Pliiditeema

[kaminahi]

Puupliidi koonuskolle lisaõhu kanalitega



Pliidi koldepoolsesse otsa tulb valamukapp.

Pliidi taga on Peeter I aegne mantelkorsten

[Leevi]

Väga ok.
Kas lisaõhk tuleb toa- või välisõhuna?
Igatahes hea ja toimiv kolle.
Kuidas lõõristik ja mitu siibrit ja milline siibrite asetus?

Kui oleks veel laega kolle, siis oleks eriti kaasaegne. Aga ka sellise kujul parem kui need, ida igapäevaselt näen.

[kaminahi]

Vaata ikka enne, kes postitas

[Leevi]

Vaata ikka enne, kes postitas

Mind ei huvita postitaja, vaatan asja olemust. Ei ole su suhtes kunagi põhjuseta kriitiline. Ja tunnustan, kui oled seda väärt. Subjektiivselt, muidugi.

[kaminahi]

Leevi, sa oled mulle võlgu mõned isiklikud vabandused?

[stupiduser]

Üpris huvitav.

Kas pliidikoldes tõuseb temperatuur nii kõrgele, et on loota suitsugaaside järelpõlemist?

[kaminahi]

Ma ei nimdetaks seda järelpõlemiseks, lihtsalt põlemiseks optimaalsel õhukogusel ehk minimaalselt vajalik õhk tuleb suunata sinna kus toimub põlemine ehk jaotada teda ühtlaselt koldes. See on ka austerlaste seletus. 100 milline seletus

[stupiduser]

Kas see õhk soojeneb paremini kui läbi resti tulles?

[kaminahi]

Õhk tuleb puude peal,e puugaaside põlemispiirkonda ja ega ei maksa väga täpsust tahta kuid ikkagi on see kasulik just õhu õigesse kohta suunamisel ja veel või juba sooja kolde korral saab ka kindlasti soojendatud. Nägin täna objektil, Noarootsis, kaminat, millel kamina kaldses malmlaes olevate avade kaudu tuleva õhu toimel põlesid seal laes ilusad leegid , sinakad. Ahju koldes sama lugu kordi ehitatud ja nähtud. Pliidile tegin esimest korda.

[stupiduser]

OK, aga kas kas see õhk soojeneb paremini kui läbi resti tulles?

Miks külm õhk leegi peale peaks parem olema kui kuum õhk leegi alla?

[kaminahi]

Tähtis on, et saaks õhk ka leegi peale ja alt ta sinna ei jõua või jõuab liigse kogusena mis jahutab põlemist seestpidiselt.. See teema on EN-is sees. Nunnauuni kuldse tule kolle teooriat oled vaadanud? Seal on asi kõige lihtsamalt, ilma kanaliteta.

[stupiduser]

Pliitide kohta pole mingit EN-i.

Kuhu see alt õhk siis kaob, et leegi peale ei jõua?

[Leevi]

Tähtis on, et saaks õhk leegi peale ka ja alt ta sinna ei jõua. See teema on EN-is sees.

Pliidi EN siiski alles koostamisel. Küllap tuleb kah ÖMORM-i äratrükk, aga hetkel on siiski vara väita, et miski EN-is sees.

[kaminahi]

Kena oli arutada,nüüd pean alluma korraldustele mis tulevad tagatoast. Vaata seda õhu jaotamist koldes, et milleks ja kuhu. EN seesama kehtib üldjoontes ka pliidi kohta sest põhimõtegi täpselt sama ja neil seal ju kolle restita aga õhukanalitega spetskividest.

[stupiduser]

Kena oli arutada,nüüd pean alluma korraldustele mis tulevad tagatoast. Vaata seda õhu jaotamist koldes, et milleks ja kuhu. EN seesama kehtib üldjoontes ka pliidi kohta sest põhimõtegi täpselt sama ja neil seal ju kolle restita aga õhukanalitega spetskividest.

Loen huviga!

Äkki paned mõne konkreetse viite?
Selle kohta näiteks, et mida EN ütleb "milleks" kohta.

Ja miks praegune EN pliidi kohta peaks või võiks kehtida.

[kaminahi]

Tegelikult on ju see EN üks hirmus lihtne projekteerimisnorm ja see on selleks, et pottsepp saaks mingile kindlale normile viidates kinnitada oma ahju "kõlbelisust". Piirid on ju tegelikult hirmus suured aga põhimõte on ka pliidil sama. Pole vaja ajada keeruliseks. Hyytiäinen ka ütles, et tehke lihtsalt. Mõtleme lihtsalt. Las Leevi uimerdab fantaasiates.
Vaata ja võrdle Alexi tööd. www.stovemaster.com

[Leevi]

Kena oli arutada,nüüd pean alluma korraldustele mis tulevad tagatoast. Vaata seda õhu jaotamist koldes, et milleks ja kuhu. EN seesama kehtib üldjoontes ka pliidi kohta sest põhimõtegi täpselt sama ja neil seal ju kolle restita aga õhukanalitega spetskividest.

