Tselluvill kaldlaes

[frondeur]

Hea meelega kuulaks kogemusi neilt, kes mõne aasta eest katuslage tselluvillaga soojustanud - kuidas paigaldati, kuivõrd end õigustanud on jne. Endal oleks tõsine soov tselluvilla kasutada, aga ehitaja laidab mõtet maapõhja - küll vajuvat ära ja jätvat tühimikke, olevat võimatu igale poole paigaldada jne.

[Rostfrei]

Miks sa villa paigaldajatelt ei küsi? Eesti uudissõna googeldamine aitab.
Mul üks kamp tegutseb pööningul, küll horisontaalsed pinnad.

[frondeur]

On ka müüjate käest küsitud, aga eestlane on ju umbusklik. Eks iga müüja kiidab oma kaupa ja oskusi, huvitaks aga lõppkasutaja kogemused - kas viie aasta pärast on ka kõik ilus, kas vajub, kui palju vajub jne. Ma isennast olen juba veennud, nüüd vaja ka teisi veenda

[frondeur]

Ja jätkan küsimist. Saan aru, et igati korrektne oleks katuslage teha nii: sisevooder, ehituspaber, tselluvill sarikate vahel, tuuletõke, õhuvahe, katuse aluskate, õhuvahe, katusekivi. Nüüd ehitaja pakub, et paneks hingava aluskatte otse soojustuse peale - et laseb alt tuleva niiskuse välja ning toimib samas tuuletõkkena ja juhib ka kivide vahelt tuleva vee minema. Raha hoiaks üksjagu kokku, aga ise pigem kahtlen, kas see 3in1 aluskate ikka täidab kõiki neid funktsioone korrektselt. Eriti kui aurutõket pole, siis ei pruugi see aluskate ju seestpoolt tulevat niiskust piisavas koguses välja lasta? Üritasin ka tootjate vastavaid näitajaid uurida, aga pole sugugi lihtne võrreldavaid andmeid leida.
Seega ise kaldun ikka tuuletõke+vahe+aluskate+vahe+kivi kasuks, mis omakorda tekitab küsimuse tuuletõkke valikust (Isoplaadi katuseplaat tunduks loogiline valik, kuigi ehitaja pakub Isoveri VKL-i) ja aluskatte valikust (hingav või mittehingav).
On kellelgi kogemusi või veel parem - võrreldavaid arvnäitajaid?

[KõikOnRahul]

Hingava aluskatte kasutamine tuuletõkkena teoorias täitsa toimib. Praktikas aga ei suudeta kindlustada kõiksugu läbiviike ja üleminekuid( räästas, harjas).

[Külaline]

Hingava aluskatte kasutamine tuuletõkkena teoorias täitsa toimib. Praktikas aga ei suudeta kindlustada kõiksugu läbiviike ja üleminekuid( räästas, harjas).

Kuna teema on tselluvillast, siis mis juhtub siis, kui viimane difuusest aluskattest lahti vajub? Ilma aurutõkketta kaldlaes juhtub see siis niiskuse toimel ehk ka tavalisest vajumisest ka kiiremini. Aurutõkkega kaldlaes samuti, see paigaldatakse ju kuivpuistena. Mis teooria selle kohta ütleb?

taastaja

[frondeur]

Aga kui tuleb märgpaigaldusega tselluvill, mis ei vaju? Ja siis aluskate otsa? Monier väidab hingava aluskatte veeauru läbilaskevõimeks 1300g/m2/24h - see peaks küll kordades rohkem olema, kui ruumides sees tekib ja soojustusse liigub (isegi ilma aurutõkketa). Aluskatte tuuletõkkeefektiivsuse küsimus muidugi jääb...

[fgh]

Milleks katsetada kui endal haridust pole ? Telli korralik projek maja ehitamiseks, see sisuliselt ei maksa midagi võrreldes ehituse muu summaga!
Praegu mõtled ja keerutad ning keerad omale lõpuks täis sita kokku mida lapid ja lammutad aastakümneid.

