Korsten

Kõik teemad ahjude, kaminate, korstende kohta
Kasutaja avatar
Robi 1
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3831
Liitunud: 07 Veebr 2011, 11:52
On tänanud: 190 korda
On tänatud: 220 korda

Re: Korsten

Lugemata postitus Postitas Robi 1 »

Mulle igatahes traat väga meeldib ja tean mitmeid profe, kes ka samal arvamusel on.Näiteid võib palju tuua.Kasvõi vanad reheahjud, kus nurkades vardad püsti ja traadid läbi vuukide juba sadu aastaid.
Viimati muutis Robi 1, 24 Mär 2011, 19:21, muudetud 1 kord kokku.
Andrus Schults
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 728
Liitunud: 07 Veebr 2011, 18:35
On tänatud: 43 korda

Re: Korsten

Lugemata postitus Postitas Andrus Schults »

Saksamaal ja Austrias kasutatakse 3 mm mustast terasest traati ka koldes kergšamoti klammerdamiseks. Tähtis on see, et traat ei tohi olla muudetud roostevabaks. Märja segu sees tekib traadile õhuke roostekiht, mis hoiab klambrit tugevalt kinni. Klambri siis valmistab juba pottsepp vastavalt puuritud aukude vahele näpitsatega objektil koha peal.
NB! Korstnate ladumisel sama tehnoloogia kasutamist mina soovitada küll ei saa, kuna meie Raidkivis telliskorstate ladumisega kokku ei puutu!

Kõike paremat
Andrus Schults
http://www.facebook.com/home.php#!/page ... 31?sk=wall
Manused
Mustast terasest 3 mm traadiga klammerdus.jpg
Mustast terasest 3 mm traadiga klammerdus.jpg (44.33 KiB) Vaadatud 4579 korda
kaminahi
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6486
Liitunud: 22 Dets 2006, 09:27
On tänanud: 398 korda
On tänatud: 194 korda
Kontakt:

Re: Korsten

Lugemata postitus Postitas kaminahi »

Ma olen mitme MTÜ liikme poolt saanud "pilgatud" selliste võtete eest, et just sarnaselt taati kasutan. Tõsi, kasutan tsingitud traati, sest seda on Poekarlalt saada ja arvan, et jääb see segu ka sellele külge. Ahjud on igatahes ka aastate järel terved ja pragudeta. Küllap keegi loeb reklaamiks, aga lõhkine ahi pole küll mingi reklaam millega saaks uhkustada.
Hea tava on arvustada inimeste mõtteid ja arvamusi, mitte isikuid endid, ning oma arvamusi argumenteerida.
tel. 54514881 OÜ Ahjumaailm, http://www.ahjumaailm.ee
koostöös http://www.unibuild.ee
------------------
www.ehituspenskarid.com
Kasutaja avatar
Robi 1
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3831
Liitunud: 07 Veebr 2011, 11:52
On tänanud: 190 korda
On tänatud: 220 korda

Re: Korsten

Lugemata postitus Postitas Robi 1 »

Mina olen põletand traadid ära ennem, sest muutub pehmeks.Kasutan näiteks okastraati, mille lahti arutan( korstna puhul läheb, nagu on ja peksan lihtsalt lamedamaks okkad, et vuukki ära mahub).Kõlbab ka aiavõrk ja isegi voodivedrud muutuvad põletades pehmeks( pehmeks põlend vedru tõmbub kokku).
kaminahi
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6486
Liitunud: 22 Dets 2006, 09:27
On tänanud: 398 korda
On tänatud: 194 korda
Kontakt:

Re: Korsten

Lugemata postitus Postitas kaminahi »

Austerlastel pakuvad poekarlad ligi meetri pikkuseid sirgeid traate sekstarbeks. Ja tangid on ka poekrlalt saada spetsiaalsed, hirm mugavad painutama ja lõikama.
Hea tava on arvustada inimeste mõtteid ja arvamusi, mitte isikuid endid, ning oma arvamusi argumenteerida.
tel. 54514881 OÜ Ahjumaailm, http://www.ahjumaailm.ee
koostöös http://www.unibuild.ee
------------------
www.ehituspenskarid.com
maik
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 801
Liitunud: 10 Veebr 2007, 21:02
On tänanud: 18 korda
On tänatud: 24 korda

Re: Korsten

Lugemata postitus Postitas maik »

Ok.ahjus sees kivi klammerdada saan aru ja on igati asjakohane, aga korstent okastraadi ja voodivedruga armeerida ...

