Kivimaja vundamendi soojustamine?

[PisikePiiga]

Tere

Ootan vundamendi soojustamise kohta asjalikke nõuandeid, sest hetkel oleme saanud nii vastakaid ideid oma ala spetsialistidelt, et raske otsusele jõuda.

Tegu on 2-korruselise kivimajaga, millel on täiskelder kõrgusega ca 2 m. Vundamendi kõrgus on ca 1 m maapinnast ja maa alla jääb seda veel ca 1,5 meetrit. Maja ise on laotud tuhablokist (risti pidi - seinad paksud). Välisseinas on tuhabloki peal on soojustus ja sellel laudis.

Esialgne plaan oli soojustada maja vundament ja rajada ühtlasi ka drenaaz, sest tegu on suhteliselt niiske alaga (kevadel vesi keldris). Oskab keegi nõu anda, mis varianti oleks kõige mõistlikum kasutada: kas tuleks peno panna kogu vundamendi ulatuses või piisab ka nt 30 cm maapinnast allapoole? Peno paksus siis 10-15 cm. Infoks veel seda, et vundamendi ja tuhabloki vahel on tõrvapapp (hüdroisolatsiooniks?).
On avaldatud arvamust, et kuna on niiskema alaga, siis võib niiskus soojustamise tõttu laudiseni jõuda, on arvamusi, et soojustama peaks, sest siis on majas soojem. Kas kindlasti peaks rajama ka drenaazi? Kas vundamendi soojustatud osa peaks olema laudise osast eenduv ehk ulatuma seinast kaugemale kui laudise osa?
Või jätta üldse soojustamata, ehk et ainult vundamendi maapealse osa peale peno ja sellele kate?

Tänan!

[Kalvis]

Drenaaz - kui kelder kordagi ei uputa, pole vaja. Kui uputab, on vaja
Vundamendi soovitan väljapoolt üle võõbata niiskustõkkega, eriti kui on tegu niiske pinnasega.
Soojustada soovitan igal juhul, kuid on kaks varianti - säästukas, kus paned vahtplasti nagu ütlesid ca 30 cm maapinna sisse ja kõik ning täislaks - soojustus kuni täissügavuseni. Antud juhtumil on säästukas ka üsna hea lahendus. Kumba eelistada sõltub drenaazi vajalikkusest - kui vaja, tuleb täissügavuseni kaevata ja mõistlik siis vahtplasti panna korralikult, kui drenaazi pole vaja, soovitan säästukat.

[Külaline]

Tere. Kasutajanimest võib lugeda välja, et kirjutaja on naine. Soovitaks enne hoolikalt mõelda, mis on eesmärk. "plaan oli soojustada maja vundament " vihjeks, et vundamendil pole sooja ega külma kas teda soojustada või mitte. Kas keldris on plaan hakata rajama eluruume? Kui aga selline soov ikka on, siis selle plaani edukas lahendamine on väga kallis. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[PisikePiiga]

Tere. Kasutajanimest võib lugeda välja, et kirjutaja on naine. Soovitaks enne hoolikalt mõelda, mis on eesmärk. "plaan oli soojustada maja vundament " vihjeks, et vundamendil pole sooja ega külma kas teda soojustada või mitte. Kas keldris on plaan hakata rajama eluruume? Kui aga selline soov ikka on, siis selle plaani edukas lahendamine on väga kallis. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tere Alar,
see, et mina naine olen ei muuda fakti, et põrandad talvel väga külmad on. Tõsi, vundamendil pole sooja ega külma, kas ta on penoga kaetud või mitte, kuid kui see vähegi elamisele soojakraade talvel juurde annaks, muudaks see asja oluliselt. Esimesel korrusel on suur elutuba, kus põrandakatteks oli maja ehitamisest säilinud kilp-parkett, mille alla renoveerimise käigus soojustust panna enam ei saanud. Vundamendil ei ole hetkel üldse mingit katet peal - st et on kõigele avatud. Ja ole mõtet teha tööd ka poolikult, kui juba, siis korralikult ja mitte ressursse raisates. Sestap ma siin nõu küsimas olengi...
Keldrisse eluruume pole plaanis teha- ainus eesmärk soojustamisel oleks põrandatele ja üldse majale sooja juurde saada....