Soomes on väga levinud see kaldlagede soojustamine tselluvillaga. Kõik katused on siin talvel jääs. Jäävad augud sisse juba paigaldades. Ja ära vajub see tselluvill kohutavalt. Märgpuiste lakke paigaldamine on ka siuke huinamuina, et anna abi. Tutvu villameeste infoga ja vaata kuidas seee õieti käib ja mis on nõutud. Seejärel vaata kui paks kiht tselluvilla annab korraliku kivivilla näitajad kätte. Nüüd hingavast aluskattest, see toimib ainult juhul kui vill on tihedalt vastu katet !!!!
Seega unusta ära oma kuivpuiste ja ka märgpuiste.

Kokkuvõttes soovitaks osta korraliku kivivilla plaadina, saad teguriks 0,035 ja pead panema tunduvalt õhema kihi kui tselluvilla. Jääb ära igasugune mure vajumisega ja külmsildade ning tyhimikega.
Kokkuvõttes tuleb n korda odavam panna kivivill. Kui tahad oma "hingavat" maja katsetada, siis arvesta faktiga, et kuhugi suudad sa jätta sisse kanalid õhu vabaks liikumiseks ja he hingav tselluvill märgub nende kohtade pealt ning tulemuseks on mädanev puitkonstruktsioon. Avastad seda alles väga hilises faasis. Tselluvill vajumise kohta veel, eelmine aasta paigaldati projektis nõutud 60 cm majale, nädal tagasi käisin ja alles on 38-42 cm, paras jura on see pasapaber. Veneajal kasutati seda juba natuke, katsu mõni vana KEK i maja leida ja avastad, et villast on järgi kõve plaat.

Minu meelest ükski paigaldaja ei luba sul tselluvilla ilma aurutõkke kihita paigaldadagi.

[Onu_Paul]

Milleks katsetada kui endal haridust pole ? Telli korralik projek maja ehitamiseks, see sisuliselt ei maksa midagi võrreldes ehituse muu summaga!
Praegu mõtled ja keerutad ning keerad omale lõpuks täis sita kokku mida lapid ja lammutad aastakümneid.

Soomes on väga levinud see kaldlagede soojustamine tselluvillaga. Kõik katused on siin talvel jääs. Jäävad augud sisse juba paigaldades. Ja ära vajub see tselluvill kohutavalt. Märgpuiste lakke paigaldamine on ka siuke huinamuina, et anna abi. Tutvu villameeste infoga ja vaata kuidas seee õieti käib ja mis on nõutud. Seejärel vaata kui paks kiht tselluvilla annab korraliku kivivilla näitajad kätte. Nüüd hingavast aluskattest, see toimib ainult juhul kui vill on tihedalt vastu katet !!!!
Seega unusta ära oma kuivpuiste ja ka märgpuiste.

Kokkuvõttes soovitaks osta korraliku kivivilla plaadina, saad teguriks 0,035 ja pead panema tunduvalt õhema kihi kui tselluvilla. Jääb ära igasugune mure vajumisega ja külmsildade ning tyhimikega.
Kokkuvõttes tuleb n korda odavam panna kivivill. Kui tahad oma "hingavat" maja katsetada, siis arvesta faktiga, et kuhugi suudad sa jätta sisse kanalid õhu vabaks liikumiseks ja he hingav tselluvill märgub nende kohtade pealt ning tulemuseks on mädanev puitkonstruktsioon. Avastad seda alles väga hilises faasis. Tselluvill vajumise kohta veel, eelmine aasta paigaldati projektis nõutud 60 cm majale, nädal tagasi käisin ja alles on 38-42 cm, paras jura on see pasapaber. Veneajal kasutati seda juba natuke, katsu mõni vana KEK i maja leida ja avastad, et villast on järgi kõve plaat.

Minu meelest ükski paigaldaja ei luba sul tselluvilla ilma aurutõkke kihita paigaldadagi.