Eks seda teemat ole ennegi siin samas lahatud;

viewtopic.php?f=1&t=17205

Veel üks pikk jutt korstnast;

http://www.inkodu.ee/index.php?est/191/ ... %20korsten
vuuk
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2194
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 61 korda
On tänatud: 117 korda

Re: Korsten

Lugemata postitus Postitas vuuk »

Seal, kus tegemist suurte temperatuurimuutustega, on metallide kasutamine kivikonstruktsioonis väga riskantne ettevõtmine. Teoreetiliselt võis tekkida pildil olevale korstnale niisugune pikk ja ühtlase laiusega pragu just sellest, et selle horisontaalvuukidesse on müüritud okastraadid.
Põhjust ei pea kaugelt otsima.
A.Veski raamatus "Ahjud, pliidid, kaminad" lk. 16 on kirjas mõnede ainete soojuspaisumistegurid.
Kui segul ja kivil soojuspaisumine on suhteliselt ligilähedased, siis metallidel on tunduvalt suuremad.
Näiteks soojenemisel 100 kraadi võrra pikeneb vask 1,7mm, teras 1,1mm, malm 1,0 mm ja tellismüüritis (koos seguga) 0,95mm
meetri kohta.
Eeldades, et talvekülmadega on temperatuurimuutused korstnapitsis 150 kraadi, on loogiline, et traadid lükkavad paisudes korstnaseina lõhki.
Kuid korstnapitsi seisukohalt temperatuuripaisumine on tühiasi vee külmumispaisumise kõrval. 20 kraadise külmaga 10cm vett muutub mahult suuremaks 1,1 cm võrra. See tähendab, siin on "mängimine " tervelt suurusjärgu võrra suurem.
Seega tuleb erilist tähelepanu pöörata korstnapitse, sokleid, ja muid veega küllastuda võivaid ehituskonstruktsioone ehitades just materjalide külmakindlusele.
Ja teadupärast on tugevamamargilised segud (betoonid) külmakindlamad, kui nõrgemamargilised. Siin on ka seletus, miks peetakse õigeks korstnapitsid laduda tugeva tsemendiseguga.
Kuid ka siin kehtib reegel: "liiga hää, pole jälle hää". Liiga tugeva segu puhul on kuivamispragude tekkimise oht ja seda eriti just kuivade kivide ja palavate ilmade korral. Kuivamispraod võivad samuti saada korstnapitsile saatuslikuks, kuna sellest halveneb märgatavalt külmakindlus.
Seega peab korstnapitsi segu olema optimaalse tugevusega.
Arvestades oma seniseid kogemusi, täna saada olevad müürisegud, millega tootja lubab korstnapitse laduda, ongi just optimaalse tugevusega ja sobivad selleks täiesti. Nii, et poleks mõtet igal mehel endal jalgratast leiutada.
Kasutaja avatar
Robi 1
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3831
Liitunud: 07 Veebr 2011, 11:52
On tänanud: 190 korda
On tänatud: 220 korda

Re: Korsten

Lugemata postitus Postitas Robi 1 »

Hea kui maailm ilusaid ja terveid korstnaid täis on, sest Veski raamat on ju igaühel ja poest saab segu semmuti.Nüüd on kõik hästi siis ja võime laiali minna!
Praktikas aga elavad inimesed veidike teist elu... Pealegi on ahju sees, veel suuremad paisumised ja mängimised, kui korstnas.Valgevenes näiteks kõetakse kivisöega ja tavalised pottahjud vastu ei pea. Seepärast, et veel rohkem traati saaks kasutada, pannakse potid pikali ja traadi asemel on armatuurauad, mis omakorda peenema traadiga pottide küljes.Olen ka ise näinud sellist sidumist ja pärast ahi ka toimib.
Lugematuid kordi, olen ise sarrustand korstnaid krohvialuse võrguga, mis sammuti metall.Pealegi, olen ise, vähemalt 10 aastat juba traate sättind korstnatesse ja tean ainult ühte väikest pragu ja seegi vertikaalselt 10 cm ( mõelda võiks ka seda, et suurte elektripostide sees on päris jäme armatuur, mis paisub kordades rohkem kui betoon ja ometi ei lähe post katki).
kaminahi
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6486
Liitunud: 22 Dets 2006, 09:27
On tänanud: 398 korda
On tänatud: 194 korda
Kontakt:

