Pliidiga toa kütmine

[occassion]

Tere!

Teadjad mehed andke head nõu!

Olen mõelnud nii ja naapidi, et kuidas võimalikult parimat lahendust saavutada maja kütmisel.
Kas oleks üldse mõeldav palkmaja mis tehtud 20st ümarpalgist kütta ainult pliidiga millel soemüür ning ka veel miski soojavee asi, et selle saaks ühendada 2 süsteemse boileri külge. Plaan oleks siis pliit ehitada ahju koha peale (algselt oli planeeritud vundament ahju jaoks). - Siinkohal ülten kohe ära, et ei saa kahjuks mõlemat teha kuna ruumi napib. kui teen ühe siis teine enam ei mahu. Ja kui mahuks siis ei mahuks enam kööki kraanikauss ja töötasapind jne. Ehk siis veidi kitsas see elamine. Samas teine pool majast suur aga kuna maja on tehtud alt tuulutusega põrandaga ja enam ei tahaks midagi lahti lõhkuda ja ümber teha siis kasutaks alles jäävaid võimalusi.

Maja on tehtud Landhaus Marko 4 projekti järgi. Ainult et sauna osa ei ole sees vaid selle asemel on kööki pikendatud. Ja teise korruse terrasi osa on ka toaks tehtud.
(http://www.landhaus.ee/projektid)
Ahju või siis pliidi ja soojamüüri tahaks teha nagu projektis näidatud lava otsa poole mis jääb toa elutoa poole. Sinna tuleks siis korsten soemüür ja pliit.

Veel oleks tore kui saaks lahendada ka kuidagi vannitoa kütte kuna nüüd on selle seinaga veidi keeruline sest tehtud sai sinna Fibo sein ja seega sooja müüri sinna ei tee. (soe müür jääks siis elutoa ja köögi vahele korstna kõrvale). Ehk saaks kasutada miskit veega kütet - radikat vms. Lihtsalt ei raatsi enam maha lammutada. veidi sai kiirustatud selle ehitamisega.

Ja muidugi on veel probleem mida teha ülemise korrusega kuida seda kütta. Tahaks ikka seda ka puuküttega, sest nii on odavam ja materjal omast käest metsast saada.
Olgu veel öeldud et korsten tuleb moodul ja ühe lõõriga.
Kas peaks teise korruse jaoks ka mõtlema mingi radika süsteemi peale või kuidas sest toad üleval suht kehva asetusega ja ei hakka ju igasse tuppa ahju tegema. Pealegi lagi ei kannataks seda välja.

Kui kellegil on ideid mida ette võtta andke teada.

[kaminahi]

Hommiku vara selline pomm

Minus tekitas see kustutamatu huvi, millise lahenduse siia rehkendaks Annes

[virgor]

Sellise projektiga majas oleks kõige õigem põranda küte.Pliit soojamüüriga ,soe vesi ,radikad jne.Nii küll ei tule midagi välja.Kui kiirustasid ja ei raatsi enam lammutada siis pead panema tubadesse elektri radikad.

www.hot.ee/kaminad

[stupiduser]

Las Landhausi arhitekt projekteerib ahjud sisse.

Minu hinnangul kuluks maksimaalselt 200 KWh energiat päevas, mille saamiseks peaksid põletama umbes 60 kg halupuud.

Selleks oleks Sul vaja lisaks pliidile veel vähemalt kahte ahju. Kuna teise korruse ruumidepaigutus on ahjuehituse seisukohast tavapäraselt ebameeldiv siis tegelikult kolme (näiteks alla pliit ja kaminahi ning üles kaks klassikalist ahju).

Lisaks tuleb ehitada ühelõõrise korstna asemele kahelõõrine ja juurde veel üks kahelõõrine korsten.


Kui saavutaksite "perekondliku kokkuleppe", et üles tuleks vaid kaks tuba siis piisaks üles ühest ahjust ja kaoks ära vajadus ühe korstnalõõri järele.

Arvan ma....