Missasja

Et kõik need ettevõtted mis tegelevad tselluvilla paigaldusega ja müügiga ajavad klientidele lihtsalt paska jah. Eranditult igal tootjal on mõni väide mis sinu öeldu põhjal ei vasta tõele.
Korjan näiteid mida erinevad pakkujad kirjutavad tselluvilla kohta:

1.Soojusjuhtivustegur λ - 0,039 W/mK (see on parem kui klaas- ja kivivilladel)
2.tselluvill ei vaja kile või paberi üle soojustuse toomist
3.puhutakse või pritsitakse otse paigalduspinnale ja nii moodustub vuukideta ja kõiki tühimikke täitev ühtlane soojustuskiht, ka seintes.
4.kerge ja mittevajuv
5.Maja mis on soojustatud tselluvillaga ei vaja niiskustõkke pabereid, et tõkestada kondenseerunud vett! Naturaalse niiskuse reguleerimine on tselluvillale omane. Tselluvilla toormele on omane omandada ja eraldada niiskust ilma, et see muudaks soojustuse omadust!

Kommenteerid ehk?

[fgh]

Mille kohta see nyyd käis ja milline on algmaterjal.
Kuiv või märgpuiste. Seejärel räägime edasi.

[Onu_Paul]

Aga kui tuleb märgpaigaldusega tselluvill...

Teemaalgataja räägib märgpaigaldusest

[maik]

Tselluvilla toormele on omane omandada ja eraldada niiskust ilma, et see muudaks soojustuse omadust!

Kommenteerid ehk?[/quote]


Kui mingi materjal omandab( näit.talvel) niiskust, siis muutub ta hoobilt külma-sillaks ja loomulikult muutub siis olematuks soojustuse omadus.

[Rostfrei]

Aga kui tuleb märgpaigaldusega tselluvill, mis ei vaju? Ja siis aluskate otsa? Monier väidab hingava aluskatte veeauru läbilaskevõimeks 1300g/m2/24h - see peaks küll kordades rohkem olema, kui ruumides sees tekib ja soojustusse liigub (isegi ilma aurutõkketa). Aluskatte tuuletõkkeefektiivsuse küsimus muidugi jääb...

Märgpaigaldatav vajub, veidi, ütles mulle villa paigaldaja. Seina, prusside vahele. 4 aastat katmata sein olla vajunud keskelt veidi lohku, servad hoiavad ilusti prussi küljes kinni ja ei ole vajunud.

[rokikas]

1.Soojusjuhtivustegur λ - 0,039 W/mK (see on parem kui klaas- ja kivivilladel)
2.tselluvill ei vaja kile või paberi üle soojustuse toomist
3.puhutakse või pritsitakse otse paigalduspinnale ja nii moodustub vuukideta ja kõiki tühimikke täitev ühtlane soojustuskiht, ka seintes.
4.kerge ja mittevajuv
5.Maja mis on soojustatud tselluvillaga ei vaja niiskustõkke pabereid, et tõkestada kondenseerunud vett! Naturaalse niiskuse reguleerimine on tselluvillale omane. Tselluvilla toormele on omane omandada ja eraldada niiskust ilma, et see muudaks soojustuse omadust!

3. punktiga võiks peaaegu nõustuda aga ülejäänud väited on ........pehmelt väljendudes kummalised.

[Külaline]

Punkt 3 ....rohkem teoreetiline väide lihtsamatele pindade täitmisel. Kui ikka jäävad mingid karkassipostid pihustamisel ette, siis vahetult nende taha enam sama tihedusega seda kraami ei satu(analoog ntx lumetuisuga) Algul see muidugi välja ei paista. Mõnedes katusekonstruktsioonides on palju kaldtugesi(ka fermid), siis need on esimesed kohad millede alla vahed sisse vajuvad. Märgpuistel ei taha see ka seinas eriti hästi puidust diagonaaltugede all nn teravates tippudes püsida jne.
Paigaldajal peab lihtsalt paremaks tulemuseks kogemusi olema ja ei tohiks ainult kantmeetreid taga ajada.

taastaja

[fgh]

Missasja

Et kõik need ettevõtted mis tegelevad tselluvilla paigaldusega ja müügiga ajavad klientidele lihtsalt paska jah. Eranditult igal tootjal on mõni väide mis sinu öeldu põhjal ei vasta tõele.
Korjan näiteid mida erinevad pakkujad kirjutavad tselluvilla kohta:

1.Soojusjuhtivustegur λ - 0,039 W/mK (see on parem kui klaas- ja kivivilladel)
2.tselluvill ei vaja kile või paberi üle soojustuse toomist
3.puhutakse või pritsitakse otse paigalduspinnale ja nii moodustub vuukideta ja kõiki tühimikke täitev ühtlane soojustuskiht, ka seintes.
4.kerge ja mittevajuv
5.Maja mis on soojustatud tselluvillaga ei vaja niiskustõkke pabereid, et tõkestada kondenseerunud vett! Naturaalse niiskuse reguleerimine on tselluvillale omane. Tselluvilla toormele on omane omandada ja eraldada niiskust ilma, et see muudaks soojustuse omadust!

