Soojapidava maja küte

[Logann]

Tere!

Maja (elamispind 140m2) soojusvajadus (aastane neto energiakulu) on vahemikus 50-70 kWh/m2 -mitte päris passiivmaja kuid siiski... + kaalutud energia kulu väiksem kui 100 kWh/m2

Tundub priiskamine, kui paigaldada maaküttesüsteem (150 000 EEK). Soojustagatisega ventilatsioonisüsteem (90 000 EEEK) aga on vast igal juhul mõistlik. Mida vent. süsteemi juurde kompenseerivaks kütteallikaks planeerida, mis oleks odavam kui maaküte? Või polegi siin siiski muud varianti?

Ei ole suur spetsialist ja seepärast üpris jännis.

[Piiritusesõber]

Kas maja valmimas või paberil veel.

[Logann]

paberil

kohe kui küttesüsteemi mure lahendatud, ehitama.

ei tea - tark oleks vist vent-süsteemi müüjatega konsulteerida, mida enamasti kõige mõtekam kõrvale panna oleks?

[kärsna]

kui sul juba sellised summad käsutada on, siis soovitaks veidi uurida sellist seadeldist
http://www.enervent.fi/data/fi/brochures/HP_2010_fi.pdf
cop on hea ja ilmselt peaks hea soojapidavusega maja suutma sooja hoida,tagades hea sisekliima.no ja backupiks võiks muidugi olla korralik kamin või ahi )

[Kalvis]

Täna oleks ikkagi soojuspump vastavalt hinnale ja maitsele sobivad vajadusel kõik liigid. Õhksoojuspumbad vajavad ikkagi suurte külmade puhul backup kütet. Tavaliselt sobib kamin (on odavam), soovitav isegi soojamüüriga, see peab ka -25 juures koos soojapumbaga hommikuni ilusasti vastu.
Täna puudub mõistliku hinnaga pelletite või puiduhakke katelde pakkumine, muidu sobiksid need ka.

[fanatic]

Tere!

Maja (elamispind 140m2) soojusvajadus (aastane neto energiakulu) on vahemikus 50-70 kWh/m2 -mitte päris passiivmaja kuid siiski... + kaalutud energia kulu väiksem kui 100 kWh/m2

Tundub priiskamine, kui paigaldada maaküttesüsteem (150 000 EEK). Soojustagatisega ventilatsioonisüsteem (90 000 EEEK) aga on vast igal juhul mõistlik. Mida vent. süsteemi juurde kompenseerivaks kütteallikaks planeerida, mis oleks odavam kui maaküte? Või polegi siin siiski muud varianti?

Ei ole suur spetsialist ja seepärast üpris jännis.

Mis lahenduse valisid?
Endal maja ehitamisel samade numbritega. Hetkel plaanis soojustagatisega vent, 4t kaminahi ja paar õhkõhk pumpa.

[trebla]

Tere!
.....
Tundub priiskamine, kui paigaldada maaküttesüsteem (150 000 EEK). Soojustagatisega ventilatsioonisüsteem (90 000 EEEK) aga on vast igal juhul mõistlik.....
.......

Maja ehitamine ise on priiskamine, ära saab elada ka ühikatoas.
Mõni mees ei saa muidu rooli istuda, kui ei ole valuvelgi autol all.. mida keegi tähtsaks peab.

Igasugune ehitamine läheb tulevikus ainult kallimaks, seega kui siiski panna täna maaküttesüsteem, siis kas maakollektori eluiga pole äkki hea investeering, mis sobib kasutada ka paarikümne aasta pärast?
Vahepeal tuleb igasugu kavalaid lahendusi lisaks - siin kuskil räägiti ka päikesepaneelide toodetava üleliigse sooja vee maa-alla juhtimisest, et hiljem soojuspumba summaarset COP-i tõsta. PV paneelidega saad tulevikus oma elektri, et seda soojuspumpa ringi ajada.

