Kõige odavam korsten?

[Robi 1]

Ei ma pole seal...sest vaja mitmes kohas korraga teha.Panin kiiruga nõõrid ja jälle Haapsalusse tagasi.Ka siin tuleb muidugi korstnaid teha, aga paekivist, lisan pildid.

[rokikas]

Abiks ehk http://www.schiedel.ee/fileadmin/data/e ... _hk_A4.pdf
Ja kui 3 lõõri tarvis - http://www.schiedel.fi/tuotteet/uudisra ... us-tripla/

[Andrus Schults]

VIIDE!
Inspektor: ehitajad rikuvad korstende paigaldamisnõudeid
17.12.2010, 15:32 Loe kommentaare (1)
Lääne-Eesti päästekeskuse insenertehnilise büroo juhtivinspektori Gerhard Rooda sõnul põhjustavad tulekahjusid vale soojustusmaterjalide kasutamine korstnaehitusel ja vead paigaldamisel.

“Ehitajad rikuvad mõnikord paigaldamisnõudeid, kui üritatakse kokku hoida ning ei kasutata tööstuslikke ja sama tehase ühendusdetaile või soovib tellija mittestandardset lahendust, mille töökindlust on raske hinnata,” rääkis Rooda Saarte Häälele.

Rooda sõnul tehases toodetud metallmoodulkorstnad, mis on õigesti valitud ja paigaldatud, mõistliku kütmise korral probleeme ei tekita. “Tulekahjusid võivad põhjustada metallist isevalmistatud suitsutorud või liiga madala töötemperatuuriga mooduli kasutamine, mis kuumeneb üle,” rääkis Rooda, lisades, et põlevast materjalist vaheseinast või laest läbiviikudes ei ole nõuetekohaseid katikuid või kasutatakse vale materjali (ehituslik soojustuskivivill tehnilise asemel)

“Ostetakse moodulkorsten, aga pannakse sinna taha saunakeris. Kõige kõrgema temperatuuriga on saunakerised, kus eestlaste kütmiskombeid arvestades kipuvad euronõuded lahjaks jääma,” selgitas Rooda, miks saunades korstnad kuumenevad.

Moodulid on isoleeritud (kolmekihilised) ja isoleerimata: iseseisvaid korstnaid saab ehitada isoleeritud moodulitest. Metallmoodulkorstnaid toodetakse suitsugaasi erinevate töötemperatuuridega arvestades ja valik sõltub küttekeha tüübist.


Kõike paremat
Andrus Schults
www.raidkivi.ee

[jeff01]

Teemaalgataja jaoks on asi ammendunud?

Seljuhul võtan julguse teemat risustada.

Mis oleks odav korsten millega saaks jätakata pööningu põrandast alates kuni ülespoole...lõpuni (~5m ehk)
Korsten oli varem punasest kivist ja silikaadist mütsiga kuid kuna ma 2 aastat katuseserva tihendada ei viitsinud siis külmus korsten korralikult lõhki ja punane kivi pudenes totaalselt ära. Võtsin selle korstna laeni maha ja olgugi et oma süü on loll eelarvamus nüüd punase kivi suhtes Mulle ei mahu pähe kuidas ta nii pudruks sai minna kahe aastaga.

Tegu on kahe kivi lõõriga kuid sellist katlamaja korstent tegelikult ei vajaks.....selle taga vaid 1 ahi

Tuttaval nägin huvitavat moodulkorstent, millel isolatsiooni ja eraldi kihte kui selliseid polegi....miski laavakivist moodul vms? Mis sellistest arvata? kuidas elavad pööningul mis hiljem eluruumiks võib saada?

Lugupidamisega

[Õhuke]

Risustaks ka teemat veidi, äkki on kellelgi kasu. Igasugune punase kivi kasutamine korstnas on vene rulett. Veidi leebemal kombel aga mis vahet, tapad ennast kuuliga või tööga. Kui punase kivi korstnasse laod, saad tööd kindlasti. Panen siia pildi mis tehtud kaks aatat õues ilmastiku käes seisnud kividest. Pliiditeost jäid mõned kivid üle ja ladustasin need üldise kivitagavara juurde. Kevade poole trimmeriga toimetades avastasin ennast korraga punase tolmu pilves, ülla, ülla! pliidikivid võtnud järgmise materiaalse oleku, muutunud killustikuks. Seda ilma korstnas/küttekehas olemata. Taamal näha üks tumedam punane, see olnud õues juba aastaid.
Millest tänapäeval korstent laduda? Tundub, et niisugust kivi enam ei tehtagi. Punane laguneb ja silikaat on täpselt samast ooperist. Möödunud sügisel "kühveldasin" katuselt alla silikaadid mis 8 aastat korstnaks olid. Täiesti pudiks olid läinud.
Seega kui ei ole hull ekstremist ja ei taha vene ruletti mängida pööra pale moodulite poole. >Neid on siin kamarakillul juba mõned head aastad kasutatud ja pole lugeda olnud, et katusel killustikuks muutuvad.