Kommenteerid ehk?

1.ära mitte unistagi sellisest tegurist, ei tea mis pliiatsist see sul välja võlutud on. Tselluvillal algab see 0,041 st . Kui nüüd võrrelda minu toodud kivivillaplaadiga 0,035-0,037 või normaalse klaasvillaga kuni 0,033, siis mida Te räägite paremusest.
2. see punkt on vähe segane, ei saa täpselt aru miks peaks mõnele villale kile peale vedama.
3. punkt on siin juba lahatud.
4. kerge pole tselluvill kohe kuidagi võrreldes teiste puhurvilladega, plaatvillaga jääb suht samasse klassi. Kuivpuistena vajub tselluvill kohutavalt ja ja märgpuistega minimaalselt sendi paar, olenevalt mahust.
5. seda punkti räägi mõnele insenerile ja vaata mis ta arvab. Soomes on näiteks nõutud aurutõkke paigaldus sellele "hingavale" sodile.

Kokkuvõttes olen endiselt seisukohal, et tselluvill kuivpuistena kaldlakke on idiootsus kuubis kord seitse . Ning märg paigaldusega ja "hingava" aluskattega tekivad hilisemad probleemid just sellest minimaalsest vajumisest. Kaldlakke on ainuõige valik kivivill plaadi näol ! Ise ei kasutaks seda tselluvilla isegi lahtise lae soojustamisel, sest eriliselt mõttetu on seda iga 5 aasta pärast sinna juurde kütta. Alumine osa vajub kõvaks nagu kivi ja peale lased, aga juurde.

Muide kõik need tselluvilla ime tegurid on välja võlutud just paigaldatud villalt, võib ainult oletada mis teguriga su lagi pärast vajumist on.

Eks igaüks teab mida teeb,aga kurat küll tellige projekt ja elage rahus. Pole vaja mingit jama omale pea kohale keerata.

[haggitu]

Ma ei saa aru miks teha seda tselluvilla nii maha? Mässinge end siis klaasvilla sisse, miks kivivill üldse vajalik? Klaasvillal ju parem soojustegur. Vaata uhket videot: http://tselluvill.ee/tselluvill kivivilla võid koos klaasvillaga püksi pista.
Mõnele fibo/kile majale võid toppida neid kivi ja klaas villasid, kuid eks vanema aja inimesed on ikka kinni vanades asjades ja uutesse on väga skeptilised. Eriti kanged vennad on need, kes panevad palkmajadel palkide vahele klaas/kiviv villa või siis soojustavad väljast. Ega keegi ei mõttle, et seal palkide vahelt koos õhu liikumisega liigub ka seda klaasi ja kivivilla pudi. Võib-olla lendleb ka tselluvill, kuid kindlasti on see ohutum. Kuid mis me sellest mõttleme. Oleme siiani ära elanud klaas/kiviv villa kuhja sees ja ei ole elul midagi viga elame ka edasi.

Teemst kas:

Mina panen näiteks omale nimetagem seda kuidas tahate ökomajja/malkmajja/metsamajja igale poole tselluvilla. Välja märgpuiste ja mujale tavaline. Kaldlagedes teen nii, et üleminse laua panen nii kinni, et annaks seda mingil ajal ära võtta, ning tõesti oh õudust, kui on vaja panen villa kamaluga juurde. Muidugi on see jube raske tegevus, kuid peab tegema. kunagis tuleb ka laepeale juurde panna kindlasti.
Kuid minu arvamus on see, et pigem panene seda villapoissi juurde, kui elan kivi/klaas villa sees.