PS ootan samuti huviga Annese professionaalset arvutust

[2korda2]

No pmst saaks lisaks pliit/ahi lahendusele lisada ka õhk-õhk pumba (pumbad). Kuidas see palkmajaga kokku läheb, on iseküsimus.

Mina soovitaks pliit+soemüür asemel ahju küpsetuskambriga ja pliidiks panna väike elektripliit. Suvel tahad ka vahel miskit sooja toitu ja siis suure puupliidiga maja soojaks kütta on suht nõme.

[occassion]

Kindlasti lisame tava elektripliidi plaadi ka töötasapinnale ja ehk isegi ahju aga põhimure on siiski küttega. Ja ei tahaks üldse mitut ahju teha. Pigem ikka ainult alla üks küttekolle st siis kas ahi või pliit. Üles võib ju healjuhul panna tavalise malmtüüpi kamina mis aitab sooja saada. Pigem on maja rohkem nagu hetkel suvel elamiseks aga soov on ka külmemate ilmade korral seda kasutada nii, et ei peaks sees lõdisema. Ning loomulikult võiks ikka nii hea olla, et ka talvel sees saaks eldada kui vajadus peaks tekkima. Kindlasti tulevikus on maja mõeldud aastaringi elamiseks. Seepärast ka tahaks kohe ehitada küttesüsteemi selliselt, et hiljem ei tuleks asju ringi teha.
Muidugi on võimalus ka alati midagi hiljem juurde lisada aga alustuseks peaks midagi olemas olema. Vähemalt alumise korruse küte. Ja soojavee asjandused.

Igasugu põranda küte all eluruumides on välistatud kuna põrandad on juba tehtud. Maja ehitasime valmis siis kui kõik oli veel tore majandus õitses ja palgad olid head ning plaan oli kütta elektriga ja lisaks miski õhksoojuspump ka aga nagu elu on näidanud siis pigem oleks mõtekas eelistada seda mida endal kõige rohkem tasuta käes ja meil on selleks puit.

Põranda kütte saaks praeguse seisuga teha kas vannituppa ja üles korrusele kuna seal hetkel pole põrandad viimistletud. On ehitusjärgus.

Pliidi mõte on lihtsalt sellest, et kuna maja asub maal ja seal ikka juu teed igasugu moose ja mahlu ning siis ju oleks hea mitte elektrit selleks kõigeks kulutada vaid kasutada puukütet valmistamisel mis võtavad ilmatuma aja. Eleketer läheb ju ka igapäevaga kallimaks ja seda lihtsalt ei saa nii palju tarbida. Samas on aga hea kui saab ka maja soojaks. Nagu kaks asja ühes.

[mitseam]

Minu pakkumine oleks, et tee kööki ikkagi pliit ja sinna suurde tuppa, kus tugitoolid on joonistatud ja laetalad risti tee kamin/ahi koos uue korstnaga.

[2korda2]

"Tahaks varakevadel/hilissügisel ka vahest kohal käia" vs "peaks olema aastaläbi kasutatav" on küttesüsteemi nõuete kohapealt VÄGA olulise erinevusega. Esimese jaoks käib pliit väga hästi - odav teha ja saab kiirelt sooja. Teise jaoks on ahi oluliselt etem. Võibolla arvestadki nii - teed praegu pliidi ja kui lõpuks ikkagi aastaringseks elamiseks läheb (võibolla ei lähegi), siis pliit välja ja ahi asemele?

[Kalvis]

Pliit soemüüriga, kamin soemüüriga (seejuures pigem elutoa poolt) ja ahi on kõik poolenisti piisavad lahendused esimese korruse kütteks.
Kui tahta ühe küttekeha nõudega (igati mõistlik asi) siis peab olema veesärgiga küttekeha, neist kaminad ja pliidid omavad seda võimalust. Pliiti keskkütteseadmena kasutada on veidi overkill, sest nende võimsused on väikesed ja pliidirauad ei taha pikaajalisele kütmisele vastu panna, kamin aga omaks iluelemendina praktilist väärtust. Seega soovitaksin kaminat soemüüri ja veesärgiga antud eeltingimuste juures. 2 korrus tuleks radiaatoritega ja või esimese korruse kaugem ots. Ahju klassikaliselt ei tehta vesikütte jaoks.
Soojuspumba paneks mugavuse ja äraoleku jaoks igal juhul lisaks. tõenäoliselt antud juhul õhk-õhk, kuna on hinnalt palju odavamad kui muud liigid.

