Kaitselüliti

[kukesupp]

Tere,

Vabandan ette rumala küsimuse pärast.
Panen kuuri elektrit ja juhtmed said paika ning testri arvates võiks ka töötada. Arvasin heaks panna kuuri tarbeks automaatkaitsme ning siinkohal kiilus mul kinni. Kas ka nulli jaoks on tänapäeval mingisugune kaitse vajalik? Vene ajal mu meelest ei olnud või ma eksin?
Ette tänades

[igiliikur]

Tänapäeval ei "katkestata" nulli. Mingites igivanades vene majades olen näinud küll kaitsmeid nulli vahel, aga see ei ole momendil küll lubatud, vähemalt tavapaigaldises.

[kukesupp]

Tänud

[trebla]

Esitatud küsimusele ei saa nii lihtsalt vastata.

Pole öeldud, miillise elektripaigaldisega (juhistikusüsteemiga)on tegemist.

Kui on veneaegne TN-C, ehk neutraaljuht ('nulljuht') täidab ühtlasi kaitsejuhi ülesandeid, siis tõesti ei tohi neutraljuhti katkestada.

Kui on uuemal ajal enamlevinud TN-S, ehk kaitsejuht (kollaroheline) jookseb eraldi, siis neutraaljuhi lahutamist tingimata ei nõuta , kuid lahti ühendada keegi ka ei keela , see on isegi kasulik- selleks kasutatakse aga selleks ettenähtud kaitseaparaate, mis neutraaljuhi lahutavad viimasena ja sulgemisel ühendavad esimesena (et vältida mitmefaasilises süsteemis tarbijate jäämist kahe faasi vahele).
Sellistes kaitseaparaatides võib neutraaljuhi poolus olla varustatud vabastitega, mis mõõdavad neutraaljuhi voolu (kindlasti vajalik juhul kui neutraaljuht on peenem kui faasijuht) , või on seal lihtsalt lahutusmehhanism. On ka veel variant, kus neutraaljuhi voolu mõõdetakse, kuid lahutatakse vaid faasijuhid.

Kui on tegemist TT juhistikuga, (vähelevinud, kuid siiski võimalik) siis on neutraaljuhi lahutamine kindlasti nõutud, ehk kasutada tuleks kas kahe- või neljapooluseliseid kaitselüliteid.

Kui peaks tegemist olema IT juhistikuga (veelgi ebatõenäolisem ) siis peab neutraali kindlasti samuti lahutama ja kasutama selleks kindlasti kaitselülitit, kus ka neutraaljuhi pooluses on oma vabastid.

Et saada siit foorumist pädevat vastust, on vaja ka täielikke algandmeid olukorra kohta. Vastasel korral on võimalik, et tulemus on eluohtlik.

[Küülaline]

Kui peaks tegemist olema IT juhistikuga (veelgi ebatõenäolisem )

Tallinna vanalinnas ja Kalamajas väga tõenäoline. TT olevat kasutusel ainult põlevkivikaevandustes.

[kukesupp]

Vabandust, selgitus on tõesti puudulik.
Juhtmed on veetud siis TN-S, see kollaroheline on eraldi juhe, ja 220V. Tarbijateks on 3 lampi ja 1 pistik(max koormus on seal veekeedukann, vist on ca 1kW kandis). Toide tuleb sisse maa alt, kaabel on kõris. Kaabli marki ei tea, oli riiulis. Pealmise valge isolatsiooni all on veel kiht miskit pudisevat materjali(helebeezi värvi). Kaabel on blank juhe(ei ole mitmekiuline). Kuuris sees on juhtmed veetud mitmekiulisega.
Miks ma üldse nulli katkestamisele mõtlema hakkasin, oli see, et maja elekter, kust toide tuuakse, on 80. aastatest ning ega ma teda veel väga ei tunne. Tolle aja kohta on korralik töö, kasutatud on ainult vaske. Võimsuse puudust ka pole väga karta kuna samast kilbist võetakse toide ka veneaegsele metallitreipingile.