[Külaline]

Tere. Jõudsite ka ise asja tegeliku tuumani: " et põrandad talvel väga külmad on". Selle vastu aitaks ehk põranda soojustamine. Keldris vist selleks ruumi on. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Obama]

arumaeivõi mis fruktid siin koos on :s

niiske õhk=tihe õhk=rohkem külma
rohkelt peno=vähem niiskust=vähem külma. mis kasu oleks üldse keldri lae "soojustamisest" kui kõrvalt ikka külm sisse tuleb?

ma ise kaevaks lõpuni välja kui juba kaevamiseks läheb. mõnel bobcatil lased lahti kaevata, materjali lükkad ise külge ja pärast viskad ise pinnase ka auku tagasi. kui säästu varianti teed, siis peab vähemalt külmumispiirist üle kaevama? 1.2m? vundamendi vastu läheb nö mummukile ja sellele peno peale(eps 100-120?). ei tea aind kas peno peale veel miskit läheb...(minu loogika kohaselt läheks ikka polüetüleenkile 0.2mm veel peale, vee tõkkeks...) mummukile peab igastahes ülevalt õhku saama.
täpseid materjalide nimetusi aga siit foorumist vist ilma flashimata ei saa :s

[Teinekülaline]

Kui põrand külm, siis tuleb soojustada põrandat st soojustus keldri lakke, antud kontekstis ka konkurentsitult odavaim lahendus. Vundamendi soojustamisega on vaja tegeleda vaid juhul, kui kelder vaja soojemaks saada. Soojus ja niiskus on kaks eraldi teemat. Seega drenaazi vajalikkus ei ole seotud soojustusega. Ei saa hästi aru sellest "võib niiskus soojustamise tõttu laudiseni jõuda". Laudise allservas ja taga peab alati tuulutusvahe olema, ei oma tähtsust, kas soojustatud või mitte.
PS Kui on tingimata soov vundamenti soojustada, siis lihtsam oleks vertikaalne soojustus paarkümmend cm maa sisse ja edasi horisontaalselt kaldega majast eemale.
PS2 Viimase postitaja jutt mummukilest vundamendi ja soojustuse vahel liigitaks ma jaanipäevanaljade rubriiki, ehitaja huumor, ju nõu

[Obama]

spets kes pole niisket keldrit tunda saanud ja annab rumalaid vastuseid ka veel?:o

[Teinekülaline]

Jään põnevusega ootama tarku vastuseid, oma pikaajalise ehituspraktika juures olen õppinud vähemalt seda, et õppida pole kunagi hilja

[Teinekülaline]

Et nüüd asi isiklikuks läinud ootaks konkreetset viidet, näidet, seletust sellele mummukilele seal vundamendi ja soojustuse vahel. Oskan lugeda:
".....vundamendi vastu läheb nö mummukile ja sellele peno peale...."
Ja see on pehmelt öeldes huumor

[Obama]

see hüdroisolatsioon mis lubab pinnase liikumist ka, on ju mummuline? olgu ta siis mummukumm või krt teab mis huinjaa - sai ju selgesõnaliselt välja kirjutatud, et siit foorumist on võimatu konkreetseid tootenimesid teada saada samas kui kõik on profid ja spetsid ja mida kõike veel

[pipeline]

Igal juhul tasub vundament soojustada kogu ulatuses ja nagu juba mainiti kui nagunii vaja drenaazi jaoks kogu vundamendi külg lahti kaevata. Esiteks hoiab see kogu keldri talvel soojemana ja seetõttu ka 1. korruse põranda. Arvatavasti on vundment betoonist ja keldri vahelagi samuti betoonplaadina nii et mööda vundamenti ja keldri lage jookseb külmasild ja külm ka põranda alla ja selle vastu ei aita ka lae altpoolt soojustamine. Külmub ju maapind tavaliselt ikka min 1,2m sügavuseni. Aga isolatsiooni maa sisse 15 sm küll pole mõtet panna, kui siis ainult ülespoole maapinda, aga siis jääb soojustuse erineva paksuse tõttu aste maapinna lähedale ja peab midagi ette võtma vältimaks külmakergete tõttusoojustuse kahjustamist.