[motamees]

... Pigem on maja rohkem nagu hetkel suvel elamiseks aga soov on ka külmemate ilmade korral seda kasutada nii, et ei peaks sees lõdisema. Ning loomulikult võiks ikka nii hea olla, et ka talvel sees saaks eldada kui vajadus peaks tekkima...

Pead ikke korraliku kütte kohe tegema. Unusta ära need vesikütte asjad. Kui sa esialgu ainult suvel seal elad, siis mis saab talvel su veesärkidest. Kui sa neid seal elektriga hakkad soojas hoidma, siis on elektriarved ikke suured ja kui veel mingi rike äkki on... Kuressaares üks maja selle pärast on kapitaalremondis
Stupiduserit peaksid kuulda võtma, kuigi nimi seda peaks välistama. Pooldan ka alla pliit ja ahi, üles ahi või kaks, kui projekti muuta ei taha. Siis saad talvel südamerahuga linnakorteris olla ja ei pea pabistama.

[stupiduser]

. Ja ei tahaks üldse mitut ahju teha. Pigem ikka ainult alla üks küttekolle st siis kas ahi või pliit. Üles võib ju healjuhul panna tavalise malmtüüpi kamina mis aitab sooja saada. Pigem on maja rohkem nagu hetkel suvel elamiseks aga soov on ka külmemate ilmade korral seda kasutada nii, et ei peaks sees lõdisema. Ning loomulikult võiks ikka nii hea olla, et ka talvel sees saaks eldada kui vajadus peaks tekkima. Kindlasti tulevikus on maja mõeldud aastaringi elamiseks. Seepärast ka tahaks kohe ehitada küttesüsteemi selliselt, et hiljem ei tuleks asju ringi teha.

Minu meelest pole vesikütteasjandused nii üdini pahad kui Motamees arvab.
Vesikütteasjandust tuntakse tavaliselt katla nime all.
Tundub, et Sa oledki katlainimene, mitte ahjuinimene.

Pliidi või ahju katlana kasutamine ei ole eriti mõistlik mõte.

Seega soovitaksin ehitada esimesele korrusele pliidi ja õhkküttekamina.
Viimasele võiks tõepoolest mõned lõõrid järgi ehitada ja võib-olla vormistada asi kombiahjuna.

Suvila jaoks üsna mõistlik variant.

Üles oleks mõistlik lisaks elektriradikad soetada (pole ei eriline investeering ega vähese kasutamise korral ka eriline kulu).

Kui tuleb tuju või vajadus aastaringselt elama hakata siis teed leiliruumi asemele katlaruumi.
Maja põhikütteks oleks halupuu katel ja meeleolu loomiseks õhkküttekamin või kombiahi ja köögis veel pliit kah.

Täitsa OK lahendus minu arvates...
Kui Sa ahjuinimene pole

[kaminahi]

Sama firma maja, "Jako"



Toas on selline ahi




http://www.unibuild.ee/index.php?page=2 ... ge_id=4154
ja abihoones katlamaja, pelletiküttega.

Rehkenda ise.

[motamees]

Minu meelest pole vesikütteasjandused nii üdini pahad kui Motamees arvab...

Üdini rääkimiseks peaks palju kauem koos istuma ja arvamised arvamiseks. Ma olen need asjad läbi elanud, mul on need olnud.
Kui Occassion soovib katlakütjaks hakata, siis olgu nii.

[kaminahi]

Nii see on ka elus, nagu motamees pajatab. Jako tarvitab oma katlamaja teisel võimalusel, mitte esimesel, nagu oli algul planeeritud. Ahju asemele oli temalgi planeeritud õhkkütte kamin.

[stupiduser]

Kui Occassion soovib katlakütjaks hakata, siis olgu nii.

Täpselt nii!