[kaminahi]

Maailma koledaim koht niiskuse kahjustusteks on maapinnast esimesed 30 sm. Seal mädaneb kõik. Sealt üles või allapoole enam nii hull ei ole. Korstnas on ka kivid muidugi lihtsad lagunema aga auktellis (VAT 65) ja korralik betoonist valatud müts ja plekist kaabu aitavad sellegi vastu.

[jeff01]

Mind hämmastab täpselt sama asi.....
Kui siia kolisin kus ma hetel elan siis sai maha lõhutud ~100 aastane saun....ja selle korstnakivid said prügimäele tassitud (12 aastat tagasi) Hiljem kui neil väärtus muutus sai enamus neist käiku lastud kuid mõned riismed jäid siiski sinna maha.
Nüüd.....12 aastat hiljem on mul need kivid seal maas täpselt samas seisus mis kümnend tagasi kuid 3a vana korstna võtsin laeni maha sest see oli veel hullem kui ülalpool oleva pildi kõige hullem tellis (Minul oli katuse äär ja otsamüts puudu 2 aastat kuid sel 100 aastasel saunal polnud katust enam olemaski ja pmt seisis korsten alasti seal seinte vahel.

Kuid kõrval seisab mul ~6-7 aastat vana korsten samuti punasest (Mis isegi samast poest) ja samuti silikaadist pitsiga ja võib öelda et peaaegu veatu

[Õhuke]

Maailma koledaim koht niiskuse kahjustusteks on maapinnast esimesed 30 sm. Seal mädaneb kõik. Sealt üles või allapoole enam nii hull ei ole. Korstnas on ka kivid muidugi lihtsad lagunema aga auktellis (VAT 65) ja korralik betoonist valatud müts ja plekist kaabu aitavad sellegi vastu.

Ma na uskmatu. Pole see maapinna asi nii kole ühti kui korstna otsaga võrdled. Ühelt poolt kuumutatakse, Teiselt poolt külmetatakse, must ja ropp veel pealegi.
tegelikult kisub asi ikka sinnapoole, et kivi tehakse nii odavalt ja kiirelt kui võimalik. Selleks, et saada kivi mis kannatab ka korstnas olemist tuleb teda mõni tund kauem ahjus hoida ja tiba gaasikraani lahtimale keerata, et asi korralikult läbi põletada. Need mis meil müüakse on pigem korralikult kuivatatud toorikud. Ahjus ja pliidis kus kivi vett ja külma ei saa kestab, nii nagu tilk vett või jumal hoia ka mõni miinuskraad mängu tuleb on laul läbi.
Mind paneb tiba imestama see, et ka silikaati suudetakse tänapäeval sama pehmet toota, mis sellest, et "vääriskivi" või kuidas teda iganes sõimatakse.

[Robi 1]

Ei kesta jah, silikaat ega punane kui vett ja külma korraga saab( mis on paratamatu).Harva tuleb ette normaalseid kortnaid tänapäeval.Häid tulemusi olen näinud shamotiga pitsid ja ka sommide aukudega tellised( meie Terca pidi sama asi olema).
Olen sellest juba varem ka kirjutanud, et ise olen pitsi ladumise ajal paigaldanud roostevaba plekist koonustoru lõõri ja, siis pole mingit muret olnud, sest niiskus ei saa kivini seest.Omal on korstnapits nii tehtud ( 10 a. tagasi) ja näib hea välja, kuigi silikadid olid pragudega juba alguses. Peale on valatud betoonist plaat ja varikatus.

[Kalvis]

Standardit pole muutma hakatut, igatahes väljatöötajad peavad asja ohutuks. Päästeameti ametlikku kommentaari ohtlikuse kohta pole. Osadel foorumlastel on vaid isiklik vimm esitada, et ei meeldi ja kõik, asjalikke vihjeid pole.

[kaminahi]

Just, just, Kalvis. Puha kallutatud jõud ja sinu meetrised vihjed jäävad aplausita. Kahju, tõsiselt kahju.
Oleksid sa mõnel koolitusel või infopäeval ka kuulamas saanud olla, saaksid ehk midagi kaalukamat öeldud kui, et "kiusatakse".

[Kalvis]

Käi siis oma kaalukad kuulmised infopäevadel korstna teemal foorumisse, arvan, et siin on palju kuulajaid, kes tahaksid rohkem teada kui sina ise.