palkmaja soojustus

Palkmajade teema
fixx
külaline

palkmaja soojustus

Lugemata postitus Postitas fixx »

tere

minu küsimus oleks järgmine ,kuidas soojustada palkmaja penoga ,minu ettekujutus on selline ,lüüa palkide peale prussid 5x8cm ,nende vahele 6-7 cm peno,peno äärtest makrofleksi täis,samuti peno vahe penoga,siis sinna peale tuuletõke,ja tuuletõkkele voodrilaud peale,seestpoolt siis niimoodi ,palgile reikad,siis kipsplaat ,mille alla3cm peno,kas kahelt poolt penoga soojustamine palgile miskit halba ei tee?kui olen midagi valesti ettekujutanud ,siis parandage mind.


tänud ette.
Kasutaja avatar
Jaan
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 440
Liitunud: 01 Veebr 2005, 22:15
Asukoht: Tartu
On tänanud: 6 korda

Lugemata postitus Postitas Jaan »

tuuletõket peno puhul enam ei ole vaja, kui vahed makroga ära täidad
Külaline
külaline

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Minu isiklik arvamus on ,et kui sa palkmaja penoga soojustad ,siis võid endale mingite aastate pärast uut maja ehitama hakata.kui väljas on ütleme -20jatoas+20 ,siis 0 jääb seina sisse kuna peno ise eriti ei hinga ,siis 0 tekib kondensaat,see on paras tati kiht.Mina soovitan palkmaja ehitajatelt uurida,kuidas palkmaja soojustatakse.See on ainult minu isiklik arvamus.
Külaline
külaline

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. Ei tea miks see 0 C peaks kondensaati tekitama? Füüsikaseadustega see küll ei haaku. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
vask
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 4
Liitunud: 15 Sept 2005, 21:12

Lugemata postitus Postitas vask »

soojusta seest poolt villaga
e h i t u s t ö ö d 53765357
malviine
külaline

Lugemata postitus Postitas malviine »

kui palkmaja peno ja maiteamillega veel üle lüüa, kas siis mitte palkmaja oma mõtet ei kaota?
Külaline
külaline

Lugemata postitus Postitas Külaline »

siis tekib ju jälle küsimus - mis mõte siis on palkmajal?kas ainult muuseumi eksponaat?
asjapulk
külaline

Lugemata postitus Postitas asjapulk »

palkmaja soojustamine penoga oleks suurim viga,mis teha saaks.Kust tuleb üldse selline idee? Kui palkmaja on külm, siis topi vara vahed ja nurgad vildi villa või takuga korralikult pane tuuletõkke plaat väljapoole ja vooder peale. Kui praegune olukord on väga külm, siis tuuletõkke alla võid panna ka villa 70...100 mm, siis peaks olema küll soe, aga tuuletõke paigalda korralikult ja ärge unustage tuulutust. Seestpoolt palkmaja võib ka soojustada villaga, seda juhul, kui ei taha välimust rikkuda, aga see pole siiski eriti soovitav ja võib kergemini anda ebasoovitavaid tgajärgi kui väljast soojustamine. Peno ei soovita isegi vaenlasele mitte puitmaja juures.
andrus
külaline

Lugemata postitus Postitas andrus »

asjapulk
Külaline





Postitatud: Püh Veeb 12, 2006 19:50 Teema:

--------------------------------------------------------------------------------

..... Loll jutt. Kirjutage rohkem tõesti seda mida teate mitte ärge laduge huupi mingeid totrusi, mida äkki mõni võtab tõe pähe.....


Mida see penosoojustus, siis palgile teeb?Kuidas ta kahjustab palki?
sundehitaja
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 112
Liitunud: 29 Aug 2005, 15:49

Lugemata postitus Postitas sundehitaja »

