Kuna nad vaevalt oksüdatsiooniproptsessis katalüsaatorina toimivad, siis nende "toetus" piirneb lihtsalt koldes "töötemperatuuri" natuke kiirema saabumisega?Andrus Schults kirjutas:Protsessi efektiivsus sõltub eelkõige temperatuurist koldes. Kerge HBO+ šamoti omadused soosivad kõrget kuni 1200`C temperatuuri koldes.
Mis see "vene šamott" on mingi üüratu energeetiline must auk, kust põlemine välja ei suuda murda?Andrus Schults kirjutas:Materjalid mis neelavad liiga palju koldes vabanenud energiast endasse põlemistemperatuuril kõrgele tõusta ei võimalda. Pean siis silmas vene šamotti, steatiiti, kuumuskindlat betooni, rasket šamotti jne.
Kas sa tahad öelda, et kuna sellest "materjalist" on ehitatud enamik tänasel päeval meie maal erakasutuses olevaid koldeid ning need ikkagi ei pudene reeglina paari aastaga laiali, siis põlemine neis kolletes toimub madalamal temperatuuril kui optimaalne on?Andrus Schults kirjutas:Näiteks steatiidi puhul tuleb ka tootjal jälgida, et temperatuur liiga kõrgele ei tõuseks kuna materjali omadused kõrgetel temperatuuridel muutuvad.
Vabanda Andrus, kuid su postitatud selgitus ei kannata puude säästu hindamises seisukohast võetuna mingit kriitikat.
Kui sa ikka soovid jääda kindlaks oma väitele et kergšamoti kasutamine vähendab (rohkem kui kirbu juuksekarva jagu) puudekulu, siis palun esita konkreetsed uuringute ja katsetuste tulemused, mis näitavad põlemisprotsessi jääkproduktide (suitsugaaside) segu olulist muutust kogu põlemistsükli vältel, mille tulemusel lendab korstnasse oluliselt vähem põlemata või mittetäielikult põlenud gaase (kasutamata energiat).
Ehk teiste sõnadega - kui ma oma ahjus lasen "vene" šamoti koldes asendada HBO+ šamotiga, siis mitu halgu ma talve jooksul ka säästan?