Inimesi on laisku ja virkasid.

Mina olen laisk ahjuinimene.
Tulen koju, panen pliidile tule alla.
Siis panen ahjule tule alla.
Perspektiivis panen teisel korrusele ahjule tule alla (algselt sisse projekteeritud, seega kütab kolme tuba).
See võtab aega umbes 5 minutit. Puude toomine võtab teise 5 minutit. Kokku 10 minutit ööpäevas.
Siis viskan jalad seinale ning hakkan laisklema ja logelema.
Kui just Direktor midagi tarka ja kasulikku ei käsi teha...

Virk katlainimene seevastu tuleb koju ja paneb katla kütte.
Ja siis käib seda iga natukese aja taga täitmas.
Õhtu jooksul ikka väga mitu korda.
Pühendunult laisklemisele ja logelemisele on üsna raske keskenduda. Nagu ka mingi muu targa asja tegemisele.
Katlakütja amet on katlakütja amet.

PS Pelletkatlast ei tea ma suurt muud midagi, et nende pealeandmismehhanism pidavat ära ummistuma kippuma. Vahest harva.
Ja ilma elektrita need ei tööta (nagu ka teised katlasüsteemid).
Ja kunagi ei või teada, kas pelletitootja pelleteid hoopis Rikkale Rootslasele maha ei müü või mis hinnaga ta neid krõbinaid soostub müüma ja kohale tooma.

[kaminahi]

Mulle täitsa meeldib veel see, et peale üksikute erandite ei tule ahjumehi õpetama pumbamehed. Neil seal oma tehnikast ikka ligi sadatuhat arvamist. viewtopic.php?f=9&t=435
Ahikütte kasutamine eeldab ahikütte kasutamiseks projekteeritud maja. Vastasel juhul on jälle pumbameestel hõisata.

[Annes]

Loen neid materjale ja ei jõua ära imestada. Olen vestelnud mitme spetsialistiga ja jõudnud järeldusele, et sellise maja soojavajadus -22 kraadi juures on kuni 145 W/m2 !!!. Ehituslikult arvestatakse vanade majade puhul soojavajaduseks 100 W/m2. Milline on maja keskmine U-tegur? See peaks projektis kirjas olema. Aga, kui võtta soojavajaduseks majal 145W ruutmeetrile, siis tunni soojavajadus majal oleks 145 x 105 = 15225 Wh, ehk 15,225 kWh. Ööpäevas 15,225 x 24 = 365 kWh, milleks kulub 117 kg kuivi puid. Pottkividest ahjude (2 tükki) külgpindalad kokku peaksid olema 29 m2. Kui arvestame, et ahjud peaksid kütma -10 kraadise külma korral, siis ööpäevane soojavajadus peaks olema vähemalt 180 kWh, seega 60 kg kuivi puid 20 % niiskusega. Ahjude külgpindalad oleksid kokku ca 15 m2. Millised oleksid siis telliskivi ahjude külgpindalad kokku? -22 kraadi korral ca 50 m2 ja -10 kraadi juures ca 22m2. Teema püstitajale: kui valite mingi variandi, siis tehke töö tegijaga L E P I N G, kus on fikseeritud millise välistemperatuuri korral need kütteallikad kindlustavad majas soovitud temperatuurid, näit 20 kraadi. Milline on maksimaalne kütuse kogus kütteseadmele ühekordsel kütmisel. Siis on hiljem lihtsam probleeme lahendada. Praegu on muinasjuturääkijaid kõikjal ja inimestel on nendes küsimustes raske orienteeruda.

[kaminahi]

Kas tõesti leidub spetsialiste, kes samuti rehkendaks?
No näiteks, et arvavad teise korruse jaoks 145 W/m2
Mitu % on soojakadu läbi seinte? Siin on seinad jah esimesel korrusel teadagi väga väikse soojapidavusega, aga aknad-ukse-laed-põrandad peaksid olema ju väga korralikud...., Teine korrus aga väiksema kubatuuriga ja kaasaegse soojapidavusega, ehk ca 40-50 W/m2.