Loen huviga!

Äkki paned mõne konkreetse viite?
Selle kohta näiteks, et mida EN ütleb "milleks" kohta.

Ja miks praegune EN pliidi kohta peaks või võiks kehtida.

Ei kehtigi. Ei saagi kehtida.

[Leevi]

Tegelikult on ju see EN üks hirmus lihtne projekteerimisnorm ja see on selleks, et pottsepp saaks mingile kindlale normile viidates kinnitada oma ahju "kõlbelisust". Piirid on ju tegelikult hirmus suured aga põhimõte on ka pliidil sama. Pole vaja ajada keeruliseks. Hyytiäinen ka ütles, et tehke lihtsalt. Mõtleme lihtsalt. Las Leevi uimerdab fantaasiates.
Vaata ja võrdle Alexi tööd. http://www.stovemaster.com

Pliidi valemid siiski erinevad. EN 15544 on mõeldud väga konkreetsete kütteseadmete tarvis. pliidi puhul valemid teised. Kusjures, nt austerlaste pottsepaõpikus hed ja nende kutseliidu kodukal edasiarendus, kus valemid muud. Kogu pliidiehitus ka muu. Valemid, joonised, mõõtmistulemused laborist jne pöemas.

Räägom austerlaste asjadest, kuna ahju EN neilt võetud ja ka pliidi EN tuleb ilmselgelt sealt.

[Leevi]

http://www.kachelofenverband.at/wp-cont ... ericht.pdf

Midagi säärast nt.

[virgor]

Huvitav kuidas te leevi ja kaminahi kokku ei saa,et asjad ära klaarida.Pekske kasvõi üksteisel silmad siniseks ja foorum hoopis viisakam kohe.Igas teemas juba teie vaidlus,nii et paha hakkab juba

[stupiduser]

Jaa, see Leevi äratoodud projekteerimisnorm on üsna huvitav lugemine.

Alates keerulisest valemist 1 ja lõpetades sellega, et põlemistemperatuur on pliidi puhul kõrgem kui EN15544 vastavas ahjus

Inglise keelset versiooni ei ripu kuskil üleval? Oleks veel huvitavam

[Robi 1]

See on huvitav, et pottsepad on kohe omaette tõug, kellele meeldib teisele ära keerata.Loen ka Soome vastavaid foorumeid ja seal isegi veel räigem sõnavara kasutusel.Vahel on raske naeru pidada, samas kliendid on õelnud, et omale koju küll selliseid ei julgeks kutsuda.
Vaadake siinseid torumehi, elektrikke või puuseppasid- on üsna vaiksed teised ja ei panegi neid tähele kui eraldi mõtlema ei hakkaks. Põhiline põnev siin foorumis on ikka pottseppade( Kaminahi, Motamees, Leevi ja Juhani ) õlgadel!!! Tänud neile!!Ja jõudu edaspidiseks!!

[Andrus Schults]

Tartus toimunud viie päevasel koolitusel oli austerlaste soovitus paigaldada pliidi malmplaadi ja tule vahele koldelaeks 30mm paksune kergšamottplaat. Selle tulemusena pidi malmplaadi temperatuur alanema vaid 20-30`C. Samas võib aga sellise lahenduse puhul kasutada EN 15544 tarkuseid. Ilma šamottplaate paigaldamata eraldub aga austerlaste sõnul läbi malmplaadi 60% soojusest kööki, mistõttu pikki lõõre koldele taha ehitada ei ole enam mõistlik.

Kõike paremat
Andrus Schults
www.kaminakoda.ee

[Kalvis]

Seda pseudotarkusetera lugedes jääb tõesti mulje, et uue seaduse eesmärk on kindel tsunfikorra taaskehtestamine (õnneks austerlased harrastavad oma lollusi oma koduriigis austria tsunftireeglite järgi).

[stupiduser]

Üldiselt tundub see väga kummaline probleemipüstitus olevat- pliit ongi mõeldud toidu valmistamiseks ja selle üle kurta, et ta liiga hästi toitu teeb on veidi kummaline.
Lõõrid on ikka sellepärast järel, et pliit liiga vähe soojust kööki annab ja see muidu korstnast ilma kütma läheks.


Kas austerlased peale 30 kraadi jutu ka konkreetsetest numbritest rääkisid?
Et milline see keeduplaadi temperatuur on ilma shamottplaadita ja milline shamottplaadiga?