Jutu mõte on selles, et ära lõika täna väikese koonerdamise tõttu ära võimalusi, millest tulevikus võiks kasu olla.
Ise kirun, et jätsin põrandaküttetorustiku omal ajal sisse valamata, set siis polnud põrandakütet plaanis.
Igasugu torud ja kanalid võimalikele päikese ja maakütte arengutele oleks ehitusjärgus kerge valmis teha - pärast valmis asja lõhkuda on kole ja kallis.

Kas see soojustagastusega vent tuleb täna tõesti nii kallis - mina sain omal ajal Ilmava Digiti 20T, töö ja tarvikud 8 T torud plafoonid vist 5 või 10 T? kokku seega 30-40 T... aga see oli ka ammu. Aga ilma vendita ei saa niikuinii.
See eelpoolviidatud Ensto nime all müüdav masin käib justkui kööki. Minu Ilmava Digit on eraldi ruumis ja töötab minimaalkiirusel - siis teda tõesti ei kuule. Lahtise planeeringuga majas tuleks seda asjaolu tõsiselt kaaluda.

[Eestikinnisvara]

Maasoojust ammutades on minujaoks väike näitaja, et väline maapõue peidetud kollektor on kasutatav umbes 50 aastat. Täna on üle hinnatud muud süsteemi osad, kui väline kollektor. Seega, 150 000 on minimaalne summa, millega saaks mingi maaküttesüsteemi ja kui kõige kallim osa tuleb 10 aasta pärst välja vahetada siis tekib paratamatult arvutades konflikt...
Õhk-õhk ja õhk-vesi pumpadega saab kaasa uskumatult ilusad elektriarved...

[Külaline]

Tere!

Maja (elamispind 140m2) soojusvajadus (aastane neto energiakulu) on vahemikus 50-70 kWh/m2 -mitte päris passiivmaja kuid siiski... + kaalutud energia kulu väiksem kui 100 kWh/m2

Tundub priiskamine, kui paigaldada maaküttesüsteem (150 000 EEK). Soojustagatisega ventilatsioonisüsteem (90 000 EEEK) aga on vast igal juhul mõistlik. Mida vent. süsteemi juurde kompenseerivaks kütteallikaks planeerida, mis oleks odavam kui maaküte? Või polegi siin siiski muud varianti?

Ei ole suur spetsialist ja seepärast üpris jännis.

Mis lahenduse valisid?
Endal maja ehitamisel samade numbritega. Hetkel plaanis soojustagatisega vent, 4t kaminahi ja paar õhkõhk pumpa.

Kui tuleb juba 4tonnine ahi, siis sinna lisaks nii väikese ja hästi
soojustatud majas, mille kütab ära ehk 5-6kw on tõesti maasoojuspumba väljaehitamine mõtekus küsitav ja puudub ka veel jahutus võimalus suvel. Uutel õhkõhk pumpadel
lubatakse -25C veel üle 2 copi. ja lisaks on jahutus võimalus suvel olemas. Eks see ole mõtlemise koht, kas osta kaks õhkõhk pumpa või ehitada välja maaküte kogu sinna juurde kuuluvaga. Hinnavahe on muljetavaldav ja rahaliselt ei tasu kogu maaküte väljaehitamine kunagi ära, eeldusel, et külmade ilmadega on nädalas soov ja võimalus 3-4 korda sellist ahjumürakat kütta.

[Kalvis]

150 kilo on ikka ebamõistlikult kallis maasoojuspumbale, seega selle hinnaga loobu kohe. Kui ahi siis osta õhksoojuspump, nende kahe kooslusega saad maja igal juhul soojas hoida, iseasi kuidas saab olema soojajaotus tubade vahel.
Muidugi on alternatiiv odav hiina maasoojuspump osta. Sel juhul ei tohiks hind üle 80 kilo kuidagi minna ja kui hiinlasest on villand (kooles ise või on moest väljas) siis on vaja vaid pump ise popima vastu vahetada.

[sashaobrok]

Samad mõtted. Kuniks see nurgas seisev 10-est komponendist koosnev kast maksab sama palju kui täiskomplektne sõiduauto, on nende soetamine suht absurd. See aga ei tähenda, et tulevikuks valmiduse loomine tuleks ära jätta.

