Suur probleem kivimaja soojustusega .Tarka nõu vaja.

[tonis160188]

Tervist,

Lugu selline et vanaisa nimel olnud maja jääb mulle, kuid maja on väga halvasti läbi mõeldud/ehitatud.
Soojustusega on selline lugu et igal juhul peaksin ma maja seest poolt soojustama. Tean et kivimajaga on see ülimalt riskantne ja üldiselt halb idee. Väljas aga on tehtud täielik fassaadi ring ning alles paar aastat tagasi. Välisseintesse on taotud peaaegu pool miljonit krooni ning ma ei taha seda sealt maha kiskuda.

Fassaad sai tehtud nii:
Vanaisa pani 5cm penoplasti otse kiviseina peale ning siis väsis ära ja ei jõudnud edasi ehitada. Ta müüs oma maatüki maha ning sai sealt kopsaka summa ja telliti firma peale(nime kahjuks ei tea) Need aga panid kohe sama penoplasti peale krohvi ning üle sai käidud terve maja väljast( vundamendi ääred, seinad, katus jne. Maja on alati olnud külm nagu hauakamber, kütad hommikul ja õhtuks on soojus täielikult läinud.

Vanaisa on omal käel maja üles ehitanud. Seinadeks on siis topelt laotud tellised(tavalised valged mis vene ajal kätte sai). Laotud on nad ka muidugi nii et vuukidest paistab valgus läbi(kunagi ehituskäigus tehtud pildilt on näha). Sees on telliste peale lihtsalt krohv pandud ning kogu pull üle värvitud.

Lõpuks küsimuse juurde jõudes tahangi teada kas on üldse võimalik seda kompotti korraliku seinana toimima saada ning samas säilitada fassaad. Olen igasuguseid nõuandeid juba saanud aga osad ikka nii jaburad et isegi mina kes ehitusesfüüsikast ei jaga mõmmigi, saan aru et nii see asi ei käi.

Nt. soovitati terve maja seest kilega üle käia ja taha siis mingi ilge tuulutus panna. Kuigi tean inimesi kes sellist asja hallituse tõttu on just eemaldanud. On ka "penoplast sisse toppida idee" välja käidud

Sellepärast tulingi siia et äkki saan natuke asjalikkuma nõu.

Tänan vastuste eest!

[keemik]

Tere!

Sein ei ole ainuke koht, kust maja soojust kaotab. Üks võimalus oleks sul kõiki teisi asju nii palju kaasa aidata, et maja üldine soojuskadu muutuks talutavamaks. Seega, võid laepeale ning põrandale paigaldada soojustuse ja isegi rohkem, kui nn. tavapärane soovitus ette näeb. Samuti on võimalik valida energiasäästlikumad uksed-aknad ja soojustagastiga ventilatsioon. Viimane muidugi siis, kui sul maja õhutihe on. Kui talutav õhuvahetus käib sul hetkel läbi konstruktsiooni, pole mõtet ventilatsiooni investeerida. Sestap, mõtle ehk energiaauditi peale. Seal pannakse sul kirja kohad, kust energiat kõige enam kaotsi läheb ning kuidas sa saaksid seda kõige valutumate liigutustega majas kinni hoida.

[Kalvis]

Nüüd hakka täpsustama sest mingid vastuolud jutus?
Kas seina konstruktsioon on seest välja nii - kaks rida telliseid ja siis vahtplast ja sellel krohv. No niipanimõmm mida sa krohviviimistlust taga nutad see on odav ikka ja alati uus teha.
5 cm vahtplasti on vähe soojuse kinnihoidmiseks, miinimum oleks 15 cm. Seega tuleb lihtsalt sul olemasolevale seinale peale kleepida ja igaks juhuks tüübeldada 10-15 cm vahtplasti juurde, see ära krohvida ja on jälle samasugune välimus nagu enne. Ja see on odav töö. Sisepoole unusta soojustuse tegemine ära kui plaanid, võta enne arsti visiit.
See, kas kiviseinad enne soojustuse panemist läbi puhusid või mitte pole enam üldse oluline. Asi selles, et maja hoiab soojana eelkõige soojustus ja viimane toimib ka tuuletõkkena. Seega enam õhk kivide vahel ei puhu. Ja viimase täielikuks lõpetamiseks kui sees remonti teed, paigaldad aurutõkke.
Teised ütlesid õieti, et ainult sein ei ole sooja kaotaja. Tavaliselt on suurimad kao allikad hoopis uksed-aknad ja lagi. Alusta nendest. Ei pea ilmtingimata kaasaegne plastaken olema, kõige tähtsam on, et tuul läbi ei puhu. Tavaliselt piisab selle kao kõrvaldamiseks silikooniga pragude täis laskmisest (eriti puitaknad). Lae kohta puudub igasugune info.

[tonis160188]

Seinal on jah 2 rida telliseid, sain eile teada et müüride vahel on klaasvill. siis 5cm peno ning krohv. Nutaksin taga küll kuna fassaad ja tuulekastid läksid tiba alla poole miljoni krooni maksma. Polümeerkrohv vms oli vist materjali nimi. Fassaad on väga kena, uus ja korralik ning ei soovi seda alla kiskuda ega peita. Peno on tõesti vähe ja sellepärast ma uuringi kas on mõni muu võimalus.

Uksed aknad on kõik välja vahetatud ja peaksid sooja pidama küll. Niipalju kui sain vanaisalt välja pinnida siis põrandate all ei ole tõesti soojustust. Vundament täidetud kruusaga ja liiva peale visatud(tõenäoliselt mingi õhuke kiht. Plaanin majja täispuitpõrandad panna. Kui mõlluks läheb siis teen aluse korralikult.