Ette tänades.

[Küülaline]

Sel juhul kõige otstarbekam selline kaitse:
http://www.abb.com/product/seitp329/919 ... bce48.aspx
ja mitte suurema nimivooluga, kui 13A.

[igiliikur]

Aru ma ei saa, miks te seda asja nii keeruliseks ajate. Mille jaoks on vaja tavalises kuuris nulli lahutada...

[Küülaline]

Suured teoreetikud ei saa ju muidu ... muide, kukesupi jutust koorus veel välja, et valge st. sisekaabel maa sees ...

[kukesupp]

Sisekaabel neh, muud polnud käepärast võtta, ja nagu ikka, hirm kiire. Seepärast ma ta kõri sisse ajasingi, et siis hea välja vahetada. Poest ostsin nüüd automaadi, kus rikkevoolukaitse ka sees, see peaks ju küll kena olema.

[Küülaline]

Olgu kõris või mitte, lubatud ei ole, aga tegelikult toimib kindlasti ilma mingi ohuta.

[kukesupp]

Eks ta ilus pole jah, millalgi pean ma ta välja vahetama("pole midagi püsivamat kui ajutised asjad").
Tekkis aga veel üks küsimus. Seal, kust voolu tahan võtta, pole topeltmaandust(kollarohelise traadi jaoks). Veneaegne värk, ainult faas ja null. Topeltmaandust ja nulli kokku panna ei tohi.
Kuid kas ma võiks võtta topeltmaanduse kuuri küljest? Nimelt on kuuri karkassiks maasse taotud raudtorud, mis kõik on omavahel kokku keevitatud(torusid on kokku ca 15 ja igaüks on 1 - 1,5 m maa sees) ning millede külge on siis seinaplekk kinnitatud. Kas rikkevoolukaitse sellisel moel tööle jääb?

Ette tänades.

[Küülaline]

Kuid kas ma võiks võtta topeltmaanduse kuuri küljest?

Pigem mitte. Topeltmaanduse õige termin on kordusmaandus ja see peaks olema majapidamise sisestusel (peakilbis).
Enne sa väitsid: "Juhtmed on veetud siis TN-S, see kollaroheline on eraldi juhe" - sedamoodi peab olema peakilbist alates kogu juhtmestik.

[kukesupp]

TN-S -i moodi olen ma neid jõudumööda vedanud. Seal aga, kust ma kuuri jaoks voolu saaks võtta, on vaid faas ja null. Kuuris vedasin TN-S -i moodi.
Saan ma õigest aru, et kuuri karkassi küljest pole mõtet kordusmaandust võtta ning kui seal, kust ma voolu võtta saan, kordusmaandust pole siis on õigem teha ainult nulli ja faasiga? Sellisel juhul rikkevoolukaitse ikka rakendub?
Või on tervislikum siiski võtta kordusmaandus kuuri karkassist?
Karkass peaks iseenesest piisavalt ühendust maaga andma(~ 15 raudtoru, igaüks 1 - 1,5m maa sees), pinnaseks on ~60cm mulda ja edasi liiv.

[kukesupp]

Tervist veel kord,

Tahtsin ühe asja kohta uurida.
Ostsin Bauhofist lülitid, dioodiga ja IP54 klassiks. Lamp lakke, lüliti seina ja vool sisse. Mõõdan testriga, ~230V, nagu olema peab. Siis lülitan lüliti välja ning mõõdan uuesti, ja mis ma näen, ~140V. Kontrollisin ja kontrollisin. Siis võtsin tavalise lambilüliti ning proovisin sellega. Lüliti sees 230V ja lüliti väljas 0V. Võtsin dioodiga lüliti lahti ning ühendasin dioodi otsad lahti ning ka see hakkas õigesti tööle.
Küsiks siis korra veel, et kas ma olen nüüd lõplikult loll või mis nende lülititega on? Ise pole sellise asja otsa veel sattunud.

Ette tänades.