[Obama]

tänud põhjaliku seletuse eest

tegin ise kalkulatsiooni just - eps100 50mm peno läheks 5 pakki, mis teeb ~210euri.
100mm läheks ~9pakki e ~390euri. lisaks siis veel mummukile + polü ja kaevamine ja kokku saab ~640-800 euri? (arvestasin ainult maa-alust osa ja ilma drenaazita + bobcatiga kaevamine ja ülejäänd ise tegemine)
arvestades saadavat kasu, siis ütleks et tegu peenrahaga?

[Roland66]

http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503E ... lid_284107
Vundamendi isolatsioon peab hoonet kaitsma kogu eluea vältel
Kristo Mäe
aripaev@aripaev.ee
04.04.2005 00:00
Vundament on vaja keldriga hoonel isoleerida ennekõike sellepärast, et muuta hoone soojapidavamaks ja kaitsta seda muutliku ilmastiku eest. Keldrita hoone vundamendile annab soojustamine kaitse külmakergete eest.
Vundament on maja alus ja kui vundamendi ehitus-, soojustus- ja hüdroisolatsioonitöödega on eksitud, siis olgu muud hoone osad ehitatud kui hästi tahes, saab edasiseks määravaks teguriks siiski hoone vundament.
Andrus Mutli, OÜ Vennad Ehitus juhatuse esimees

Vundament on ehituse aluseks ning seda tuleb sarnaselt hoone teiste osadega kaitsta muutuvate ilmastikuolude eest, ütleb Saint-Gobain Isover Eesti ASi müügijuht Hellart Kala. Tema sõnul aitab vundamendi ja aluspõranda isolatsioonitööde õige planeerimine ning teostamine välistada tulevikus kahjusid, mis peale vundamendi võivad tekkida ka hoone põranda- ning seinakonstruktsioonides.
Põhiline viga, mida soklite ja pinnase isoleerimisel tehakse, on ebasobiva materjali kasutamine. Üldiselt teatakse, et niisugustes kohtades tuleb kasutada plastisolatsioonist materjale, sellega aga tihti teadmised piirduvad. Nii juhtub praktikas sageli, et vundamendi isoleerimiseks sobiliku materjali omadustele ja kasutusotstarbele ei pöörata piisavat tähelepanu, ütleb Kala.
Tema kinnitusel on vundamendi isolatsioonimaterjalide kõige tähtsamaks omaduseks niiskuskindlus ja soojapidavuse püsimine. Tegelikult peab soojustus konstruktsioonis püsima kuivana vähemalt 50 aastat, lisab Kala.
OÜ Vennad Ehitus juhatuse esimehe Andrus Mutli sõnul on vundamendi soojustamisel levinuim materjal Styrofoam (XPS-plast, sinine penoplast), kuigi kasutatakse ka niinimetatud valget vahtpolüstürooli (EPS-plast). Sel juhul tuleks aga jälgida enne materjali kasutamist markeeringuid. Näiteks fassaadi vahtpolüstürooli kasutamine vundamendis ei lõpe hästi, tõdeb Mutli.
Samuti nagu XPS-plaate, ei ole ka spetsiaalseid niiskete tingimuste jaoks välja töötatud EPS-plaate vaja katta täiendava niiskustõkkega, ütleb ThermiSol OÜ turundus- ja müügijuht Hanno Egipt.
Väär on levinud arusaam, nagu sobiks märgadesse tingimustesse vaid sinine plaat sinine on värv ja see ei mõjuta vähimalgi määral toote tehnilisi omadusi. Vundamendi väliseks külmaisoleerimiseks sobiva EPS-plaadi tehnilised näitajad ei jää tänapäeval ka pikaajalisel kokkupuutel niiskusega XPS-plaadile alla.