[Andrus Schults]

Esiteks soovitan ehitada vastavalt projektile. Tee savitellistest mitme lõõriga korsten nagu projektis. Siis kasutad ka korstent soojasalvestina ära. Tellistes või pottidest pliit koos soemüüri ja pliidipudeliga unusta ära. Ükski pottsepa pliit ei suuda neid mõlemat korralikult ära kütta. Paigalda kahesüsteemne boiler ja veevahetiga keris. Siis saad saunatades ka sooja vee ilma elektrit kulutamata. Kui soov moosi keeta ja seeni marineerida, siis jää soemüüriga pliidi idee juurde pidama. Kindlasti on ka siinse foorumi lugejate seas hulk tublisid pottseppasid kes siis tellistest või pottidest korraliku suvelõõriga pliidi valmis ehitaksid. Kuna korsten pikk siis müüri ehituseks võimalused väga head. Teisele korusele paigalda üks kvaliteetne järelpõlemisega malmkamin näiteks Dovre 700G või 750GH. Kui peakski aga tulevikus suurte külmadega puuküttest väheks jääma, siis paned magamistubadesse väikse elektriradika lisaks. Vaevalt neid üle kahe kolme nädala aasta jooksul ka kasutad.

Kõike paremat
Andrus Schults
www.kaminakoda.ee

[motamees]

... Ööpäevas 15,225 x 24 = 365 kWh, milleks kulub 117 kg kuivi puid. ... Praegu on muinasjuturääkijaid kõikjal ja inimestel on nendes küsimustes raske orienteeruda.

No neid muinasjutuvestjaid lisandub aina juurde.
Tegin kunagi omale elektrikütte majale. Ei tea ma kummagi maja U-tegurit, aga kindlasti sitema soojustusega, kui praegu vaatluse all olev. Ma olin siis küttesüsteemide osas ja üldse elulistes asjades sama loll, kui Annes praegu (anna andeks, aga muud ma ei oska kosta). Projekteeria nõudis minu maja jaoks 15kw võimsust. Ei osanud ma vasta vaielda, ega takka kiita. Kuidagi palju tundus, aga haritud mees väidab ju nii. Kauplesin energiamüügist ampreid juurde, praeguseni on peakaitse 40A. Kui aga asi juba töös oli, siis oli selge, et projekteeria oli vähemasti kolmekordselt mööda pannud.
Nüüd tahab Annes sama teha. Seda on ju väga lihtne kontrollida. Teemaalgataja toob omale 15kw puhureid tuppa ja paneb täiega uhama. Kui seal sees kannatab edasi elada, siis palun Annese käest avalikult andeks. Tegelikult tegin seda juba ülevalpool, aga ütlemata ka ei saanud jätta.
Natuke tuleb arvutamise kõrvale ka loogilist mõtlemist panna.
15kw teeks eekides kuu elektriküttearveks üle 16000.
Seda pott- ja kiviahju teemat ma ei hakka lahkamagi. Raudkaminast põhiküttena rääkimata. Selles osas olen aga Andrusega nõus, et krõbedat külma ei ole ikke tervet kütteperioodi.

[kaminahi]

Ma "lisaks" Andruse 1. korruse jutule, et see moosipliit tehakse nüüd välikööki ja tuppa tee üks korralik soojustsalvestav kaminahi. Pottahi on võrdne tellisahjuga. Saad tuld nautida ja sooja saad ikka hommikuni, ...vähemalt .Ja kui siis jälle kütad, siis ongi kogu aeg soe elamine. Annese arvutustest ära ennast põlvili viska. Teise korruse kütjale saad peale panna eraldi kergkorstna. Ja siis veel seda, et väike pliit saab olla väike.

[occassion]

Väga tore arutelu. Kohe huvitav lugeda. Midagi on nüüd siis hakanud veidi välja kooruma mis võiks olla ja mis mitte.

