Millist küttesüsteemi valida?

[pumpury]

Siutsuks veel niipalju lõpetuseks vahele, et 5-6 aastat tagasi tekkis tore soojuspumbasoovija ( venekeelne klient), kes tellis oma 150-180 m2 maja kütteks-jahutuseks parima ja kõige kallima seadme, mida sel hetkel pakkuda oli. Maja tal eriti hästi soojustatud, sest isegi garaazi fiboplokist sein (kuhu tuli kinnitada välisosa) oli nii seest kui ka väljaspoolt 15 cm penoga kaetud. No ja see mees ütles kohe, et tegelikult pole tal sellist kütet üldse vaja, sest ta naine kütab kogu elamise rahulikult ära - aga kuna naabril taoline asi seinal, siis tema tahaks ka – näitamaks, et pole kehvem. Noo-jaa, kui tellimus täidetud ja tema mammit hiljem nägin, siis jäin peremehe juttu uskuma, sest tema baba pikkuse, rinna, vöö ja puusa ümbermõõdud olid suuremad kui siin “kaminahju” poolt pakutaval saledal küttelahendusel.
Kokkuvõte ikkagi selline, et esmajärjekorras max soojustus ja siis sobiv küte! Las Katariina ise mõtleb,
kellega ja millega on vaja seda suht väikest ruumi kütta!

[kaminahi]

mina soovitan oma laborites testitud sihvaka tellisahju ...

Kahjuks pole sa peale selle seksika sõna "sihvakas" (+ "vöö ümbermõõt") mitte midagi konkreetset esitanud.

Kolme lõõriga ahi: 1. esimene õüles, teine alla, kolmas üles- ülaühenduse korral
2. esimene üles, teine ja kolmas alla, altühenduse korral.

Kui kolle tõsta kõrgemale, saab tuharuumi alla lõõri ja ahi soojeneb ka vaskul küljel põrandani.

Loodan, et see on arusaadav. Variandid pole muidugi piiratud. Mis ei tähenda, et üldvõimsus just palju muutuks, pigem selle karakteristika.

[Külaline]

See joonis ei ole mõõtkavas.
Kas seal tuld ka tegema hakatakse?

[Külaline]

See joonis ei ole mõõtkavas.
Kas seal tuld ka tegema hakatakse?

Sooh, kas tahtsid juba spikerdama hakata?
Urmasr

[Külaline]

See joonis on möötkavas ja tuld selles tegema ei hakata.
Küsija muidugi teada.

[kaminahi]

Pumpameeste tungival nõudmisel pean lisama siiski paar seletavat joonistamist minu soovitatud saledast ahjust, nii hinnalt kui põrandapinnalt

[madis64]

Ahju parempoolse külje soojenemistingimused on ilmselt oluliselt erinevad vasakpoolse külje omadest - praod väliskihis garanteeritud?

[Külaline]

huvitav oleks lõpuks sellistele projektidele ka arvutust näha, aga haritud mees nii kitsi või pole lihtsalt näidata.peaasi, et tömbab!

[motamees]

Ahju parempoolse külje soojenemistingimused on ilmselt oluliselt erinevad vasakpoolse külje omadest - praod väliskihis garanteeritud?

Mõlemalt poolt langeva lõõriga kaminahjul on ka esi ja külgseinal erinevad soojenemise tingimused. Kui õigesti ehitada, ei ole praod väliskihis garanteeritud. Lausa vastupidi. Pragusid ei tule. Nii ka küsitud ahjul.

[Küsimus kaminahjule]

mina soovitan oma laborites testitud sihvaka tellisahju ...

Kahjuks pole sa peale selle seksika sõna "sihvakas" (+ "vöö ümbermõõt") mitte midagi konkreetset esitanud.

Kui ma ütlen veelkord, et kõik andmed on öeldud, siis sa jälle ei usu, et siin seksiga mingit pistmist ei ole.

