EPS graanulid (vahtpolüstüreeni graanulid) soojustuseks

[val]

Laisa inimesena meeldib mulle mõte EPS graanul (http://www.reideniplaat.ee/index.php?op ... &Itemid=75) nt põranda karkassi vahele laiali kallata. Vähe lihtsam, kui plaatidega jamada. Asja uurides leidsin vana ÄP teksti (http://www.aripaev.ee/1741/rubr_artiklid_174103.html ) mis väideb, et puistevahtpolüstüroolil (ju see ikka on EPS graanul) on soojusjuhtivustegur 0,11 W/m2 ning vahtpolüstüroolil 0,16 W/m2. Et nagu puistes on asi teoorias soojapidavam. Üldse ei ole EPS graanuli koht erilist teavet. Teab keegi, kas põhiomadused nagu nt soojusjuhtivus ja veeimavus võiks plaatidel ja graanulil samad olla.

[val]

Keegi ei ole siin vist reaalselt katsetanud. Reaalselt olen materjali näinud 80-tel lõpul rajatud loomalauda katuslae all. EPS tootja laitis mõtte maha, et keegi ei tea omadusi, pole katsetusi, spetsifikatsioone jne. Peamiseks probleemiks pakkus konvektsiooni, kuna materjal ebatihe. See võib õige olla küll. Hõredates villades peaks see samuti teema olema. Pannakse ju villa mitu kihti ja papp vahele konvektsiooni vastu.

[rokikas]

Kirjuta kasutaja "xjan"ile. Tal vist on mingeid kogemusi selle mudruga.
Mis sellese ÄP artiklisse puutub siis .....paber on ka hullemat vastu pidanud.

[xjan]

mul kogemusi ei ole, materjali jäi lammutusest üle lihtsalt, kuna seda ise õigeks asjaks ei pidanud ja ka Reiden ei kiitnud seda heaks.

[val]

Matan vist mõtte maha. Laiskus võib kallimaks osutuda, kui võimalik sääst.

[Kalvis]

Mina olen, kuid sain materjali tasuta ja panin pooleks villaga vahelakke. Paljast õhku ei tahtnud ka jätta. Sooja vist peab, sest see talv 2 korrust ei kütnud ja vahelagi hoidis sooja küll.

[val]

Kalvis, ehk oskad omapoolse võrdleva hinnangu anda soojapidavuse kohta, et samaväärne x cm villaga, vms.

[xjan]

mul on seda penoplasti puru/graanuleid terve suur hunnik ära andmiseks. Pakituna suurtesse kottidesse - tule ja vii vaid minema ja katseta . asuvad - Harku vald, Muraste

[Kalvis]

Soojustehniliselt on ta samaväärne villaga, kuid heli kinni ei pea. Puudub mass. Samuti tuleb purupaigaldamise jaoks korralikult ehituspaberit või aurutõket kasutada. Ma kasutasin täiendavalt altpoolt 5 cm tavalist vahtplasti, mille lasin püstolvahuga kinni, siis rookisin kihi puru peale ja selle peale laotasin 10 cm villa laiali.

[val]

Ma kahtlen kasutatavuse suhtes, aga xjan, umbes mitu m3 sul seda on ?
Kalvis, kas nii pole, et aurutõket vaja kõikidele EPS'idele ja villadele. Vaid tselluvillal saab ilma, kuigi ka seal võib kasutada.

[Kalvis]

Vill ja eps ise ei vaja aurutõket. Neil on aurust kama kaks.
Aurutõket on niiskust kartvate materjalidele vaja nagu puit ja teinekord kivi (eriti tellis)

[val]

....Aurutõket on niiskust kartvate materjalidele vaja nagu puit ja teinekord kivi (eriti tellis)

Jah, seda ma mõtlesingi. Konstruktsioon on see, mis kondenseeruvat vett kardab.

[Indrek Rebane]

Vill ja eps ise ei vaja aurutõket. Neil on aurust kama kaks.
Aurutõket on niiskust kartvate materjalidele vaja nagu puit ja teinekord kivi (eriti tellis)

On juhtunud ka, et niiskunud vill läheb hallitama. Köögiseinas seejuures, aurutõkketa.

Samas seal seinas oli neid vigu tunduvalt rohkem, kui ainult aurutõkke ära jätmine.

[Eestikinnisvara]

Just täpselt- järelikult oli konstruktsiooniline viga.

[polyston]

EPS graanulid (vahtpolüstüreeni graanulid)
http://www.polyston.ee

[fgh]

Vill ja eps ise ei vaja aurutõket. Neil on aurust kama kaks.
Aurutõket on niiskust kartvate materjalidele vaja nagu puit ja teinekord kivi (eriti tellis)

See ikka küll väga eksitav jutt. Aurutõke/õhitõke on vajalik igale villale. Sest paratamatult tekib kondents soojustuskihi sees kui soe ja palju õhuniiskust mahutav õhk liigub läbi villa külmema poole. Ja niiskunud soojustus pole enam soojustus vaid mingist hetkest külmasild. Isegi palju kiidetud tselluvill vajab mingit tõket enda alla, et hoida oma soojustusvõimet maksimumis. Eps plaat samas ei vaja otseselt tõket, sest oma tiheduselt on ta juba ise tõke kuid on ka erandeid, aga see sõltub juba konstruktsioonist.