Üsna keeruline probleem.Esimene asi milles püüa selgusele jõuda on see miks Su maja tegelikult külm on.Katus,külm põrand,konstruktsioonide liitekohad kust soe võib välja pääseda.Asi on selles ,et seinad ei pruugi olla suurimad sooja kaotajad.Aga kui nad siiski on,siis otsusta ära kus Sa palgi säilitada tahad,sees või väljaspool või ei taha üldse palki välja jätta.
Niiskusrežiimide puhul kehtib põhimõte ,et sisemised kihid peavad olema halvema niiskuse juhtivusega kui välimised.Fassadi peno juhib ca 15 korda halvemini niiskust kui vatt.Puidu niiskusjuhtivust vastu penot ma kahjuks ei tea ,seepärast ei saa öelda kus ta peaks asuma, kas seespool või väljaspool palki.Mis puutub aga kondentsi siis kondents tekib pindadel mitte materjalis ja puhta palgi puhul on Sul kuskil palgi sees ikkagi talvel 0 kraadi.Nii et võrdse soojustamise puhul penoga olukord ei muutu niikaua kui kastepunkt ei satu palgi pinnale kus võib kondents tekkida.Arvestades vati tundlikkust niiskuse suhtes kardaks ma vatti rohkem kui penot.Peno on 'iseseisev 'materjal, kuid vatt ilma tuule ja aurutõkketa pole välisseintes efektiivselt .kasutatav
küsija
külaline

Lugemata postitus Postitas küsija »

palun selgitusi palkmaja soojustuse paigaldamisel. Väljapoole on pandud vill + tuuletõke +tuulutusvahe+voodrilaud.
Küsimus on selles, et kas tuuletõkke plaadi ja sokli vahel peaks olema õhuvahe või peaks see olema tihedalt omavahel ühendatud (n.t. vahuga)???
Sellel teemal mul ehitajad läksid vaidlema ...ja jäidki erinevatele seisukohtadele. Kumb siis õigem??
Taastaja
külaline

Lugemata postitus Postitas Taastaja »

Villsoojustus peab olema ka alt tuuletõkkega kaitstud. Kas see tuuletõke peab vastu soklit minema on iseküsimus. Küll ei tohiks seda isoleerimata kujul vastu soklit paigaldada, sama kehtib ka soojustuse kohta. Aga väike vahe külmema ja soojema materjali vahel ei tee kunagi paha, kui jah sealt tuul otse sisse ei saa.Kuidas, aga teil täpselt see sokkel ja tuuletõke kokku saavad ei osata ju nii ära arvata?
Kasutaja avatar
numan
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 383
Liitunud: 15 Mai 2006, 16:16
Asukoht: Soome
On tänanud: 1 kord
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas numan »

sõber ostis omale vanema palkmaja (soojustamata) ja kui seest kooris maha kõik 20 tapeedikihti ja aluspapp avastas et toa poolt on lihtsalt paarisendine kiht palki tolmuks ära mädanenud. plaanime koos tal see väljast 100 penoga soojustada.
Alati on alternatiivlahendus!
Taastaja
külaline

Lugemata postitus Postitas Taastaja »

Sellest jutust saab nagu aru, et penoga soojustamine väldib siis alumise palgi mädanemist?
Külaline
külaline

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Peno ei lase palgil hingata. Maja seest tulev niiskus pääseb läbi palgi ja jääb peno taha pidama. Selle tõttu muutub sein rõskeks ja hakkab mädanema.Elagu Peno
Külaline
külaline

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. Peno laseb palgil hingata. Maja seest tulev niiskus ei lähe kõik läbi palgi, osa jääb palgi sisse. Peno taha niiskus pidama ei jää vaid liigub välja. Seetõttu sein ei muutu rõskeks vaid vastupidi: kuivaks ja soojaks ning ei hakka mädanema. Elagu Peno. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Kasutaja avatar
Pildistaja
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 106
Liitunud: 31 Jaan 2005, 17:03
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas Pildistaja »

...Veeaurudifusioon on veeauru liikumine läbi ehitusmaterjali. Tihti kutsutakse seda rahvasuus seina "hingamiseks". Hoone välisseintes tuleb sellega arvestada, et ei tekiks aurutihedat kihti. EPS toodete difusioonitakistustegur μ on 15-70 (gaasbetoonil 6-12; puidul 150-250). Tegur μ näitab mitu korda on materjali difusioonitakistus suurem sama paksusega seisvast õhust.

allikas: http://www.plaat.ee/index.php?option=co ... &Itemid=39

Kui peno difusioonitakistus on puidust väiksem e. aurujuhtivus on parem ,kui puidul, siis ei saa niiskus kuidagi antud materjalide vahele kogunema hakata.

Muus osas on palkmaja katmine penoga rohkem maitseasi.
Kõige olulisem on silmale nähtamatu...
Vasta