Re: Korsten

Lugemata postitus Postitas kaminahi »

see, et Robi kasutatud okastraat korstna ära lõhub, see on midagi põnevat ;)

Mõtlesin seda lugedes just samuti nagu Robi ja mulle ka ei meenunud ühtegi raudbetoon ehitist, millel lõunapoolses küljes päikesevari ees :rotfl:

0,1 mm ei lükka korstent pasunasse :jooma
Hea tava on arvustada inimeste mõtteid ja arvamusi, mitte isikuid endid, ning oma arvamusi argumenteerida.
tel. 54514881 OÜ Ahjumaailm, http://www.ahjumaailm.ee
koostöös http://www.unibuild.ee
------------------
www.ehituspenskarid.com
Kasutaja avatar
Robi 1
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3831
Liitunud: 07 Veebr 2011, 11:52
On tänanud: 190 korda
On tänatud: 220 korda

Re: Korsten

Lugemata postitus Postitas Robi 1 »

[quote="maik"]Ok.ahjus sees kivi klammerdada saan aru ja on igati asjakohane, aga korstent okastraadi ja voodivedruga armeerida ...

Väga huvitav oleks Maik, Sinu mõttest paremini aru saada? Ehk selgitad,sest siin ka selliseid veel, kes isegi ahju sisse traate ei pane.Milliseid sõnu kasutada, et iga mats saaks aru, et traat ahjus on OK ja igati asjakohane? Mida ta seal head teeb ja kuidas toimib? Räägi nii, et isegi blondiinid mõistavad.
maik
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 801
Liitunud: 10 Veebr 2007, 21:02
On tänanud: 18 korda
On tänatud: 24 korda

Re: Korsten

Lugemata postitus Postitas maik »

Selleks, et blondiin hoomaks kogu teemat peaks enne ehitus-kooli lõppetama.
Ahju sees kasutatavad klambrid on marginaalselt väiksemad kui voodivedru korstna vuugis, st. et ahjus kivi kinni hoidev nn.klamber ei mängi oma väiksuse tõttu paisumisel mingit rolli.
Näit. mitte ükski pottsepp ei lao ahju ust jäigalt avasse, sest hilisema ekspluatatsiooni käigus võib täheldada kardinaalseid muutusi ahju välis-pinnal.
Teema alguses olevat fotot tähelepanelikult vaadates on näha, et korstent on lammutanud miski force majeure, ja kui seal on nn.okastraat sees siis ma arvaksin, et see oleks üks põhjustest miks tulemus on nii nagu ta täna on, samas kui edasi spekuleerida siis korstent on lammutanud ikka väga tugevad jõud mida isegi nn.voodivedru ei oleks suutnud peatada.
Kaubanduses on olemas välis-tingimustesse sobivad tellised ja ka segu nende kivide paigaldamiseks, kindlasti pole veel välja-surnud pädevad mehed kes nendest oskavad korstna koos pitsiga ehitada ilma nn.okastraadita.
Betoonist el.posti võrdlus on kohatu ja ma ei viitsi isegi seda sulle seletada sest, see teema on 1 kursuse materjal igas ehituskoolis.
Kasutaja avatar
motamees
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2700
Liitunud: 14 Jaan 2008, 12:57
Asukoht: Saar
On tänanud: 209 korda
On tänatud: 191 korda

Re: Korsten

Lugemata postitus Postitas motamees »

maik kirjutas:...Näit. mitte ükski pottsepp ei lao ahju ust jäigalt avasse... Kaubanduses on olemas välis-tingimustesse sobivad tellised ja ka segu nende kivide paigaldamiseks, kindlasti pole veel välja-surnud pädevad mehed kes nendest oskavad korstna koos pitsiga ehitada ilma nn.okastraadita...
...Olen näinud mitmeid ahjuuksi otse kivi külge segutatauna ja kindlasti on mul ka nägemata jäänuid küllaga...
...Pole kasu eeskujulikust korstnast, kui kütmise käigus koguneb sinna vett, mis muutub jääks...
Ja ei lükka okastraat selliselt korstent lõhki. Mispärast äkki hakkab traat ühe koha pealt paisuma? Raud paisub ikke terves pikkuses ja seda ei viitsi ma enam seletama hakata, sest see on keskooli füüsika...
:)
.
Tel 5o9279o
Andrus Schults
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 728
Liitunud: 07 Veebr 2011, 18:35
On tänatud: 43 korda

