Tuulegeneraator

[igiliikur]

Kalvis, see valem on sul õige, aga nii lihtsalt see ei käi. Kuna mind teema huvitab, siis uue nädala alguses üritan vastavad valemid sebida....See et ma need üles leian on 50:50......................

[Tuuliku labadd]

Nii, mõni klõps tehtud töödest.
Üks laba on värvimiseks ettevalmistatud. Laba kaal ilma kinnituse ja värvikatteta kujunes 643 grammi. Arvestades laba suurt jäikust on kaal üsna mõistlik. ( käe vahel ei ole võimalik 1mm painutada).

[Tuuliku labadd]

Nii, olen jõudnud oma töödega niikaugele, et 3 laba on saanud valmis ja ootavad värvimise järjekorras. koorikule täitekrunt peale ning värviks tuleb tumehall 2 komponentne veoauto värv, see peaks olema tugev.
Mehhaanika osas on valminud tsentri plaadile tulevad laagritega pesad labade kinnitamiseks. Tsentriplaat tuleb diameetriga 330mm ja paksus 10mm.
Lähiajal lisan pilte ka.

[Pakri]

Uurisin 2010 a. USAs tehtud väikeste ja keskmiste tuulegeneraatorite statistikat kus osales kokku 25 mudelit tiiviku diameetriga 2,5 – 21m. Tegemist siis tuulikutega mis reaalselt ka töötavad ja mida on juba mitu aastat üle maailma müüdud. Tiiviku läbimõõduga 2,5 – 5,5 m jäi valikusse 14 tuulikut. Nendest 6 tk olid tuulest välja pööramise mehhanismiga (auto furl) mis rakendub alates 8-10 m/s, 6 tk oli labade nurka reguleerivad gened ja kahel oli tiiviku otsene pidurdamine pöörete reguleerimiseks.
Iseehitamise puhul soovitan kasutada tuulest välja pööramist, sest see on kõige lollikindlam. Kui midagi peaks omatehtud labade nurka reguleeriva süsteemiga juhtuma, siis juhtub see üldjuhul tormiga ja see võib lõppeda tuulegeneraatori purunemisega.

Tuulegeneraatori võimsuse arvutamiseks saab kasutada valemit: P=½ρ*A*Cp*(V*V*V) kus P on tuulegeneraatori võimsus vattides (W), ρ õhu tihedus normaaltingimustel (ρ=1.226 kg/m3), A tiiviku pindala (m2), V tuule kiirus (m/s) astmel 3 ja Cp kasutegur. Isetehtud horisontaalteljelise tuulegeneraatori (HAWT) puhul võiks Cp väärtuseks võtta 0,15- 0,2. Nominaalvõimsuse arvutamiseks tuleks tuule kiirus võtta 12 m/s. See on tüüpiline tuulekiirus mis võetakse aluseks väikeste tuulegeneraatorite nominaalvõimsuse kajastamisel.

N: Kui meil on tiiviku läbimõõt 2,5m (pindala valem 3,14*(tiiviku diameeter / 2) astmel 2) siis arvutus on järgmine P=0,613*4,91m2*0,2*(12m/s astmel 3)=1040W

Lisainfot tuulegeneraatori võimsuse arvutamise kohta leiab siit: http://www.taastuvenergia.ee/tuulegener ... ikkus.html

[Tuuliku labadd]

Suured tänud Pakri hea info eest.
Jah eks furling on kõige lollikindlam kuid mul on kindel idee olnud nurga muutmisega teha. Kuna minu labade pööramise süsteemi arenduse kallal olen töötanud üle poole aasta, sealjuures pidevalt konsulteerinud erinevate asjatundjatega usun, et tänaseks on saanud võimalikult lihtne, tugev ja töökindel süsteem.
Ma kasutan nn. topeltsüsteemi. Nii tuule survel keeramine kui ka tsentrifugaalvardad. Labade vastusurve, labade nurk, samuti ka maksimaalne nurk alla tuult on reguleeritav.

[Tuuliku labadd]

Jällegi mõned tööetapid teostatud. Nüüdseks värv peal, seega põhitöö käib tsentrimehhanismiga. Aga paar klõpsu ka.