Vundamendi soojustamiseks e...
Andrus Mutli sõnul on soojustamisel olulisim jälgida, et kasutataks õigeid materjale ja kõiki töid tehtaks õiges järjekorras vastavalt vundamendi tüübile, sest valesti paigaldatud soojustus võib kasu asemel kahju tuua.
Näiteks ilma keldrita hoone puhul, kui on tegemata horisontaalne hüdroisolatsioon ja samas paigaldatakse vundamendile soojustus, on efekt vastupidine: altpoolt tulev niiskus ei saa väljuda soklipinna kaudu, vaid kondenseerub soojustuse taha, toob Mutli näite soojustuse paigalduse vigadest, mis on enamjaos tingitud vähestest teadmistest, lohakast tööst ja valest paigaldusjärjekorrast.
Näiteks monoliitvundamendi puhul on Mutli sõnul kõige mõttekam paigaldada soojustus vundamendi sisse ehk kahe armeeritud betoonplaadi vahele.
Väljast katta betoonplaat hüdroisolatsioonimaterjaliga (SBS), siis mummukile, geotekstiil ja vett läbi laskev pinnas, õpetab Mutli. Ei tasu unustada ka drenaazitoru, mis peaks asetsema taldmiku aluspinna alumisel joonel, lisab Mutli. Fibo Geotäide on näiteks väga sobiv, kuna omab head dreenimisvõimet, mis võimaldab pinnase- ja sadevett hoonest eemale juhtida, tagades samas ka konstruktsiooni hingavuse.
Et vundament on maja alus ja selle püsimisest sõltub terve hoone säilimine, soovitabki Mutli lasta vundamenditöid teha ainult asjatundjatel või vähemalt nendega enne konsulteerida.
Vundament on maja alus ja kui vundamendi ehitus‑, soojustus- ja hüdroisolatsioonitöödega on eksitud, siis olgu muud hoone osad ehitatud kui hästi tahes, saab edasiseks määravaks teguriks siiski hoone vundament, nendib Mutli.

[Roland66]