Re: Korsten

Lugemata postitus Postitas Andrus Schults »

Tsingitud traati mina ei kasutaks. Eks selles osas oskavad pottahju ehitajad pottsepad rohkem kaasa rääkida. Neil meestel ju klambripleki valiku sama dialemma. MTÜ seisukohtadega ei ole ka mina kursis, sest mitte enam tegeva pottsepana ma sinna ei kuulu kuna ühing loodi palju hiljem, kui mina pottsepatööga leiva teenimise lõpetasin. Kindlasti aga võib ju nende poole sama küsimusega uuesti pöörduda, et nad siis selgitaksid poolt ja vastu argumente. Korstna puhul välitingimustes on see vast isegi põhjendatudki, sest kruvid jm peavad ju väljas kindlasti tsingitud olema. Aga nagu varem öeldud, siis kogemus puudub.
Korstnapitsis pingete vähendamisele peaks kindlasti kaasa aitama see, kui kasutada väiksema formaadiga silikaate. Segu kvaliteet on kindlasti väga oluline! Samuti tuleks vältida suvel suure kuuma ja lõõmava päikesega pitsi ladumist.

Kõike paremat
Andrus Schults
http://www.kaminakoda.ee
Manused
Terastraat läbimõõduga 3 mm.jpg
Terastraat läbimõõduga 3 mm.jpg (33.85 KiB) Vaadatud 4451 korda
maik
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 801
Liitunud: 10 Veebr 2007, 21:02
On tänanud: 18 korda
On tänatud: 24 korda

Re: Korsten

Lugemata postitus Postitas maik »

Kas mõni tuli-hingeline okastraadi fänn lisaks siia lingi ametlikust korstna projektist, kus oleks täpselt ära näidatud kui paksu ja kui pikka okastraati (voodivedru) peab (tohib),kui tihedalt jne. asetada pitsi ladumisel kivide vahele segu sisse?
Kuna ma tean ette, et sellist projekti ei eksisteeri siis igasugused soovitused seda teha on pahatahtlikud ja kuuluvad "Jaan Tattika" valdkonda.
Enamus pitsi probleemid saavad alguse sellest, et lastakse korstnasse nn.külma suitsu ja seoses sellega külmab märg pits lõhki, ja ei hoia teda kinni mitte mingi vedru ega traat.
Paljudel juhtudel ei raatsita plekku mehele raha maksta ja jäetakse pitsile kübar panemata.Sellisel juhul lammutab ilmastik paari talvega ülemised read loksuma ja jällegi ei aita selle vastu mingi traat ega vedru.
Neid põhjuseid, miks pits lõhki läheb on veel ja veel enamus on juba kõlanud siin samas foorumis.
maik
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 801
Liitunud: 10 Veebr 2007, 21:02
On tänanud: 18 korda
On tänatud: 24 korda

Re: Korsten

Lugemata postitus Postitas maik »

...Olen näinud mitmeid ahjuuksi otse kivi külge segutatauna ja kindlasti on mul ka nägemata jäänuid küllaga...
...Pole kasu eeskujulikust korstnast, kui kütmise käigus koguneb sinna vett, mis muutub jääks...
Ja ei lükka okastraat selliselt korstent lõhki. Mispärast äkki hakkab traat ühe koha pealt paisuma? Raud paisub ikke terves pikkuses ja seda ei viitsi ma enam seletama hakata, sest see on keskooli füüsika...
:)[/quote]

Olen näinud ja kuulnud palju asju mida ma kohe kindlasti ei võtta puhta kullana, aga arusaamatuks jääb mulle see, et ahju-uksele keska füüsika ei mõju?
Indrek Rebane
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 224
Liitunud: 13 Mär 2011, 17:46
Asukoht: Tartumaa
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 7 korda
Kontakt:

Re: Korsten

Lugemata postitus Postitas Indrek Rebane »

Tsingi saab ilusti maha kiire äädikavees keetmisega.