[trebla]

Energia kallineb äkki kiiremini kui me karta oskame.
(ma jälgin huviga, kuidas alates 01.06. saab Kodu 1 olema 1,58 EEK/kWh ja arvan endiselt, et 2020 on Kodu 1 pigem 0,3 €/kWh, kui 2 EEK/kWh)

2020 on vast enamusel innovatiivsetel inimestel oma PV paneelid kasutuses ja pesumasinad pannakse päevaks tööle, mitte ööseks. Ka kütte seisukohalt on siis vast mõtekas (maa- ? õhk- ? vesisoojuspump päevase omatoodetud elektriga ägedalt urisema panna ja paks salvestav betoonpõrand päevase soojaga (õ-v pumba COP on siis ka ju parem) õhtuks-ööseks üles kütta..

Kahjuks vaakumtorudega küttepaneelide hind äkki oluliselt ei langegi, sest soojades maades saab päikesest sooja vett palju lihtsamate vahenditega teha ja rikastes riikides on ka kallis hind vastuvõetav..

Soojusta ja ära müüri ühtki võimalust kinni..

[Coolhouse]

See on tõde, et energia läheb ainult kallimaks .
Tõe teine pool on see et seadmed lähevad järjest odavamaks.

Mis puutub valikusse , kas jääkõhu soojusel töötav soojuspump või maasoojuspump siis on selge võitja maasoojuspump.
Oletame et 30% soojusest viiakse välja väljastatava õhu jääksoojusena , ok võtame 50%.
Siis kui ka see 50% õnnestuks soojuspumba abil täiesti taaskasutada siis jääks soojusvajadusest ikka veel teine 50% puudu. St kuskilt tuleb see puudujääv soojus ka saada.
Retsirkulatsiooni soojuspumba tootlikkus on piiratud selle sama soojuse kogusega ,mida üldse on võimalik majast väljastada.
Retsirkulatsiooni õhu soojuspump võib olla maasoojuspumba täienduseks kuid vanas rahas selle eest 90 k maksta on mõttetu. Samas ei maksa maasoojuspumbad ka enam 150 k.

Lahenduseks võib ühendada nii maasoojuspumba , õhk-vesi sp, katla, põikesekütte jne ühise veemahutiga ning siis ise otsustada kuidas odavam kütta on.

[rokikas]

Lahenduseks võib ühendada nii maasoojuspumba , õhk-vesi sp, katla, põikesekütte jne ühise veemahutiga ning siis ise otsustada kuidas odavam kütta on.

Ja sellise "raudvara" komplekti hind on ...

[Coolhouse]

Pidasin küll rohkem silmas, et retsirkulatsiooniõhu soojuspumbaga ei õnnestu kogu maja kütta.

Kogu "Raudvara" komplekti hind kokku on eeltoodud maasoojuspumba hinnast 150 tuhEEK soodasam. Oleneb , milliseid seadmeid täpselt ka vaja on.
Kui on huvi , siis võib teemat põhjalikumalt arutada , kuid need kallid bränditooted koosnevad sageli samadest komponentidest kui mõne teise valmistaja odavam seade.

[Kalvis]

Päikesekütte paneeli on imelihtne maasoojuspumbaga integreerida, kui dif. releed aretada ei viitsi, paned kraani talveks vahele, mille sulged. Isetehtud plekitükist + toru päikesepaneel toimib kah aga võid ka paar kEEKi välja käia ja popi valmistoote osta. Viimase eelis on külmematel ilmadel suurem tootlikus, kuid teisel kümme korda odavam soetushind.
Vent.seadmete soojusvahetid on sedavõrd efektiivsed, et tänapäeval miinuskraadidega on täitsa tõsine probleem, et kogu niiskus jäätub vent.torusse. Kui aga on ostetud õhksoojuspump siis ventilatsiooni (mitte pliidikubu) väljuva toru suunad õhksoojuspumba sisendi ette ja sisuliselt saad kogu tagastuvast viimasegi soojuspiisa kätte.
Seega kui majal on vaja kahe väiksema soojuspumba jagu sooja siis 2 eraldi pumbaga saakski selle raudvara kätte - üks oleks õhksoojuspump ja teine maasoojuspump, kuid mingi väiksema võimsusega. Soojuspumpadel erilist hinnaeelist ei ole kui ostad 2 korda võimsama seadme siis tuleb 2 korda kallim hind välja köhida.