Vundament kardab niiskust
Kaido Kaasik
02.05.2003 00:00
Juba kasutuses olnud hoonete vundamendid on tihtipeale ebapiisava soojapidavusega, hüdroisolatsioon on kahjustatud, samuti võivad seal esineda praod.
Renoveerimistöid peame alustama vundamendi lahtikaevamisega täies mahus. Seejärel avaneb meile tegelik pilt kahjustustest ja remonditööde tegelik maht. Tavaliselt on tegu vundamendiplokkidest laotud või valatud monoliitse konstruktsiooniga, mis on hüdroisoleeritud bituumeniga ning hiljem kaetud tsemendikrohviga (sokkel).
Taastamistööde läbiviimise esmaseks etapiks (eeldusel, et konstruktiivselt on tegu piisavalt tugeva vundamendiga) peaks olema vanade kahjustatud ning mittekandvate kihtide eemaldamine. Kui vundament on tugevate soolakahjustustega, tuleb kasutada spetsiaalseid renoveerimiskrohve, mis sobivad ka muinsuskaitse all olevatele hoonetele. Nii katame ning ühtlasi tasandame kahjustatud vundamendipinna. Seejärel tuleb meil valida sobilik hüdroisolatsioon ning vajalikud kruntpreparaadid. Soklitele sobivaid hüdroisolatsioone on mitmeid tsemendil baseeruv, bituumenmastiks, isekleepuv bituumenkangas, kahekomponentne mastiks vms.
Suhteliselt kiiresti saab vundamendi katta isekleepuvat bituumenkangast kasutades, sest materjaliga kaetud pind on vahetult pärast katmist veetihe. Samuti on eeliseks kanga kasutamise võimalus miinuskraadide juures (kuni -5 °C) ja niiske aluspinna korral. Eespool loetletud juhtumitel tuleb aluspind enne materjali paigaldamist hoolega kruntida spetsiaalse preparaadiga.
Välisküljelt armeerimiseks polüeteenkilega kaetud bituumenkangast iseloomustab hea nakkuvus ning elastsus. Tagumine kleepuv külg on transportimise ajaks kaetud vahapaberiga. Paigaldamine on lihtne. Paanid kleebitakse ülalt alla ja seejärel eemaldatakse vahapaber. Materjali kasutamist takistavaks teguriks on asjaolu, et see eeldab suhteliselt siledat aluspinda. Ka peab meeles pidama, et vundamendil olevad laienemiskohad tuleb faasida (ümardada) montaaþitsemendi abil enne bituumenkanga kleepimist. Paanid peavad seinal olema teineteise suhtes umbes 10sentimeetrise ülekattega (sama kehtib hoone nurkade kohta). Sel viisil isoleeritud pinda saab täiendavalt soojustada spetsiaalsete vahtplastplaatidega (sinised). Plaatide paigaldamiseks saab kasutada bituumenmastiksit. Bituumenmastiksit kasutame ka hüdroisolatsioonitöödel pindadel, mis on ebatasased, samuti vundamentidel, mis vajavad lisaarmeerimist.
Armatuurvõrk vajutatakse värskelt pinnale kantud bituumenmastiksisse ja kaetakse täiendavalt bituumenmastiksiga. Seejärel võime sama materjaliga kleepida soojustusplaadid (sinine vahtpolüstürool). Vundamendi sokliosa võib katta mõne dekoratiivkrohvi süsteemiga. Nimetatud süsteem vormistab vundamendi sokliosa nägusalt ja ühtlasi kaitseb soojustuskihti vigastuste eest.
Kui vundament on vajalikus mahus renoveeritud, peame ka kontrollima drenaaþi seisukorda ja vajadusel remontima kahjustatud kohad. Tagasitäitel peame kontrollima, et drenaaþi torustik oleks kaetud filtreeriva kihiga näiteks sobiliku fraktsiooniga kergkruus. Seejärel teostame tagasitäite pinnasega.
1. nakkekiht CR63+CC81
2. aluskrohv CR63
3. renoveerimiskrohv CR62
4. viimistluspahtel
5. fassaadivärv CT54
6. hüdroisolatsiooni emulsioon CO81
7. montaaþitsement CX15
8. pinna niisutamine
9. hüdroisolatsiooni membraan CR166
10. bituumenkrunt CP41
11. bituumenmastiks CP43 hüdroisolatsiooniks
12. CP43 vahtpolüstüroolplaatide kinnitamiseks
13. vahtpolüstüroolplaat
14. müür
15. drenaaþiplaat
16. liivapadi
17. tagasitäide
18. renoveerimiskrohvi kontsentraat CO84

Failid on koos fotodega, kuid neid lisada siia ei oska. Kellele vaja, kirjutage euroroland@hotmail.com

[maik]

Roland kirjutas;
1. nakkekiht CR63+CC81
2. aluskrohv CR63
3. renoveerimiskrohv CR62
4. viimistluspahtel
5. fassaadivärv CT54
6. hüdroisolatsiooni emulsioon CO81
7. montaaþitsement CX15
8. pinna niisutamine
9. hüdroisolatsiooni membraan CR166
10. bituumenkrunt CP41
11. bituumenmastiks CP43 hüdroisolatsiooniks
12. CP43 vahtpolüstüroolplaatide kinnitamiseks
13. vahtpolüstüroolplaat
14. müür
15. drenaaþiplaat
16. liivapadi
17. tagasitäide
18. renoveerimiskrohvi kontsentraat CO84

Ja kogu selle staffi paika monteerimine koos kaeve-töödega maksab ilma naljata al.500.- m2+ km.
Nii, et tekib küsimus kogu ürituse ratsionaalsusest.
Tsiteeriksin veelkord Alarit kes juba teema alguses ütles kuldsed sõnad " vundamendil pole sooja ega külma kas teda soojustada või mitte" kui just keldrisse eluruume ei planeeri.

[Obama]

Vaata, point pole minu vanuses, ega minu "herne" suuruses.
Tee endale selgeks, milleks seda nö. "mummukilet" (katet- väike vihje) kasutatakse ja mis see üldse on. Seejärel võid siin foorumis ringi surfata ja head infot hankida, samuti ka pädevuse piires nõu anda inimestele, kellel nõu vaja on. Senikaua, kui sa suuresti tähtsad asjad segi ajad ja oled niisama negatiivselt laetud teiste kasutajate suhtes, pole sinu kirjutistel väga mõtet.
Lihtsalt minu arvamus.

x2

mille jaoks see teie arvates on siis?