Pilt pottsepa tänaöisest unest.
Mitte traat, vaid konstruktsiooonilint.
Vene šamott ja kivivill. Paha hakkab!
Manused
Pottsepa õudusunenägu
Pottsepa õudusunenägu
ouduk.jpg (85.1 KiB) Vaadatud 4432 korda
Anonüümsus on uus must
Kasutaja avatar
motamees
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2700
Liitunud: 14 Jaan 2008, 12:57
Asukoht: Saar
On tänanud: 209 korda
On tänatud: 191 korda

Re: Korsten

Lugemata postitus Postitas motamees »

maik kirjutas:Olen näinud ja kuulnud palju asju mida ma kohe kindlasti ei võtta puhta kullana, aga arusaamatuks jääb mulle see, et ahju-uksele keska füüsika ei mõju?
See oli selle ütlemise pääle, et pottsepad ei pane ju ahjuust saviga kinni. Panevad ju ja ahjud lõhki.
Igatsugu asju tehakse ja peab ise ära jagama, kus õige kus vale.
Kahjuks ei ole kusagil kursustel huumrisoone õpetust, sellepärast sai pilt pandud. Ikka pole tolku.
.
Tel 5o9279o
Kasutaja avatar
stupiduser
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 801
Liitunud: 01 Juun 2009, 23:27
Asukoht: Keila
On tänanud: 24 korda
On tänatud: 23 korda

Re: Korsten

Lugemata postitus Postitas stupiduser »

maik kirjutas:Paljudel juhtudel ei raatsita plekku mehele raha maksta ja jäetakse pitsile kübar panemata.Sellisel juhul lammutab ilmastik paari talvega ülemised read loksuma ja jällegi ei aita selle vastu mingi traat ega vedru.
BS!
Lammutasin 2009 kevadel maha ilma plekkkübarata korstna. Maja vastuvõtmisaasta 1964, korsten oli originaal.
Algaja hobipottsepp
hobipottsepp@hot.ee 5043316
juhan
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 489
Liitunud: 10 Nov 2007, 10:09
Asukoht: hiiumaa
On tänatud: 2 korda

Re: Korsten

Lugemata postitus Postitas juhan »

Indrek Rebane kirjutas:Postitas Indrek Rebane » Reede Mär 25, 2011 17:49
Tsingi saab ilusti maha kiire äädikavees keetmisega.

Pilt pottsepa tänaöisest unest.
Mitte traat, vaid konstruktsiooonilint.
Vene šamott ja kivivill. Paha hakkab!Manused
Nii Te Saarlased oma taktikat teetegi(ma mõtlen seda indrekrebas).
Ja nad on mitte huiarid,klounid,jobud, jne..
Aga, asi pole selles, mida meie pottsepad teeme vaid asi on selles mida mingi direktiiv näha ja suruda suudab.
Ole posija või mitte, aga materjali peab tunnetama ja ka tundma.
Kuid see nn. EU olgu ikkagi kuskil kabinetis!
Kasutaja avatar
stupiduser
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 801
Liitunud: 01 Juun 2009, 23:27
Asukoht: Keila
On tänanud: 24 korda
On tänatud: 23 korda

Re: Korsten

Lugemata postitus Postitas stupiduser »

?
Algaja hobipottsepp
hobipottsepp@hot.ee 5043316
vuuk
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2194
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 61 korda
On tänatud: 117 korda

Re: Korsten

Lugemata postitus Postitas vuuk »

stupiduser kirjutas: Lammutasin 2009 kevadel maha ilma plekkkübarata korstna. Maja vastuvõtmisaasta 1964, korsten oli originaal.
Oletan, et metalli selle korstna vuukidesse polnud pandud.
Ja vast ehk seguga oli mitmeid kordi seda lapitud.

Oma 30 aastase praktika jooksul korsnaotste lammutamisel olen kohanud metalli korstnavuukidesse paigaldatuna vaid minimaalselt.
Ligikaudu kahel korstnal 50-st.
Ja ühel neist, mis oli hiljuti lammutamisel, olid suured praod. Sellel korstnal olid lõõrivaheseinad ankurdatud välisseintega 150mm naeltega.
Ja ma oletan, et just need lükkasidki kuumenemisel sellele korstnale mõrad sisse. Muidugi oma osa oli ka niiskusel, mis jäätumisel paisus ja praod aja jooksul laiemaks ning pikemaks surus.
Ehituses on tavaliselt nii, et probleemid saavad alguse mitme tehnoloogilise rikkumise koosmõjul.
Seetõttu peab profesionaalne ehitaja tehnoloogiat tundma ja sellest ka kinni pidama.
Katseid pole mõtet teha kliendi objektil. Need jäägu vastavatese laboritesse teadlaste pärusmaale. Või olles leiutushuviline tehku oma kodus ja oma kulul.
juhan
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 489
Liitunud: 10 Nov 2007, 10:09
Asukoht: hiiumaa
On tänatud: 2 korda