[asjatundja123]

Tundub, et oled tõsiselt asja võtnud. Nii põhjalikku tuulikuehitust ei olegi veel kohanud. Paar tuttavat on teinud lihtsalt kas plastikust või puust labad. Muidugi tuulest pööramise pead sa ikka väga töökindla ehitama, sest muidu tuul lõhub kogu sinu töö. Igatahes ootan huviga kuidas see projekt edasi areneb.

[Tuuliku labadd]

Eks teen nii nagu oskan. Nii nagu mina need labad tegin, reeglina ei tehta. Sest see on meeletu ajakulu. Endale võib ühed teha kuid mitte rohkem. Mul on plaanid valmis kuidas ja millised tulevad järgmised. Plaan on teha 6m. diam. ning labad valada vakumeeritud neg. vormi. Töö vormi planeerimisel käib. Nii saab neid ka sõpradele ajaviiteks meisterdada:) Aga sellest tulevikus.

[Külaline]

vaat see on üks arusaamatu koht selle asja juures.

Igasugune masstootmine peaks kordades odavam olema kui üksikeksemplar,

Aga tuulikute juures on nett täis DIY õpetusi, et siis saad odavalt.. a la 'Elektritsaabtasuta'. Ja kui siis kasvõi hiinlased miski masstootmise püsti panevad, on asi nii kallis, et see saadav elekter ei tasu end ära, (Koneskost rääkimata)...

Istu näiteks maha ja katsu üks toimiv kaitselüliti peo vahel valmis viilida (selline, mis õigel ajal 16A ja vajadusel ka 6 kA ära lahutaks ja sealjuures maha ei põleks ja siiski kilpi kah ära mahuks) - igaüks läheks ostaks pigem 2€ eest poest.

[Kalvis]

See masstootmine ikka kohe ei ole nii odavam midagi. Kui turg on väike ja tooni annavad üksikeksemplarid, st. tehas toodab vaid ettetellimustele siis on iga koostejupp ostuhind+20% kellegikasum, tööhind (sisuliselt käsitööhind) ja lõpphind saab juurde 20% kasumit. seega oskavad tooted tulla väga kallid. Ja seda tootmist tutvustatakse masstootmisena (on küsitav, kas see on üldse masstootmine)
Alles siis kui tehas juba töötab tsehhis igapäevaselt siis hakatakse tulusaid allhankeid kas ise tegima või tõmmatakse allhankega päitsed tarnijatele pähe ning koostejuppidel kaob 20% kellegi kasumit ära. Ka käsitöö asendub masina tööga ning teine suur võit tuleb sealt. Vot need kaks faktorit ongi kus tuleb enamus tarbijatele see müstiline arvamus et masstootmine on odav. Suurem osa masstootmisesw tooteid läbivadki selle tsükli.
Niikaua kui ükski tehas ei tooda lattu ilma tellimusteta "hobituulikuid", seni võid vaid unistada odavatest tuulikutest. Kusjuures kui teed põlve otsas ise valmis võidki saada palju odavamalt.

[Külaline]

Need suured kolmemegavatised, mis nii Aulepasse kui Viru-Nigulasse üles on pandud, on ju masstoodang.
Elekter aga ikka kallis

[Kalvis]

500 kW ja suuremad on kõik masstoodang (nad läbisid mitte masstoodangu etapi kuskil 80-ndatel juba ära), sest nende tuulikute elektri omahind on tegelikult üsna soodne (seal mitusada töölist midagi ei tee muud kui toodavad hommikust õhtuni vaid tuulikuid). seetõttu on palju ehitajaid ja tellimusi.
1 kW skaala on hobivärk, ja neid paneb kas hobiehitaja töö kõrvalt kodugaraazis kokku või mõni vingem tehas ka aeg ajalt laseb käibeks nati juurde.
Niipalju võib öelda, et 1kW piirkonnas võidakse hakata ka lähiajal tootma masstoodangut, sest eriti Indias on palju elektrifitseerimata piirkondi ja Indialased tahavad tsivilisatsiooni hüvesid samuti maitsta. Täna on probleem maksevõimes.