Et siis nagu aru saan tuleks eelistada ahju pliidile mis tehtud soojamüüriga. Eks algul oligi plaan teha miski 2 tonnine ahi aga vaadates seda et kui mõnus oleks lihtsalt kaks asja ühendada omavahel - söögivalmistamine ja sooja saamine siis tundus pliidi ja soojamüüri idee hea. Ja sellest ka kogu see teema algatus. Millist ahju nüüd siis võiks valida kas tellis oleks Ok või ikka tuleks eelistada pott ahju. Eks endale ka meeldiks näha leeki läbi ahju ukse võbelemas aga see klaasuks pidi jälle soojuskadu olema - kui suur seda ei tea.

Samas öeldi, et peaks tegema ikka tellistest mitme lõõriga korstna - Kas see moodul korsten on liiga halb valik? Muidugi saaks teha tellistest korstna aga see nõuab kindlasti kõva aluspinda, et see ajapikku ära ei vajuks. Samas ma ei ole kindel, et ahju kõrvale sai valatud nii suur vundament, et kannataks ära tellistest korstent. Algselt sai mõeldud miskipärast kohe moodul korstent 2 lõõriga (nüüd eelistaks 1ga - odavam -loeme ikka raha nüüd rohkem kui varem).

Teise korrusega on praegu nagu on - see ongi rohkem nagu tuleviku teema - pole kohe nii palju raha et seda välja ehitada. Soojustada jne. Eks tulevikus võibolla tõesti saab ju lisada mõne kamina sinna või siis jätta ainult elektri peale - nagunii ju alumine soe tahab vägisi üles ronida ja üleval püsib siis ju soe kauem nagunii sees.

See moosikeetmise ahi ja oleks tõesti parem õues ära teha - laga ka vähem ja tõesti mõistlikum teha siis seda juba väliköögis. Nii see ka siis tuleb.

Ahjaa olgu öeldud, et projektis oli ette nähtud miski sauna osa. See sai sealt eemaldatud ja sinna asemele tuleb lihtsalt wc-pesuruum. Saun peab ikka majast eemal olema, et oleks ikka tunda kui sauna minna. See samas majas saunatamine ei tekita kohe üldse sauna tunnet.

[motamees]

... See samas majas saunatamine ei tekita kohe üldse sauna tunnet.

See oli kohe eriliselt hää mõte.
Andresel oli õige tähelepanek selle projekti osas. Kui ikke vundament on ehitatud moodulkorstna jaoks, ega siis tellist sinna pääle pole hää teha. Telliskorsten oleks olnud tubases alas lisaküttekeha. Külmast osast soovitaks ikke mooduliga läbi minna. Siin tuleks aga siis kogu kupatus mooduliga teha.

[Andrus Schults]

Kui vundamendi kandevõime pole piisav, siis telliskorstnaga riskida ei saa. Samas pead arvestama, et täna ei lubata kahel erineval korrusel ühe ja sama lõõri peale kahte küttekollet ühendada. Seega kui teisele korrusele tulevikus plaan üks puuküttega kolle paigaldada pane paika kohe kahe lõõriga korsten. Ahi alla korrusele on aga kindlasti tõhusam kui pliit nii et see otsus muudab lõpptulemust vaid paremaks. Kas tellis, pott või kergšamott - see otsusta juba ise. Seda enam, et hind ka väga määrav. Klaasust karta pole mõtet. Väiksema soojakao annab topelt klaasidega ahjuuks aga kuna sul hind väga oluline siis see variant kukub niikuinii vist ära.

Kõike paremat
Andrus Schults
http://www.kaminakoda.ee

[Urmas]

...Eks endale ka meeldiks näha leeki läbi ahju ukse võbelemas aga see klaasuks pidi jälle soojuskadu olema - kui suur seda ei tea...

... Väiksema soojakao annab topelt klaasidega ahjuuks aga kuna sul hind väga oluline siis see variant kukub niikuinii vist ära...

Üks totakas (?) küsimus võhikult ahjundusest- kas see läbi klaasukse väljuv soojus ei jäägi tuppa või on asi selles, et see ukse kaudu väljuv soojus ei akumuleeru ahju kividesse ja kas on tõesti see akumuleeruv soojus nii palju efektiivsem, et tasub panna kahekordse klaasiga uks, arvestades uste hinnavahet?