Ahju küttepindala on olemas, pinnatemperatuur olemas, kasutegur olemas, puude energiaväärtus olemas. Mida veel? Kordan veelkord üle, et haritud inimene saab sellest vastuse, aga teised jäävadki uskumatuteks Juhaniteks. Teema algatajale ma soovitasin sellise ahju ja võtan vastutuse, et see on selle ruumi kütmiseks piisav ka siis kui pumbad seisavad voolu puudusel või toodavd külma ilma tõttu kasu asemel kahjumit. Ahi ei tea, mis ilm väljas on, tema teab, et peab tootma ühest kilost halgudest ca 3,2 kW soojusenergiat ja selle salvestama pikaegseks ühtlaseks loovutuseks ja see kõver moodustab graafilisel kujutamisel üldjuhul väljas valitseva temperatuuri ööpäevakõveraga ühe joone.
Ka on kaasaegsel ahjul paljudele inimestele, väljarvatud loomulikult pumbaeelistajad, meeldiv ahjutule meeldivus ja ööpäevaringne sooja vaikuse nauding.
Kui selles ahjus põletada ära 15 kg kuiva halupuud, saab 48 kW soojust, ehk keskmiselt 2 kW igas tunnis.Kui põletada aga 20 kg siis saab 64 kW, ehk 2,67 kW tunnis. See on aga külma ilmaga enamusele sellisesse võrdlusesse sobilikele pumpadele üle mõistuse.

Mis jäi veel arusaamatuks?

-----------------------------------------

Küsiks, et kui kaua see 15kg puud põleb? Kas tõesti 24h???

[motamees]

Küsiks, et kui kaua see 15kg puud põleb? Kas tõesti 24h???

Napsan siinkohal küsimuse, mis postitaja nime järgi vist mulle ei kuulu. Võibolla on aga inimesel lihtsalt selline nimi.
Siinkohal peab tõesti tunnistama fakti, et need 15kg puid ei põle 24 tundi. Koldetäis põleb ära umbes tunni pooleteistmega. Tekkinud enrgiakogus aga "salvestatakse" kividesse ja see väljub sealt pikema aja jooksul, olenevalt ahju ehitusest ja massist.

[Kommentaar motamehele]

Küsiks, et kui kaua see 15kg puud põleb? Kas tõesti 24h???

Napsan siinkohal küsimuse, mis postitaja nime järgi vist mulle ei kuulu. Võibolla on aga inimesel lihtsalt selline nimi.
Siinkohal peab tõesti tunnistama fakti, et need 15kg puid ei põle 24 tundi. Koldetäis põleb ära umbes tunni pooleteistmega. Tekkinud enrgiakogus aga "salvestatakse" kividesse ja see väljub sealt pikema aja jooksul, olenevalt ahju ehitusest ja massist.

Mina olin küsija ja nii see salvestamise värk tõesti on. Samas tuleks tõe huvides välja tuua, kas eelpool maintud kasutegur seda "soojatoomise ebaühtlust" ka arvestab? Point siis selles, et kütmist alustades läheb suhteliselt suur hulk energiat korstnasse, kuid hiljem peale siibri sulgemist annab ahi salvestunud soojust ruumi. Praktikas (kasvasin üles ahjuküttega majas) võivad aga külmal ajal temperatuuri kõikumised minna ebameeldivalt suureks. A'la talvel väljas -15, tuled õhtul kell viis-kuus töölt, toas on +18, hakkad kütma. Peale siibri sulgemist (ca kl. kaheksa-üheksa) läheb selline suht. väike ruum palavaks (25 - 26) ja magada on halb. Hommikul on toas OK, temp 20 - 21 ja kogu ring kordub jälle.
Ülaltoodud jutu point siis selles, et ahiküte nõuab pidevat tegevust, sest talvel näiteks ühe kütmiskorra vahelejätmisel läheb temperatuurikõikumine suureks. Elektriküttega (radikad või soojuspump) seda ei ole, lisaks saad pikemaks ajaks kodunt ära minnes mingi madalama stabiilse temp'i (10 ... 15C) valida. Hea ahiküte eeldab väga head soojustust (see on muidugi iga kütteliigi korral hea) temperatuurikõikumiste vähendamiseks ja talvel pidevat kütmist. Samas annab ta võimaluse suurte külmade korral (temp alla -20C) tuba vastavalt soovile soojas hoida, soojuspumbad jäävad siis häta.
Kokkuvõttes soovitaks (seda tehti ka eespool) teema algatajale esimese ühe või kahe talve üleelamiseks ehitada ilus klaasuksega kaminahi ja lisada kaks-kolm elektriradiaatorit. Saab selgeks ahjukütmise ja selle sobivuse enda elurütmiga, elektriradikad toetavad kodunt äraolekul. Aasta-kahe pärast vaatad olukorra ning reaalsed kulud objektiivse pilguga üle ja otsustad, kas näiteks elektriradikad vahetada soojuspumba vastu - selle pluss on suvel jahutamise võimalus. Ahi on hea igal juhul, kas või võimalike elektrikatkestuste ajaks.