[Külaline]

500 kW ja suuremad on kõik masstoodang (nad läbisid mitte masstoodangu etapi kuskil 80-ndatel juba ära), sest nende tuulikute elektri omahind on tegelikult üsna soodne (seal mitusada töölist midagi ei tee muud kui toodavad hommikust õhtuni vaid tuulikuid). seetõttu on palju ehitajaid ja tellimusi.
1 kW skaala on hobivärk, ja neid paneb kas hobiehitaja töö kõrvalt kodugaraazis kokku või mõni vingem tehas ka aeg ajalt laseb käibeks nati juurde.
Niipalju võib öelda, et 1kW piirkonnas võidakse hakata ka lähiajal tootma masstoodangut, sest eriti Indias on palju elektrifitseerimata piirkondi ja Indialased tahavad tsivilisatsiooni hüvesid samuti maitsta. Täna on probleem maksevõimes.

See loogika lonkab.
Kui suur on juba masstoodang (aga suur on igal juhul efektiivsem kui väike) siis pole lootust väikese masstoodanguga soodsamat omahinda saavutada. Aulepa 39 MW maksis minu mäletamist mööda 900 milli krooni ja annab aastas siiski alla 3 kWh vati kohta. Need numbrid määravad elektri hinna (vaja arvestada veel eluiga, 25-30 aastat). Juba selle põhjal pole asi odav . Raha hind, hoolduskulud jms. võiks teises järjekorras kaaluma hakata. Mulle on jäänud mulje, et pisikeste genekate näitajad on lihtsalt üle blufitud... .

[Tuuliku labadd]

Võll koos laagrite ja simmeritega on valmis. Tsentriplaadil on labade laagripukad paigas. Nüüd liigub tööjärg tsentrisse tuleva keskosa hoobade ning tsentrifugaalvarraste poole.
Mõned klõpsud ka käsil olevatest töödest.

[Külaline]

On meil Eestis müügil väikseid tuule geeraatoreid ka mis ära tasuks? Elektri hinnad pidevalt tõusu teel ja peaks mõtlema hakkama juba alternatiividele.
Uurin googeldades DIY genekaid,et suvel kasvõi aia valgustus saada nende abil tööle.

[huviline2]

Säärane teema on küll juba üleval olnud kuid sealsed hinnad olid müstilised 250000 - 450000.- eeku.
Leidsin juba mõned ajad tagasi sellise odavama pakkumise kuid asi jäi soikku.
Nüüd nägin jälle reklaami ja mõtlesin küsida kas kellelgi on kogemust/teadmist antud firma toodangust. Näiteks kui väljas on -30, mis ta siis teeb. Läheb äkki krõps pooleks.
Tegemist on ilmselt mingi hiina toodanguga ja ei saanud ka aru kas nad üldse garantiid ka pakuvad. Kollane värk on suhteliselt nõrk kuid nad arenevad kiiresti.
Võiks muidugi nende endite käest küsida kuid siis tuleb tuntud müügimehe jutt ja seda ei tasu uskuda.

http://windykraft.ee/


Kui see 15 aastat vastu peab siis peaks ju äragi tasuma.
Paneks mingi 2kW püsti ning saaks talvel toa soojaks ning ühendaks suveks boilerile taha.

Suhtlesin ka mingi aeg tagasi ülal toodud firmaga.
Mind pani imestama, et kalkulaatoris on tasuvusarvutus tehtud eeldusel, et Eestimaal puhub permanentselt 12 m/s tuul ja tasuvusaeg tundub väga mõistlik olevat.
Kui aga vaadata tegeliku keskmist tuule kiirust (3-6 m/s) siis tasuvusaeg liigub 15-20 aasta peale.
"Kõik ei ole kuld mis hiilgab"

[Kalvis]

On meil Eestis müügil väikseid tuule geeraatoreid ka mis ära tasuks? Elektri hinnad pidevalt tõusu teel ja peaks mõtlema hakkama juba alternatiividele.

Sedasi sõnastatuna kilokaupa. Osta poest akutrell või ükskõik missugune kommutaatormootor, tiivik külge ja hakka tarbima.