Muidugi kogu see jutt on ainult minu arvamus

[Onu_Paul]

A kui kasutada tselluvilla plaate? Kus müüakse?

[haggitu]

Vot ei tea kas keegi seda müüb. Peab uurima.

[fgh]

Kuna mul aega on ülemäära praegu käes, siis teen veel maha midagi, kuskil, kedagi.

Ma ei saa aru miks teha seda tselluvilla nii maha?

Teema algas kaldlaest ja tselluvillast. Sinna see sodi ei kõlba ka mingil juhul, eriti koos planeeritava"hingava" aluskattega. Sellepärast teen ka maha ja olles näinud selle tselluvillaga soojustamise tulemusi, siis tõesti ei soovita mina seda kellegile.

Mässinge end siis klaasvilla sisse, miks kivivill üldse vajalik? Klaasvillal ju parem soojustegur.

Siin tuleb küsida mida, keda või kuidas sa võrdled. Mina soovitasin kaldlakke kivivilla plaati või teisena klaasvilla plaati, millel on tunduvalt parem tegur kui kuivpuiste tselluvillal.

Vaata uhket videot: http://tselluvill.ee/tselluvill kivivilla võid koos klaasvillaga püksi pista.

Uhke on see video küll, eriti tselluvilla müügimeestele, uuri täpsemalt mida võrreldakse ja neela see tselluvill alla.

Eriti kanged vennad on need, kes panevad palkmajadel palkide vahele klaas/kiviv villa või siis soojustavad väljast. Ega keegi ei mõttle, et seal palkide vahelt koos õhu liikumisega liigub ka seda klaasi ja kivivilla pudi.

Kivi- ja klaasvill palgi vahel pole kuigi 5+ mõte, aga teatud tingimustel on see täiesti aksepteeritav. Nüüd väljast soojustamine on palkmaja puhul ainuõige valik. Kui töö teostatakse korralikult, siis võid oma villa lendlemisest unistada. Palkmaja millel on palkide vahel vabaõhuliikumine on valesti ehitatud.

Võib-olla lendleb ka tselluvill, kuid kindlasti on see ohutum. Kuid mis me sellest mõttleme. Oleme siiani ära elanud klaas/kiviv villa kuhja sees ja ei ole elul midagi viga elame ka edasi.

Tegelikult kui sa uuriksid vähe pingsamalt tselluvilla koostist, eriti osa millest ta tehtud on ning millega muutub tselluvill põlemis, mädanemis ja hallitus ning elusorganismide kindlaks, siis ehk mõtled uuesti ohutusele. Uuri koostist ja peale seda konsulteeri mõne kopsuarstiga, mis tema sellistest ühenditest arvab.
Üldiselt konstruktsioon peab olema selline, et mingit villatolmu ei lendaks elamises. Olgu see tsellu-,kivi- või klaasvill.

Mina panen näiteks omale nimetagem seda kuidas tahate ökomajja/malkmajja/metsamajja igale poole tselluvilla. Välja märgpuiste ja mujale tavaline.

Ole lahke, mingit rahalist ega muud säästu see ei anna, aga vähemalt on endal tore "öko" mõte peas.

Muide see "öko" mõte, villamehed räägivad, et vill on jube keskkonnasõbralik ja sinu vana ajaleht jahvatatakse villaks, tegelikult läheb villaks ainult uus paber ja seda otse trükikodadest. Ringluses olnud paberit tselluvillaks ei tehta. Koos lisandite ja tootmisega tuleb tselluvilla ökoloogiline jalajälg võrreldav kõigi teiste villadega.

Kaldlagedes teen nii, et üleminse laua panen nii kinni, et annaks seda mingil ajal ära võtta, ning tõesti oh õudust, kui on vaja panen villa kamaluga juurde.
Muidugi on see jube raske tegevus, kuid peab tegema. kunagis tuleb ka laepeale juurde panna kindlasti.

Te pole vist hästi aru saanud, et tselluvill ei vaju elu sees kaldlaes madalamasse kohta ühtlaselt kokku, juba paigaldades on augud sees ja vajudes lähevad need ainult suuremaks. Mingi laua vahelt lisa toppimine ei päästa siin midagi. Seda võid hakata jälgima talvel katuse pealt mis jäätub usinalt.