[Roland66]

Roland kirjutas;
1. nakkekiht CR63+CC81
2. aluskrohv CR63
3. renoveerimiskrohv CR62
4. viimistluspahtel
5. fassaadivärv CT54
6. hüdroisolatsiooni emulsioon CO81
7. montaaþitsement CX15
8. pinna niisutamine
9. hüdroisolatsiooni membraan CR166
10. bituumenkrunt CP41
11. bituumenmastiks CP43 hüdroisolatsiooniks
12. CP43 vahtpolüstüroolplaatide kinnitamiseks
13. vahtpolüstüroolplaat
14. müür
15. drenaaþiplaat
16. liivapadi
17. tagasitäide
18. renoveerimiskrohvi kontsentraat CO84

Ja kogu selle staffi paika monteerimine koos kaeve-töödega maksab ilma naljata al.500.- m2+ km.
Nii, et tekib küsimus kogu ürituse ratsionaalsusest.
Tsiteeriksin veelkord Alarit kes juba teema alguses ütles kuldsed sõnad " vundamendil pole sooja ega külma kas teda soojustada või mitte" kui just keldrisse eluruume ei planeeri.

Kui on kelder külm, on ka esimese korruse põrandad külmad jne.

[Teinekülaline]

Ilmselt tuleb minna teisele ringile - see kukepoks ja terminite ilutulestik ei tarvitse teema algatajale korda minna. Muuseas Rolandi reklaamimaiguline copypaste tekst sisaldab küll palju tarkusi kuid antud teemasse ei sobi kohe mitte. Nimelt on seal juttu UUTE vundamentide rajamisest / vundamentide renoveerimisest kus OLEMASOLEV hüdroisolatsioon on kahjustatud. Kui jutuksoleval majal puudub vundamendil hüdroisolatsioon siis toimivat sellist ei ole sinna mõistuse piiresse jääva eelarvega võimalik tekitada. Hüdroisolatsioon peab olema üks tervik nii vertikaalselt ümber vundamendi kui horisontaalselt selle ALL. Ehk kasutades varasemalt toodud analoogiat kui me astume kummikuga, millel puudub tald, veeloiku, siis ükskõik kui vingetest materjalidest on kummiku küljed, saab jalg koheselt märjaks. Osaline isolatsioon võib anda soovitule vastupidise tulemuse, konstruktsioonidesse pääsenud niiskusel on takistatud väljapääs jne...
Algusesse. Milles probleem. Maja on külm. Köetava mahu välispiirded moodustuvad ülemise korruse lagedest, välisseintest ja esimese korruse PÕRANDAST. Soojustades vundamenti suurendame köetavat mahtu keldri kubatuuri võrra. Keldris küte puudub ja keldri soojenemine toimub läbi põranda ehk põrand on ikka endiselt ebameeldivalt jahe. (Omaette küsimus on keldri temperatuuri tõus, kui keldrit kasutatakse toiduainete säilitamiseks võib see olla hoopis negatiivne kaasnähe)
Soojustades esimese korruse põrandat saame klassikalise alttuulduva põrandaga maja. Kas see tuulduv osa on 20cm või 2m kõrge, on kelder/ei ole, ei oma vahet.
Siit omakorda - kui vundament ulatub külmumispiirist allapoole, tsiteerime: "vundamendil pole sooja ega külma kas teda soojustada või mitte"
Drenaaz on eraldi teema.
PS. Obamale. "Mummukile" ainus ülesanne on mummud sissepoole vundamendi välispinna ja pinnase vahele dreeniva vahe tekitamine. St ta on osa drenaazist ja ei maksa talle mingeid hüdroisolatsiooni ega mehaanilise kaitse ülesandeid anda

[coachman]