[ahjukõrvalelanu]

kergelt kõikuv toatemperatuur tuleb inimesele karastamise mõttes ainult kasuks...

[kaminahi]

Võrrelda mingit konkreetset ahiküttega elamist kohe selle kõige adekvaatsemana, pole küll raske, aga vastus on vaid ette soovitud tulemus. Küsijal on 25 m/2 keskmiselt soojustatud ruum ja seal ei teki kindlasti sellist "soovitud" kliimat, et tervisele lausa käiks. Üldiselt aga on võimalik teatada, et ka ahjuehitus areneb koos kõige muuga ja kõige tavalisemast savitellisest saab voolida sellise temperatuurikõvera, mida ka poekarlade ahjud järgi ei suuda voolida.



Kui kütta ahju iga 24h ehk 1200 min järel, siis tasndub see kõverik ju lausa naudinguks 24h.

NB! H. Hyytiäineni laborikatse nr. 748 tulemus

Võrrelda soojuspumba ja ahikütte omadusi... Esimene soojuspumba puudus on see, et ei saa tuld seal süüdata...mitte kunagi. Aga kes tuld ei salli, see soovitab nautida tuult ja müra. Loogiline. Igatahes.

[Külaline]

Esimene soojuspumba puudus on see, et ei saa tuld seal süüdata...mitte kunagi. Aga kes tuld ei salli, see soovitab nautida tuult ja müra. Loogiline. Igatahes.

Esimene ahju puudus on see, et tuleb seal tuld süüdata ... soojasaamiseks alati, ka siis, kui aega jube vähe või jõuad töölt või teatrist hilja koju.
Tuule ja müraga, ei maksa ülearu hirmutada, sest kvaliteetsematel masinatel annab neid "puudusi" isegi magamistoa oludesse puldinupu vajatusega sobivaks reguleerida.
Ahju puhul on ju ka mitmeid ebamugavusi: puudest järelejääv praht või tolm, puude ja tuha tassimine jms.
Hyytiäineni katsegraafikuga on üsna nõme liputada, sest igaüks kel tavapärasem ahi või seda kasutanud on, teab kuda temperatuur hommikuks ikkagi langeb. Kui pumbamüüja oma kaubale, oma töökojas tehtud testi imekauni kasuteguri või küttevõimsuse kõvera mulle ette lükkaks, ei võtaks seda samuti eriti tõsiselt.

[madis64]

Esimene ahju puudus on see, et tuleb seal tuld süüdata ... soojasaamiseks alati, ka siis, kui aega jube vähe või jõuad töölt või teatrist hilja koju.

Ega siis kaminahju tasemele oma argumentatsioonis ka päris laskuda ei tasu.

Siililegi peaks selge olema, et inimestele, kes jõuavad koju ebaregulaarsetel aegadel ja lihtsalt ei viitsi ahju kütta, ahjuküte lihtsalt ei sobi.
Samamoodi võib ju esitada ahjukütte puudusena vajadust ahjupuid kord aastas riita laduda või elektrikütte puudusena vajadust elektriarveid maksta - siin ei ole ju midagi uut.

Tuule ja müraga, ei maksa ülearu hirmutada, sest kvaliteetsematel masinatel annab neid "puudusi" isegi magamistoa oludesse puldinupu vajatusega sobivaks reguleerida.

Bluffida ju võib, kuid teatud piirini - selles "super silent" režiimis ei anna see pump ka eriti sooja välja ning kes ikka pumba siseosa üldse magamistuppa paigutab...

[kaminahi]

Just, et kui mõni inimene on nii hõivatud, et pole kohe aega õhtul ( või hommiku) kodus olla, sellele ei hakka ka mina ahju soovitama. Räägime ikka normaalsetest peredest, kes kodus ööbivad vähemalt. Ja palju kirutud massiivahi sobiks ka neile, kes on kodus ebaregulaarsetel kellaaegadel, aga siiski kolm korda nädalas. Selline ahi aga ei sobi 25 m/2 elamisse.
Tulla välja väitega, et õhk-õhk soojuspump magamistoas Tegelikult siis sama, mis üks pottsepp ehitas plekkahju voodi servale. Lihtsalt, tõstan käed ja annan alla.