[Külaline]

Tere!

Maja (elamispind 140m2) soojusvajadus (aastane neto energiakulu) on vahemikus 50-70 kWh/m2 -mitte päris passiivmaja kuid siiski... + kaalutud energia kulu väiksem kui 100 kWh/m2

Tundub priiskamine, kui paigaldada maaküttesüsteem (150 000 EEK). Soojustagatisega ventilatsioonisüsteem (90 000 EEEK) aga on vast igal juhul mõistlik. Mida vent. süsteemi juurde kompenseerivaks kütteallikaks planeerida, mis oleks odavam kui maaküte? Või polegi siin siiski muud varianti?

Ei ole suur spetsialist ja seepärast üpris jännis.

Mis lahenduse valisid?
Endal maja ehitamisel samade numbritega. Hetkel plaanis soojustagatisega vent, 4t kaminahi ja paar õhkõhk pumpa.

Kui tuleb juba 4tonnine ahi, siis sinna lisaks nii väikese ja hästi
soojustatud majas, mille kütab ära ehk 5-6kw on tõesti maasoojuspumba väljaehitamine mõtekus küsitav ja puudub ka veel jahutus võimalus suvel. Uutel õhkõhk pumpadel
lubatakse -25C veel üle 2 copi. ja lisaks on jahutus võimalus suvel olemas. Eks see ole mõtlemise koht, kas osta kaks õhkõhk pumpa või ehitada välja maaküte kogu sinna juurde kuuluvaga. Hinnavahe on muljetavaldav ja rahaliselt ei tasu kogu maaküte väljaehitamine kunagi ära, eeldusel, et külmade ilmadega on nädalas soov ja võimalus 3-4 korda sellist ahjumürakat kütta.

Sellise kütevõimsuse (5-6kw) juures, kas poleks võimalik õhkõhk pumba sisemise osa (mingi eriline)panna vahele kohe peale vent agregaati. Kütaks ja jahutaks kahe õhkõhk pumba asemel üks õhkõhk pump läbi vendi torude kogu maja? Jahutus jääb küll nõrgaks ja tubades ei saa hästi eri temperatuure reguleerida, samas soojus leviks paremini,kui seinal asuva siseosa kaudu mööda maja, Aga kuidas oleks kütmise poolega(lisaks ahjule)? Kas õhkõhk pumba ja vent agregaadi(soojusttagastava) juhtimine peaks sellisel juhul koos olema?
Ärge kõvasti lööge, kui on väga hull idee

[rokikas]

viewtopic.php?f=9&t=25936

[fanatic]

Tere!

Maja (elamispind 140m2) soojusvajadus (aastane neto energiakulu) on vahemikus 50-70 kWh/m2 -mitte päris passiivmaja kuid siiski... + kaalutud energia kulu väiksem kui 100 kWh/m2

Tundub priiskamine, kui paigaldada maaküttesüsteem (150 000 EEK). Soojustagatisega ventilatsioonisüsteem (90 000 EEEK) aga on vast igal juhul mõistlik. Mida vent. süsteemi juurde kompenseerivaks kütteallikaks planeerida, mis oleks odavam kui maaküte? Või polegi siin siiski muud varianti?

Ei ole suur spetsialist ja seepärast üpris jännis.

Mis lahenduse valisid?
Endal maja ehitamisel samade numbritega. Hetkel plaanis soojustagatisega vent, 4t kaminahi ja paar õhkõhk pumpa.

Kui tuleb juba 4tonnine ahi, siis sinna lisaks nii väikese ja hästi
soojustatud majas, mille kütab ära ehk 5-6kw on tõesti maasoojuspumba väljaehitamine mõtekus küsitav ja puudub ka veel jahutus võimalus suvel. Uutel õhkõhk pumpadel
lubatakse -25C veel üle 2 copi. ja lisaks on jahutus võimalus suvel olemas. Eks see ole mõtlemise koht, kas osta kaks õhkõhk pumpa või ehitada välja maaküte kogu sinna juurde kuuluvaga. Hinnavahe on muljetavaldav ja rahaliselt ei tasu kogu maaküte väljaehitamine kunagi ära, eeldusel, et külmade ilmadega on nädalas soov ja võimalus 3-4 korda sellist ahjumürakat kütta.