Jutt on päris tuliseks kiskunud aga ehk selgub vaidlustes tõde Seega torkan oma küsimused kah vahele. Siin on öeldud et vundamendil pole sooja ega külma sellest, kas teda soojustada, kui just tube keldrisse teha ei taha. Mina tube ei taha teha, küll aga töötuba - ehk siis ikkagi sooja ruumi. Vundamendil on paksud (ca 70-80 cm) paekivist seinad, ca 1,3 m maa all + sokkel ca 0,7 m. Mingit hüdroisolatsiooni ei ole. Vundamendi kaevan väljast poolt niikuinii lahti drenaaži paigaldamiseks. Kas võib paigaldada vundamendile ja soklile soojustuse, et töötoas kergem sooja oleks hoida? Ja kas see soojustus võib olla EPS (+krohv sokliosal)? Või on veel muid variante?

[Külaline]

arutlen selle viimase kallal - väljapoole soojustus, kui palju? maja seintes peaks olema ca 20 cm, kas siis selle vundamendi soojustus samuti ca 20cm? Väljaspoole soojustus st. need 70-80 cm-sed seinad tuleb soojaks kütta ja soojad hoida. Miks mitte soojustada seest (seest kui ka väljast?) seda keldrit-tööruumi, et kütta vaid ruumi õhku, mitte neid massivseid seinu. Mis saab põranda soojustusest?

[pipeline]

Köetava mahu välispiirded moodustuvad ülemise korruse lagedest, välisseintest ja esimese korruse PÕRANDAST. Soojustades vundamenti suurendame köetavat mahtu keldri kubatuuri võrra.

No see on alles pärl, millele annb ikka tulla. Äkki suureneb veel kütte kulu ka kui vundament soojustada? Mulle tundub hoopis, et vundamenti soojustades väheneb köetav kubatuur, sest jääb ära ümber vundamendi oleva pinnase kütmine. Kõigele lisaks ei sõltu küttekulu teoreetiliselt üldsegi kubatuurist vaid väispiirete soojajuhtivusest, õhuvahetusest s.h infiltratsioonist ja muust sellisest. Teemaalgataja ärgu lasku ennast igasugustest teoreetikutest häirida ja katsugu loogiliselt mõeldes sellest teemast ka kasulikke näpunäiteid leida.

[samaprobleem]

Mul olid l2hteandmed enam-v2hem samad aga keldrit ei olnud vaid pinnasele valatud betoonp6rand. Puudub igasugune hydroisolatsioon . Sellep2rast n2gin ainsa v6imalusena ehitada olemasoleva betoonp6randa peale klassikalises m6istes alt tuulduv p6rand (ruumide lae k6rgus v6imaldas 10 cm soojustusega). Tuulutusvahesse sai puuritud seina avad.
Kui nyyd hakata seina soojustama (kivimaja) kas siis ei peaks soojustus ulatuma v2hemalt osaliselt sokli ylemisest piirist allapoole, et v2ltida kylmasilla teket?
Ylej22nud sokliosa j2taks siis lihtsalt krohvi alla, et konstruktsiooni p22sev niiskus saaks kuival ajal v2lja tuulduda (arvan et suurvee ajal pinnavesi taldmikust k6rgemal!)

[Külaline]

Tere. Kahju kohe sellest pisikesest piigast, kes on üritanud meeste mängumaale tulla. Teema on segi pööratud nagu pudru ja kapsad nii, et sellest ilma insenerliku ettevalmistuseta enam aru ei saa. Vahtu ja müra on sellesse teemasse ikka mehemoodi pandud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[Obama]

...
eps100 100mm peaks sobima küll. ei usu et 20cm vaja läheks (va põrandasoojustusega).
siit saab ehk sokli kohta infi juurde: http://www.apollo.ee/product.php/3009211 - 2006 väljalase oli suht norm kui puudulikkus ja rämedad vead kõrvale jätta
ilmselt tasub enne raamatukogus seda uurida kui ostma hakata... muidu pärast on miskit puudu jälle.
seina ennast küll soojaks ei pea kütma - kui on põrandasoojendus, siis peab lihtsalt elementide ja soojapidavuse pärast sein veits külmakindlam olema?
põhieesmärk oleks ikka külmasild eemaldada