[Kaimi]

Laagritest veel seda, et on olemas ka roostevabad laagrid nii kinnised kui katteta , suurtele kiirustele markeeringuga C-3(lõtkuga), aga labadele peaksid olema ilma lõtkuta. Oma kogemusest niipalju, et nende tööiga on ikka üüratult suurem, kui tavalaagritel. Küsida võiks neid Tartus näiteks "VARSON `ist" või "WESTWARD`ist"

[Külaline]

Labade kinnitused mis hetkel 6 keevituspunktiga kinni ei tundu just kõige vastupidavamad...
Väärt ettevõtmine ja kajastus foorumis

[Matseriline]

Veits jahtunud teema aga proovin värskendada.
Sellist tüüpi labad ei ole kuidagi väga efektiivsed. Neil on kaks viga. Neil ei ole keerdu mis suurendab takistust, sest kohtumisnurk sobib tuulega ainult osaliselt ja nad on otsast väga laiad mis annab madala TSR-i. Kokku ei saa tulla kuidagi suurt kasutegurit. Sellist tüüpi labade eelis on see, et nad on hea käivitusega. See viimane on tegelikult natuke põhjuseks miks tasub ka sedatüüpi ehitada. Efektiivsuse suurendamiseks tasub ka vältida rauast osi generaatori mähistes. See vajab küll palju magneti jõudu aga kaod on väiksemad.

Kodu ehitatud tuulikute võimsuse suht kuldreegel on 200W ruutmeetri kohta tiiviku pindalast HAWT ja 120W VAWT. Tiiviku pindala siis mõõdetuna ikka töötaval tiivikul, mitte labade pindala.

edu!

[ifffff]

Efektiivsuse suurendamiseks tasub ka vältida rauast osi generaatori mähistes. See vajab küll palju magneti jõudu aga kaod on väiksemad

Tegelikult on ikka nii, et terassüdamikuga generaator on effektiivsem. Lihtsalt kodus põlveotsas seda aga ei ehita.

[Matseriline]

Terases on kaod olgu seal nii hi-tec teras kui tahes aga nii see jääb.
Kui sa mistahes metalli liigutad magnetväljas tekib seal vool. Kui teha metall nii nagu genedes tehakse ehk siis õhukestest plekkidest siis see efekt väheneb aga ei kao.

Juhul kui on vastupisi siis pead edasi konsulteerima selliste meestega nagu Hugh Piggott, Dan Bartmann, Dan Fink jne.

Kui sa nüüd siia juurde lisad materjali kulu siis jah, teras gene tahab oluliselt vähem vaske ja magnetit aga gene enda sisse antava ja välja tuleva võimsuse vahe jääb ikka terase kahjuks.

[Külaline]

Kus see vool sul seal tekib? Magnetväljas või metallitükis? Kui mina veel koolis käisin, siis räägiti, et tekib elektromotoorjõud.

[Matseriline]

http://et.wikipedia.org/wiki/Elektromotoorj%C3%B5ud

Mina ei ole koolis peaaegu üldse käinud ja ei tea mis seal räägiti.

[Kalvis]

veidi parem seletus on http://et.wikipedia.org/wiki/Elektromag ... nduktsioon ja http://et.wikipedia.org/wiki/Magnetvoog ,kahjuks tuleks foorumi jaoks valemit rohkem teisendada ja lahti kirjutada.

Ergutusmähise muutuv magnetvoog indutseerib igas suletud kontuuris voolu (nii teises mähises kui generaatori keres), kuid valemites peab magnetvoo vektor ka õige nurgaga olema (vt. cos beeta). Ega ilma asjata ei tehta plekke mitte suletud kontuuriga (ja vaadatakse väga nurka mähiste suhtes) et seal ei saaks pöörisvool tekkida. Seega on generaatori ehituses olulised nii nurgad, pindalad, väljade suurused ja vägagi ka materjali magnetilised omadused. Magnetiliselt on väga head omadused raual.
Hea generaatori ehitamist ei ole võimalik teha kodustel meetoditel, sest vajalik on paljudes kohtades suur täpsus, mis on võimalik tehase tööpinkidel.
Samuti on suur tähtsus tiiva profiilidel aga tean vaid eesti juhttegelase kommentaari, et korralik tiivaprofiil on paras raketiteadus.