Sellise kütevõimsuse (5-6kw) juures, kas poleks võimalik õhkõhk pumba sisemise osa (mingi eriline)panna vahele kohe peale vent agregaati. Kütaks ja jahutaks kahe õhkõhk pumba asemel üks õhkõhk pump läbi vendi torude kogu maja? Jahutus jääb küll nõrgaks ja tubades ei saa hästi eri temperatuure reguleerida, samas soojus leviks paremini,kui seinal asuva siseosa kaudu mööda maja, Aga kuidas oleks kütmise poolega(lisaks ahjule)? Kas õhkõhk pumba ja vent agregaadi(soojusttagastava) juhtimine peaks sellisel juhul koos olema?
Ärge kõvasti lööge, kui on väga hull idee

Votvot, vendi õhuvõtt veel läbi AWADUKT Thermo maaaluse toru ja hakkab looma. Aga kes selle ära teeks

[Coolhouse]

VÄGA ASJALIK IDEE.

Tegemist on absoluutse vastandiga tavalisele perbetum mobile leiutamisele.
Selles ei ole küll midagi uut , kuna selliseid süsteeme kasutatakse palju konditsioneeride puhul.
Asja algupärane nimi on Ducted Split Air Conditioner.
Lihtasalt konditsioneeri aurusti asub sissepuhuva vendi kanalis.
Samas tänapäeval enam valdavalt eraldi konditsioneere ei toodeta ja müügis on soojuspumbad .
Tegemist on standardtootega ja saab soovi korral tellida .

Juhtimisest; Parem oleks suunata kasutatud õhk , mis on läbinud vent agreg, soojusvaheti kohe sp. välisosale , siis on kogu majal vaid üks soojuspump.
Kahjuks ei tea milliseid võimalusi sisaldab küsija vent.agregaat.
Automaatreguleerimises on nn. reguleerimiskontuurid, vendil võib olla oma reg.kontuur ja sp-l oma
kontuur st neid ei pea omavahel siduma.
Loomulikult võib alati aretada keerukamaid süsteeme.

[madis64]

Tegemist on absoluutse vastandiga tavalisele perbetum mobile leiutamisele.
Selles ei ole küll midagi uut , kuna selliseid süsteeme kasutatakse palju konditsioneeride puhul.

Antud teemas käib jutt ju peamiselt kütmise kontekstis ning sellisel juhul on vaja lisaenergiat - lisaks süsteemikäitavale elektrile - ikka väliskeskkonnast juurde ammutada.
Siseruumidest väljuva õhu jääksoojuse ärakasutamisest on abi, kuid sellest, mis peale plaatsoojusvahetit sinna järgi jääb, ei piisa ilmselt läbi seinte-põrandate-lagede väljunud energiahulga kompenseerimiseks.

Parem oleks suunata kasutatud õhk , mis on läbinud vent agreg, soojusvaheti kohe sp. välisosale , siis on kogu majal vaid üks soojuspump.

Sellise (sise)õhu niiskus talvel on kindlasti oluliselt suurem kui välisõhu oma - julgen prognoosida soojuspumba välisosa oluliselt suuremat jäätumist, mis toob kaasa aastakeskmise tegeliku COP-i vähenemise (sulatustsüklite arv koos selleks kulunud energiaga suureneb).

[Coolhouse]

Madis64 väide ,et majast väljuv niiskem õhk põhjustab sp. aurusti jäätumist , on õige , kuid....
Kui me räägime majast ca 150 m2 siis on hinnanguliselt kogemuse põhjal võimalik väljundõhu kanalis retsirkulatsiooni sp. aurustilt saada 2-3 kW soojust .