Re: Korsten

Lugemata postitus Postitas juhan »

motamees kirjutas: sellepärast sai pilt pandud. Ikka pole tolku.
Kes pani pildi?
Kas motamees või alias Indrek Rebane?
stupiduser kirjutas:?
,... sellepärast ma segast panengi,et kauaaegsetel mõningatel kasutajatel on tekkinud komme kasutada teisi nimesid.
KES sA OLED INDREK REBANE!?
Kasutaja avatar
Robi 1
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3831
Liitunud: 07 Veebr 2011, 11:52
On tänanud: 190 korda
On tänatud: 220 korda

Re: Korsten

Lugemata postitus Postitas Robi 1 »

Vot vaielda ei viitsi üldse ja las iga mees teeb oma asja. Mina igatahes olen omal katsetusi teinud ja uurind ka vanu korstnaid, mis juba 40 aastat traadiga terved. Ise olen traati kasutand nii korstnas kui oma ahjudes. Peale heade tulemuste saamist, lammutasin pragunevad ahjud ja tegin uued juba traadiga, mis vastu on pidanud. Esimesed ahjud tegin isegi nii, et traadid olid kinni ainult ahju nurkadest ja isegi seal pole pragusid siiani. Nüüd teen nii, et igal kivil on kaks aukku ja naelad mille ümber traat keerab täies pikkuses.Pooldan konksukeste asemel täistraati, sest on juhtumeid, et konksude vahelt on kivi rebenend. Traat aga saab piisavalt mängida naelte ümber ja isegi kui traat peaks kivist kiiremini paisuma, siis ta ei lükka kivi, vaid ainult suurendab silmust naela ümber.Tõmbe suunas, aga silmus sulgub ja hoiab kivi paigal.Seega ei ole kuidagi tehniliselt võimalik, et traat saaks kive paigast suruda.
Traadi paneku idee sain juhuslikult, kui kuulsin potseppade omavahelist vestlust kunagi. Hakkasin ka mõtlema, et kui pottahjul on traat lausa kohustuslik, siis miks seda mitte tellistele panna. Hiljem kohtusin ühe vana pottsepaga, kes rääkis kogu tõe traadist. Nimelt olla juba vanasti tellisajud seotud traadiga, kes korralikult tahtis teha.Ta soovitas siduda ka vertikaalselt.
Olen näinud, et ilma traadita on kivi, nii palju välja jooksnud, et tikutoos läheb vahele.
Pigem võiks, aga arvata, et plekist koonustoru tõstab paisudes kivid lahti? Aga seda pole ka täheldand ja ise ilma toruta ei teegi korstnapitse.
Viimati muutis Robi 1, 27 Mär 2011, 10:41, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
motamees
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2700
Liitunud: 14 Jaan 2008, 12:57
Asukoht: Saar
On tänanud: 209 korda
On tänatud: 191 korda

Re: Korsten

Lugemata postitus Postitas motamees »

juhan kirjutas:...sellepärast ma segast panengi,et kauaaegsetel mõningatel kasutajatel on tekkinud komme kasutada teisi nimesid.
KES sA OLED INDREK REBANE!?
:rotfl: Juhan ikke päris segi. See on paha haigus. Ära nakata siin teisi. :doh:
Indrek, anna aru, Juhan nõuab. :this:
.
Tel 5o9279o
Indrek Rebane
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 224
Liitunud: 13 Mär 2011, 17:46
Asukoht: Tartumaa
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 7 korda
Kontakt:

Re: Korsten

Lugemata postitus Postitas Indrek Rebane »

Tere, Juhan!
juhan kirjutas:... sellepärast ma segast panengi,et kauaaegsetel mõningatel kasutajatel on tekkinud komme kasutada teisi nimesid.
Antud juhul kinnitan, et selliseks kahtuseks alust ei ole.
Kasutan oma nime. Pottsepana elatist ei teeni.

Tagamaks konstruktsiooni ohutust läbib pildil olev
kütteseade käitusele eelnevalt tarvilikud testid.

Enam kui oodatud on kommentaarid foto kohta.

Indrek
Anonüümsus on uus must
Vasta