[kukesupp]

Ahjaa, unustasin. Lüliti sees on üks juhtmeauk ǩolmest märgistatud dioodi kujutisega kuid sinna polnud midagi ühendatud.

[algaja elektrik]

Seesama valgusdiood tekitabki selle pinge kuna muidu diood ei saaks põleda. Tagasisidega lüliti diood saab toite läbi tarbija enda.

[huvituja]

Kui peaks tegemist olema IT juhistikuga (veelgi ebatõenäolisem ) siis peab neutraali kindlasti samuti lahutama ja kasutama selleks kindlasti kaitselülitit, kus ka neutraaljuhi pooluses on oma vabastid.

Huvitav, kust hr. Quote leiab IT juhistikusüsteemis neutraaljuhi? Tegemist on süsteemiga, kus trafomähised on ühendatud "kolmnurka".

[huvituja]

mnjah, tegemist oli siiski Hr.Treblaga

[Kalvis]

IT süsteemis võib trafol neutraal täiesti olla, see jäetakse maandamata. Nii et leida täitsa võib, muuseas ka kasutada, kui soovitakse madalamat pinget (tavaliselt 127 V vanades süsteemides). Kuna tänapäeval peale mootorite keegi seda 127 V ei vaja siis alajaama trafost kaugemale see neutraali kasutamine ei jõua. Mina siiski lapsepõlves mäletan, et oli ka lausa 127 välja toodud ja võis kasutada (USA süsteemi asjad, elektrimootorid, luminofoorlambid). Kuid see aeg oli ca 30 aastat tagasi (sealjuures kasutati tavalisi pistikupesi, vene keeles suurelt silt juures 127 V, klassikalise sõjaväe värvisablooniga).

[huviline5]

TN-S -i moodi olen ma neid jõudumööda vedanud. Seal aga, kust ma kuuri jaoks voolu saaks võtta, on vaid faas ja null. Kuuris vedasin TN-S -i moodi.
Saan ma õigest aru, et kuuri karkassi küljest pole mõtet kordusmaandust võtta ning kui seal, kust ma voolu võtta saan, kordusmaandust pole siis on õigem teha ainult nulli ja faasiga? Sellisel juhul rikkevoolukaitse ikka rakendub?
Või on tervislikum siiski võtta kordusmaandus kuuri karkassist?
Karkass peaks iseenesest piisavalt ühendust maaga andma(~ 15 raudtoru, igaüks 1 - 1,5m maa sees), pinnaseks on ~60cm mulda ja edasi liiv.

Tere!
Niipalju kui mina asjadest olen aru saanud, siis peaks rikkevoolu kaitse rakenduma sõltumata kordusmaanduse olemasolust. Rikkevoolukaitse rakendub kui tarbijani minev vool tagasi RKV-in ei jõua.

Siit ka minu poolne küsimus, et kas on vahet kas kaitselüliti on enne või peale RVK-d? RVK on 25A 30mA ja kaitselüliti on C16A. Ütleme, et tegu 1 faasilise süsteemiga (1x20 A) ja plaanis rakendada RVK ainult ühele liinile, mis toidab boilerit 1800 W. Loogika ütleb, et vahet ei ole, kuid mida asjatundjad selle peale kostavad? Kinnitavad või lükkavad ümber.

[trebla]

Rikkevoolukaitse rakendumisest saad õieti aru.

Sisulist vahet ei ole, eriti kui sul ühefaasilise RVK järel on ainult üks ühefaasiline tarbija.
Ku RVK taha panna mitu erinevat tarbijat, siis oleks hea, kui need RVK taga olevad kaitselülitid oleksid kahe(nelja)pooluselised - katkestaksid ka oma ahela neutraali - sel juhul oleks võimaliku N-PE vahelise rikkekoha määramine lihtsam.
Kui ka ei ole - ellu jääd ikka.

Seda sisuliselt. Mida normdokumendid ütlevad, ei oska kommenteerida.

PS
Küll aga oleks ilus, kui RVK ees oleva viimase kaitselüliti nimivool ei ületaks RVK nimivoolu - antud juhul siis 25A.