Kuid minu arvamus on see, et pigem panene seda villapoissi juurde, kui elan kivi/klaas villa sees.

Minu arvamus on jällegi, et milleks tekitada probleeme ja teha kehvemini, kui saab teha korra ja korralikult. Kui sa pead kivi- või klaasvillas elama, siis oleks soovitav omale kodu rentida. Õige ehitus on villatolmu vaba.


Tselluvilla plaate võiks küll kommmenteerida keegi kui sellised asjad olemas on.

[Rostfrei]

Rebin kontekstist lause välja - kui postiljon paneb ajalehe postaksti, on vanapaber, kui trükipressist tuleb, on "uus" paber
Aga andke minna, kellele ema, kellele tütar.

[haggitu]

Kui ta ei kõlba kaldlaele, miks teda siis sinu niipalju näiteks toodud soomes kasutatakse? Soomes eest ehitusmehed teevad paska, ja ega need enamus mingid ehitusmehed olegi 9 klassi haridust ja ehitaja valmis, selline ei oskagi õigesti villa puistata.

Kivivill vajub samamoodi seinas, ning kui see veel niiskust saab....tselluvill käitab vähe teistmoodi niiskusega, tegemist siiski paberiga ja algmaterjalis puiduga.

Ma ei rääkinudki siin mingist "öko jalajäljest" sellise asja jätavad kõik.

Palkmaja teadupärast vajub, ning juba sellajal, kui ta vajub on vahed palkides sees, ning sealt liigub ikka õhk kiiremini ja lendub villa osakesi, kuid märgpuiste seda teha ei tohiks. Vähemalt on ükskõik mida se tselluvill siis sisaldab ohutub, kui klaasi ja kivi puru sisse hingamine.

Vill tuleb korrektselt puistata, mitte et vehid selle voolikuga nagu segane, niikaua kui on kogu pind enamvähem kaetud ja paned jeed. Muidugi pead igasugu õõnsused paremini puistama, kuid kuidas sa sinna oma kivi/klaas villa plaati tobid? Topbid tihedalt igasugu pragudesse? Plaatide ühendamisel tekib ka selline asi nagu ühendus koht, kus on külmasild, kuid puistel sellist asja ei ole.
Mina jällegi ei saa aru, miks inimesed nii oma kivi/klaas villas kinni on? Kui tselluvill ei toimiks, ei oleks seda siiani tehtud, kustiganes ta pärist oli, kui üttlen siis valetan USA vist. ja seda juba aastast mine m***i vot nii. Kivi ja klaasvill vanaduses ka pudenevad ja igasugu raiped ronivad sinna sisse omale maja ehitama. Me võiks siin pikalt ajelda, kuid asi ei viiks kuhugi sina jääksid kivi/klaas villa mina aga tsellu juurde.

PS Kiri sai nii pikk ja kell nii palju et ei vaevu uuesti läbilugema et parandada kirjavigu Vabandan!

[haggitu]

Rebin kontekstist lause välja - kui postiljon paneb ajalehe postaksti, on vanapaber, kui trükipressist tuleb, on "uus" paber
Aga andke minna, kellele ema, kellele tütar.

[muig]

ehitaja vs hobiaednik

[Urmas]

Kui ta ei kõlba kaldlaele, miks teda siis sinu niipalju näiteks toodud soomes kasutatakse? ...

Oh, on igatsugu "häid leiutisi" välismaalt üle võetud enne kui taibati, et asi on tegelikult pask ja tervisele ohtlik, a´la eterniit (asbest), mingi taimekaitsemürk, vist DDT jne. Ei ole alati üheselt, et välismaa=hea.

Mina jällegi ei saa aru, miks inimesed nii oma kivi/klaas villas kinni on? Kui tselluvill ei toimiks, ei oleks seda siiani tehtud, kustiganes ta pärist oli, kui üttlen siis valetan USA vist. ja seda juba aastast..

Tuleta meelde ka kliimavöötmeid, kus elame meie või enamus ameeriklasi. Seal ameerikamaal (muidugi mitte kõikjal) on +3kraadi juures lastel "külmapühad" ja kooli minema ei pea.