Küsimus proffidele - GGK põrandaliist-karbik ja pesad

[vtl]

Seoses GGK põrandaliist-karbiku paigaldamisega tekkis mitu profaanlikku küsimust:

* Kuidas profid pildil näha olevaid pesasid paigaldavad? Pesade tagused raamid on niivõrd kitsad ja nurgelised, et kümnekonnale pistikupesale vajalike traatide väljamõõtmine, painutamine ja koostamine võttis mul sisuliselt terve tööpäeva. Kogu see kompott tuli kõigepealt laua peal kokku punuda ja alles siis sai selle vedela värginduse seina kruvida. Kas see käibki nii või on mingi elegantsem lahendus?

* Kas läbijooksuga pesade hulk on standardiga või hea tavaga kuidagi piiratud? Kui mingid närused 10 pesa ritta panna, siis tuleb viimase pistikupesa vooluahelasse juba 38 kiirliitmikuga ühendust järjestikku. Tarbijad on küll kõik suhteliselt väikesed (telekas, võimendi, dvd, digiboks, wifi jaam, lapaka, mobiili ja telefoni laadijad, kellraadio), aga pisut kõhedaks teeb ikkagi.
Karbik ja pesad on niivõrd kitsad, et mingeid hargnemiskohti väljapoole pesasid ei mahu tegema.

[Küülaline]

Kas läbijooksuga pesade hulk on standardiga või hea tavaga kuidagi piiratud? Kui mingid närused 10 pesa ritta panna, siis tuleb viimase pistikupesa vooluahelasse juba 38 kiirliitmikuga ühendust järjestikku

Üle 10 pesa järjestikku ei panda. Ei saa aru, mis 38 liitmikku sul seal veel on? Esimesest pesast läheb juhtmejupiga otse järgmisse jne.

[vtl]

Üle 10 pesa järjestikku ei panda. Ei saa aru, mis 38 liitmikku sul seal veel on? Esimesest pesast läheb juhtmejupiga otse järgmisse jne.

Kas see 10 pesa on hea tava või kusagil standardis fikseeritud number?

See 38 ÜHENDUSKOHTA on arvutatud järgmiselt: iga läbijooksuga pesa sisaldab 4 juhtmeühendust - faas ja neutraal sisse ning faas ja neutraal edasi (maandusklemme sinna sisse ei loe, kuna normaalolukorras seal vooluringi ei ole) 9 x 4 = 36 + 2 ühendust viimases pesas = 38

[Külaline]

Kui nüüd mõelda, siis kuidas see standard saab midagi garanteerida, kui ühel juhul pannakse viimasesse pesasse järele täiskoormus (16A) ja teisel juhul vaid paarikümnevatiseid seadmeid.
Iga liitmik on teistest sõltumatu iseseisev ühendus ja ka saja liitmiku järjestikku panekul kasvab ainult tõenäosus, et mõni vigane nende hulka on sattunud või kiiremini otsad annab kui ülejäänud. Üksteist nad omavahel kuidagi ei mõjuta.

Summaarset pingelangu saad ju lihtsalt mõõta. Kui pinge viimases pesas rahuldab, siis on OK.

Eks sellesama sinukirjeldatud jama pärast selliseid asju eriti ei kasutatagi. Tõsistes kontoriruumides on ikka korralikud mahukad seinapealsed karbikud ja omavaheliste pistikliidetega pesad. (Meil muidugi on elektriku tund veel ikka odav, ja pistikliidetega pesade asemel näeb karbikus siiski enamasti tavalisi seinapesi)

[vtl]

Eks sellesama sinukirjeldatud jama pärast selliseid asju eriti ei kasutatagi.

OK, selge. Ma mõtlesin küll, et kuidas sellist jama toodetakse, või täpsemalt küll, kuidas tootja on ette näinud selle jama ühendamist.

Tõsistes kontoriruumides on ikka korralikud mahukad seinapealsed karbikud ja omavaheliste pistikliidetega pesad. (Meil muidugi on elektriku tund veel ikka odav, ja pistikliidetega pesade asemel näeb karbikus siiski enamasti tavalisi seinapesi)

Kuigi pildil paistab seinas olev klaaskiudtapeet, on tegu hoopis eluruumiga. Soov oli lahtiselt põrandal looklevad patchkaablid ja pikendusjuhtmed ära likvideerida, uute süvistatavate pesade paigaldus ei olnud hetkel mõeldav, kuna siseviimistlus tehtud ning laia valget karbikut ei tahtnud esteetilistel kaalutlustel panna. Muidugi oleks mugavam olnud pistikliidetega pesasid jämedasse karbikusse ritta laduda.