Malmsüdamikule telliskest.

[mitseam]

Mida targemad arvavad? Tahaks tavalisele teraskorstnaga malmsüdamikule tellistest kesta/soojakasti ümber laduma hakkata, kas kasutada ladumisel savisisaldusega ahjusegu, või ei ole probleeme ka tavalise müüriseguga. Kivideks on vaanaaegsed savitellised, maakivi ja paekivi.

[kaminahi]

http://www.uninaks.ee/index.php/215/

[mitseam]

See kiviliim on sisuliselt ju tsementsegu, peene täiteainega + liimaine + plastifikaator. Kas malmsüdamiku kesta jaoks ei ole vaja savipõhist mörti? nt. http://www.uninaks.ee/index.php/216/ Või ei ole seal kesta kivides kuumus nii suur ja töötab semendipõhine mört kah.

[kaminahi]

Ma siis võtan oma soovituse tagasi kui see ei lähe kohe mitte

[mitseam]

Ei maksa tagasi võtta, kohe. Pigem üritan asja olemust tabada. Või veel argumenteeritud arvamusi ja kogemusi koguda.

[motamees]

Ma kasutaks ikka vetoniti samotisegu ja seda samoti vahel. Ümber paneks savisegupõhise mördiga kivivoodri ja malmsüdamiku viskaks hoopis välja.
Kas see kivi lapitakse kohe vastu malmi, või jäetakse ka õhuvahe?

[mitseam]

Kivi ja malmi vahele jääb 10 cm õhuvahe. Malmsüdamik on selleks, et asi on suht lollikindel. Ja kuna tegu pole elumajaga vaid suvila vastandiga, kus peamiselt ollakse talvised nädalavahetused, "talvila" võiks siis öelda äkki. Malmsüdamiku + on see, et ta annab praktiliselt paugust sooja, kui tuld näidata. Täiskivi ahjuga läheb päev või 2 et ahju ennast üles soojendada. Ja sooja tahaks kohe, mitte pühapäeva hommikuks. Kivist kest tekitab miskisuguse akumulatsioon, mis ei ole võrreldav täiskivi ahjuga, kui midagi siiski. Ja natuke parem, kui lihtsalt kipsist fasaad südamiku ümber.
Üks selline on juba oma tarbeks laotud saviseguga ja töötab. Kuna praegu vedeleb "ülejääkides" paras kogus tsemendipõhist segu, siis ei suuda otsustada, kas kasutada olemasolevat, või lippata poodi uue segu järele. Selles on küsimus.

[motamees]

Ma ei lippaks poodi, kasutaks olemasolevat segu.

[raga]

oled õigel teel, kui vajadused ongi sellised.

[stupiduser]

Kaalu ka südamikule mõne lõõri tahaaehitamist.
Kombiahi või nii

[Andrus Schults]

Kui sul on juba üks südamikuga savitellistest nö ahi olemas, siis kasuta seda olemasolevat kogemust ära. Kui kuumaks sul praegu see südamiku ümber laotud tellismüüritis küttes läheb? Kui ta läheb ikka korralikult tuliseks, siis tasuks kasutada pigem savi baasil segu kus tsemendi sisaldus minimaalne. Päris ilma tsemendita savitellisest voodrit ka laduda ei tasuks. Siis jäävad vuugid liiga pudedad. Suvilas võib ka juhtuda, et kütad palju pikemalt kui kodus ja seega õige segu valik tegelikult päris tähtis.
See, et kasutad suvilas malmsüdamikuga varianti on õige otsus! Talvel külmaga vaid nädalavahetustel köetav šamottkoldega ahi on mõne aastaga laiali. Täisvõimsusega võid alles pühapäeval ära tulles kütma hakata. Muidugi on ka palju mehi, kes hoiavad terve talve näiteks elektriga suvila soojana, siis pole enam vahet kas südamikuga või šamottkoldega ahi savitellistest ehitada.

Kõike paremat
Andrus Schults
www.kaminakoda.ee

[mitseam]

Ei lähe see kivikest eriti tuliseks, selline mõnusalt soe. Isegi kahe aastane poiss nühib seal vastus ja räägib, et kivid on soojad. Samas nendest õhutusavadest tuleb päris tulist õhku, et kätt väga kaua augu ees hoida ei taha. Täpseid temperatuure ei mäleta kahjuks. Talvel sai mõõta. Olemasoleval lahendus on laotud sellest 8 cm paksusest tellisest. Ja on ikka suhteliselt mahukas siseruumilt, kuna sai laotud lagunenud tellisahju asemele ja ei viitsinud ruumi ringi disainima hakata. Uus tuleks natuke kompaksem ja paksemast kivist 12-13 cm paksus.

[Andrus Schults]

Pead kindlasti kasutama suletavaid kaminareste. Nendega saad sooja salvestust tellisesse oma soovi järgi suurendada. Soovitus on, et reste päris lõpuni mitte sulgeda. Üldiselt on hea kui 25% ulatuses õhutsirkulatsioon säilib. Õhuvahed südamiku ja tellise vahel jäta vastavalt kasutusjuhendis nõutule.

Kõike paremat
Andrus Schults
http://www.facebook.com/home.php#!/page ... 31?sk=wall

[mitseam]

Kas on väga loll mõte panna 200 mm korstnaväljundiga malmkaminale 160 mm korsten? Häda nimelt selles, et 200 mm nkorsten ei taha hästi mahtuda konstruksioonide vahele koos oma ohutusnormidega. 160 mm aga mahuks vabalt. Ja jääks norme ülegi veel.

[Andrus Schults]

Kindlasti kaasneb selle sammuga risk, et teatud oludes kamin korralikult ei tõmba. Südamiku tootjad peavad reeglina normaalseks 200mm toote puhul veel 180mm korstna kasutust. Kui korsten tuleb 7-8 meetrit pikk, siis peaks 160mm toru ka töö ära tegema. Hiljem tuleks muidugi peenemat toru igaks juhuks ka tihedamini puhastada.

Kõike paremat
Andrus Schults
www.kaminakoda.ee