Graanuline puhul sõltub kasutegur graanuli suurusest ja kihi paksusest.

[Kalvis]

Ajad asja paanikasse, tegelikult nii mustades värvides asi pole või vähemalt soojustuse käsiraamatutes küll külmasillaks muutumisest ei räägitud. Seal oli niiskunud vill ikka väga hea soojustakistusega võrreldes saepuruga. Vähemalt tea, et käsiraamatutes on niiskunud villale tõesti olemas oma soojustakistus, kuid see ei kuku nulli (ja on ikkagi veel üsna hea).
On käidud ilma aurutõkketa maju lammutamas ja võin öelda, et üheskis ei õnnestunud leida kohta, kus aurutõkketa vill oleks ujunud veest õhuniiskuse toimel (olid muud kohad aka katuse läbijooksud). See jutt on juhtumitele, kus vill saab loomulikul moel väljapoole ära kuivada. Kui aga väljapool on hästi aurutihe materjal siis ei aita aurutõke nagunii.

[impsik]

Igivana teema, aga huvi pärast uuriks kas seda EPS graanuleid lae ja katuse vahele (ca 20cm kõrgust) oleks võimalik panna - näiteks lehepuhuriga sinna sisse ajada.
Puistevilla kohta kuskil kirjutati, et sellepaksus võiks olla ikka 300-350mm.
Miks küsin sellist asja: nimelt on katusematerjal peal ja korralikult peal ning seest ei tahaks lahti hakata lõhkuma.
Kui otsalauad katusel lahti võta ning seal EPS graanulid sisse ajada, siis ajab ehk asja ära.

[impsik]

Huvi pärast sai soetatud üks 30L graanulite kott + välja otsitud keldrist vana tolmuimeja Raketa (1970a väljalase), torude jaoks mõeldud kolmik + toru ning natukene teipi.
Pildi kujul ja hästitöötav tulemus:

[powerman]

Graanulid on mõeldud ennekõike ikkagi kott-toolide täitmiseks jms...soojustusmaterjalina graanul ei toimi!

[Ergonaut]

Sai kunagi küsitud spetsialisti käest aurutõkete kohta. Mulle meeldis väga see vastus , mis sain. Kui pakid maja kilekotti ja puudub piisav ventilatsioon on tulemuseks niiskuskahjustused - veeaurul pole võimalik ära minna. Üle 30 cm villa kiht ei suuda ennast enam kuivaks ventileerida ja katusealuskatte põhiline eesmärk on ehituslike vigade /puudujääkide eest kaitse (läbitilkumine katusekattest).

Mõtisklen isegi EPS-i kasutamist puistena.

[fgh]

Meeldivus ja füüsika on eri asjad. Pigem essspetsialist

[Külaline]

Tere. Häämastab see õpitud abitus. Isegi vanaemad, kes olid lõpetanud 3 klassi külakooli teadsid, mis tuleb kapsasupi keetmise ajal teha. Nemad suutsid olematute ehitusfüüsikaalaste teadmistega avada õhuaken või õhuklapp korstnasse. Nüüd on vajalik selle teadmise saamiseks välja kutsuda ekspertide ja spetsialistide brigaad. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[põhumaja]

Kas keegi on kasutanud EPS graanuleid segu sees näiteks sokli valamisel või maja aluspinnasele isetehtud kergbetooni valamisel? Huvitav, kas saab niimoodi üleliigset külmajuhtimist ära hoida ja samas osaliselt säilitada betooni kandevõimet? Kui see toimib, siis saab näiteks pinnasele toetava põranda soojustuse esimese kihina kasutada ja pole vaja 200mm või 250mm EPSi panna vaid saab hakkama nt 100mm EPSiga.

[põhumaja]

Proovisin ise ära. Kandev kergbetoon tuleb sellise retsepti järgi: 3-4 ämbrit penograanuleid, 1/2 ämbrit liiva, 1/2 ämbrit tsementi, 1/2 ämbrit vett. Sain Jäätmeproffilt penograanuleid hinnaga 6 eur/kant ja kavatsen lisaks sokli keskosale (äärtes fiboblokid) teha sellest ka soojustatud esimese korruse aluspõranda, millel valatud küttetorudega põrandakiht tuleb. Ühtteist on näha siin: https://www.instagram.com/dreamhouse_diy/

Ainus miinus on neil see, et tuleb kinnises kotis neid hoida ja kasutada vaid tuulevaikse ilmaga, sest muidu lendub see igalepoole laiali, kuhu seda vaja pole.

Jäätmejaamadest saab muidu penoplasti erineva suurusega tükke tasuta, need tuleb vaid graanuliteks teha keskmise võimsuseega oksapurustajaga. Selle saan ka ehk ära proovida Puiduhakkur pidi liiga tugevalt puhuma pudi välja, et koti sisse on seda raske püüda ilma, et graanulid laiali ei lendaks.

Kas keegi on kasutanud EPS graanuleid segu sees näiteks sokli valamisel või maja aluspinnasele isetehtud kergbetooni valamisel? Huvitav, kas saab niimoodi üleliigset külmajuhtimist ära hoida ja samas osaliselt säilitada betooni kandevõimet? Kui see toimib, siis saab näiteks pinnasele toetava põranda soojustuse esimese kihina kasutada ja pole vaja 200mm või 250mm EPSi panna vaid saab hakkama nt 100mm EPSiga.