vana maja elektrisüsteemi uuendamine?

[T.]

Tere! Vabandan juba ette ilmselt erakordselt rumalate küsimuste pärast, aga häda ei anna häbeneda. Maamajas elav eakas vanaema teatas, et ei saa enam ahiküttega majas hakkama ja soovib soojuspumpa. Kena kõik, aga mul pole isegi õrna aimu, kust otsast peale hakata. Siia siis mõned rumalad küsimused.

1) Maja on 70 m2 suur palkmaja. Kui suure elektritarbega soojuspump oleks sinna mõistlik?

2) Kui suurt peakaitset see vajab?

3) Peakaitsme suurendamine. Kui palju on selle orienteeruv maksumus?

4) Kas peakaitsme suurendamiseks on tarvilik majale uue elektriprojekti koostamine?

5) Kui palju võiks see maksta? Oskate ehk soovitada head tegijat?

Aitäh, kui rumalad küsimused kopsu üle maksa ei aja ja keegi vastata viitsib!

[sashaobrok]

Soojuspump võtab vähem voolu kui mõni elektripuhur. 90% tõenäosusega pole midagi vaja elektrisüsteemis ümber teha. Vaja on tavalist seinakontakti ja üldjuhul müüvad pumpa kõik firmad koos paigaldusega. Pane aga guuglisse õhksoojuspump ja noid tuleb riduradapidi. Arvestama pead ca 1200+ eurise väljaminekuga arvatavalt. Oluline on välja mõelda asukoht.

[JV]

Õhksoojuspump?
Maamaja?
Kas liinid maal on korras? Õhksoojuspumbad on tundlikud pingekõikumistele. Oleks kasulik enne pingekvaliteeti kontrollida, kui pärast avaldus näpus EE uksest sisse astuda ja tõdeda, et raha võib-olla ei makstagi riknenud seadme eest tagasi.
Investeeri sel juhul ka kaitseseadmetesse!

[Teemaalgataja]

Nii, nüüdseks on selgunud, et maja peakaitse on 20A ja sellest soojuspumbaks piisab. Küll aga on vaja üle minna ühelt faasilt kolmele. EE-sse on taotlus esitatud, aga klienditeenindaja keeldus isegi prognoosimast, mis see nali maksma võiks minna. Kas keegi on midagi sarnast ette võtnud varem ja oskab mingi umbkaudse maksumuse öelda? Mis tegurid selle hinna moodustumisel üldse rolli mängivad?

[Kalvis]

Tegu on loterii-allegriiga ja EE soovimatus hinda öelda viitabki sellele, ot oled suurde loosirattasse pandud.
Tehniliselt saab EE nõuda ampritasu (vaata netist 1f->3f üleminekul) ja arvesti vahetuse tasu (vanasti 1000 krooni, sisaldas ka peakaitset koos kilbiga), kõik muud tööd võid tellida ise paberitega elektrikult.
Kunagi ühele tegin, see lõppes vaid 1000 krooni maksmisega, sest vanas lepingus ei olnud faaside arvu märgitud ja EE soovis kilpi õue paigaldada posti otsa, mille sisse ja väljaviigud tegi ta oma raha eest. Juhtumisi tuli vana arvestini 3f kaabel, kuigi kasutusel oli vaid 1f ja kliendile ehitasin sinna kohta uue Jaotuskilbi.
Üks teine aga küsis samuti ja talle tehti vähemalt 40000 kroonine arve, pärast vaieldes sai 4 korda odavamaks, sest EE oli väga imelikke lähenemise teinud - vana süsteemi eemaldamise tööd, ampritasu oli arvestaud 0-st (see ei olnud veel selle 40000 sees), ja siis kõik uue süsteemi ehitustööd kokku oli 40000 + eraldi ampritasu 0-st uuele.

[Elektric]

Nõustun Kalvisega. Loterii missugune. Ma olen selliseid töid teinud paar kolm tükki aastas koos kliendi eest paberite korda ajamisega (mõtlen kolmele faasile üleminekut). Palju on erinevusi piirkondlikult (kuigi eeskirjad ja käitumisnormid EE-s ühised on erinevates regioonides erinevad arusaamad neil kujunenud) ja isegi piirkonnasiseselt (sõltub millise EE meistri või projektijuhi otsa satud).