa ju tekkida kui mul 3 tee ventiil laseb radikatesse 45-50 kraadi ?!
-
Kalvis
- külaline
Vastavalt energia jäävuse seadusele veele üleantud energial pole muud teed kui kütta su tuba.
Kolmtee ventiiliga saad suunata vaid energia jaotamist, energiakogus katlast tuleb veele ikka sama
Energiakogust ennast saab juhtida põleti tööga. Kruti kas pealejooksu või tagasijooksu temperatuur madalamaks (eelistatav on pealejooks)
Kolmtee ventiiliga saad suunata vaid energia jaotamist, energiakogus katlast tuleb veele ikka sama
Energiakogust ennast saab juhtida põleti tööga. Kruti kas pealejooksu või tagasijooksu temperatuur madalamaks (eelistatav on pealejooks)