Kui nüüd õues asuv soojuspump oleks sama võimsusega siis saaksime rääkida aktiivsest jäätumisest. Kui 150 m2 maja soojuspumbaga kütta , ka - temperatuuridel siis tuleb soojuspumba võimsuse suurusjärguks +7 C välisõhul ca 10 kW (st väikese võimsusega mänguasju ei ole mõtet osta). Seega moodustab vendist väljuva soojuse õhuvoog vaid murdosa kogu aurusti õhuvoost.
Juhul kui majast väljuv õhk on läbinud vent agregaadi siis on osa niiskusest jäänud ka sinna soojusvahetisse.

Aurusti ja niiskus; Aurustid ei ole mitte ainult soojuspumpadel vaid ka n külmkambrites.
Kui külmkambri t on 2...6 C ja külmaaine pihustamine arvutatud -10 C siis õige aurusti suuruse juures jäätumist praktiliselt ei tekki vaid enamik niiskusest tilgub veena aurustilt maha.

Jäätumine oleneb aurusti pinnaühiku kohta rakenduvast külmavõimsusest st mida väiksem on soojuspumba välisosa ja intensiivsem kõlmaaine pihustamine , seda intensiivsem on jäätumine.
Ma väidan seda et kui võtta suurem, 10-15 kW soojuspumba välisosa ja sinna peale puhuda 2-3 kW sooja, niisket õhku , arvestades et talvel on valdavalt 0 C välisõhu t siis segades - kraadidel olevat välisõhku soojema , niiske retsirkulatsiooni õhuga , aurusti lamellide pinnatemperatuur tõuseb ja jäätumine väheneb.

[madis64]

Hea küll - see arutlus hakkab väljuma juba teema algsetest piiridest, kuid panen siia veel paar märkust kirja:

Kui me räägime majast ca 150 m2 siis on hinnanguliselt kogemuse põhjal võimalik väljundõhu kanalis retsirkulatsiooni sp. aurustilt saada 2-3 kW soojust .

Esimene Väga Rumal Küsimus - kas on ikka vaja nii intensiivselt ventileerida?

Kui 150 m2 maja soojuspumbaga kütta , ka - temperatuuridel siis tuleb soojuspumba võimsuse suurusjärguks +7 C välisõhul ca 10 kW (st väikese võimsusega mänguasju ei ole mõtet osta). Seega moodustab vendist väljuva soojuse õhuvoog vaid murdosa kogu aurusti õhuvoost.

Teine Väga Rumal Küsimus - 3 kW on 10-st kW-st tervelt 30% - see nüüd küll "vaid murdosaks" ei klassifitseeru, pigem ikka "olulise mõjuga teguriks"?

Juhul kui majast väljuv õhk on läbinud vent agregaadi siis on osa niiskusest jäänud ka sinna soojusvahetisse.

Jah, samuti samaväärne osa väljapalutud 3-st kW-st

Ma väidan seda et kui võtta suurem, 10-15 kW soojuspumba välisosa ja sinna peale puhuda 2-3 kW sooja, niisket õhku , arvestades et talvel on valdavalt 0 C välisõhu t siis segades - kraadidel olevat välisõhku soojema , niiske retsirkulatsiooni õhuga , aurusti lamellide pinnatemperatuur tõuseb ja jäätumine väheneb.

Kolmas Väga Rumal Küsimus - jäätumine lõpeb kui lamellid on vähemalt plusstemperatuuril - kas sa suudad öelda, millistes oludes (millise välistemperatuuriga) see tegelikult ka juhtub?

[Coolhouse]

Plusstemperatuur on üks asi,teine asi on see et kui tihedate lamellidega aurustile juhtida niiskust ja soojuspump tüütab täisvõimsusel siis on sulatuste vahe väiksem. Kui aurusti pind on suurem , siis on pinnakoormus väisem ja sulatuste vahe pikem.
See millal jäätumine lõpeb ei ole nii oluline .
See 3 kW retsirkulatsiooniõhust võimalikult saadavat soojust on pakutud maksimumina.
Kui see on veelgi väiksem siis seda vähem on mõtet investeerida 80 k EEK retsirkulatsiooni soojuspumpa.

[regina9000]

Maja küttekulude tabel siin: http://starplex.ee/maja-energiakulu/