Lagedega on ka omaette ooper. Vanaisa ehitas ühe taaduga(olevat ehitusmees terve elu olnud) suure viilkatuse peale(maja oli enne üpris imeliku projektiga pooleteist korruseline. Nüüd siis 2,5 kordne vist
Sellega keerasid nad ka tõelise porno ja peavalu kokku. Varuge kohvi, tuleb pikk jutt:

Algselt oli majal lamekatus, lihtsalt kuskil meetrise sammuga prussid(kuskil 40x100mm) ja sinna suvalised lauad peale löödud, laudade peale tõrvapapp nagu sel aal asi käis. Kisti siis katus üles ja tuldi ideele et on veel ühte korrust vaja(kuna algne projekt selline et pinda on nii et tapab aga otseselt eluruumi on kole vähe. Jäi mainimata et seinte peale on serviti toetuma pandud samad prussid kaks prussi üksteise külge poltidega kokku kruvituna. Nende peale on siis prussid kuskil meetrise vahega kinni naelutatud. Prussid jooksevad ainult ühte pidi(ristuvaid prusse ei ole). Nende samade prusside peale ehitati kõik valmis kuigi arhitektid laitsid idee täielikult maha, tulevad liiga nõrk kogu pull. (vanaisa väga põikpäine ja ei kuulanud muidugi kedagi) Loodan et jutus midagi selget ka nüüd sai

Vahelagi on tehtud nii et alates esimese korruse laest siis:

Dekoratiiviks on mingid kergplaadid üle värvitud ning need on kinnitatud laudade külge mis on kinnitatud otsapidi seintele. selle laudise ja prusside vahele jääb ruumi kuskil 50-70cm ning see lasti tuugalt puistevilla täis. Põrand sai otse sinna prusside peale pandud(täispuidust männilaudadest. Nüüd on selle põrandaga aga selline lugu et kui peal kõnnid siis kõnniks nagu batuudil kuna need prussid on vanad, enamus olid kindlasti juba kinnitades paindes ja ei kanna põrandat korralikult. Muideks viilkatuse roovitus on samamoodi nende seinte peal olevatele prussidele toetatud(vanaisal seisis õues riidana neid prusse palju, kuskil 17 aastat ). Seest on viil soojustamata ning jube halb on seda ka teha kui peab villa tükeldama ja imenippidega sinna kinnitama. Tõenäoliselt läheb kõvasti sooja ka üles ja sealt otse välja. Seega laed on kindlasti üks probleem. Aga kuidas see põrand nüüd ära toestada ja kas üleüldse võib suurt viilkatust ehitada poolkõvalt laotud seinale? Ma olen ise mõelnud mingit imesüsteemi et täiesti maasse toetada tugevad prussid ja nendega teha täiesti uus toestus sellele põrandale. Kas selline süsteem on üldse mõistlik/võimalik? Tahaks seda juba sellepärast et siis paneks uued ilusad suured prussid mis jäätaksin hiljem pooleldi tuppa. Mõistlikum oleks vist ikka samade vanade prusside külge otsapidi kruvida uued prussid ja neile põrand toestada aga mul on selline tunne et seinad saavad liiga palju vatti sellega. Viil on üldse kuidagi kahtlane, raksub ja nagiseb tuulega nagu midagi murduks iga hetk

Kui nüüd keegi viitsib siis võiks mulle detailselt ära seletada kuidas panna korralikku ja raudkindlalt sooja pidavat põranda alust esimesele ja teisele korrusele. Sooviks siis teada täpselt alates alumisest kihist ja vahed kui suured jne. Otsisin foorumist aga ühest selgitust ei leidnud otseselt.

On kellelgi ideid kuidas ma selle viilu ka tugevamaks saaksin? Viilu roovituse peale on löödud risti pidi kõverad ja tõenäoliselt osati mädad lauad ning sinna peale panid nad otse bituumensindlid. Ei mingeid OSB plaate ega midagi, katus lainetab kohati kui väljast vaadata. On võimalik Neid sindleid nüüd enam tervelt kätte saada ja korralikud plaadid alla panna? Sindlid toksiti vist pisikeste neltega kinni.

Tänan kes jõudsid lõpuni lugeda ning tänan veel enam seda kes nüüd jaksab küsimustele ka vastata Loodan et ei jäänud midagi liiga segaseks või mainimata. Ehitusteadmised on mul üpris tagasihoidlikud ning ei tea kõiki termineid. Kes nüüd viitsib mulle tõesti detailse ja ülimalt täpse seletuse/ideed ja selgitused teha, saab raha konto võib sõnumiga saata Summa sõltub infost, arvestage et seletate võhikule!

[Kalvis]

Sein on sul üsna hästi välja kukkunud, ainus viga et vanaisa koonerdas soojustuse pealt ja nüüd pead kooliraha maksma. Veelkord, lase panna 10-15 cm (soovitav on kooliraha mitte makstes 15 cm panna) väljapoole ja see krohvitakse jälle ära ja värvistuudios lased sama värvi valmis segada.
Aknad-uksed ise tead kas on head.

Kuna läheb teise korruse ehitamine lahti siis tekkiv vahelagi enam soojustuse kohapealt mingit tähtsust ei oma samuti viimistlus. Küll soovitan mõne projekteerija või tugevusarvutuse inseneriga läbi konsulteerida, kas on vaja lisaprusse või altpoolt toestust juurde organiseerida, kui ikka lael kõndides vetrub siis on embkumb ilmtingimata vajalik. Kõige olulisemat maininud pole, see on vahelae prusside pikkus ehk sille. Kui see on üle 5 meetri siis tavaliselt on neid alati vähe pandud.
Kaldkatuse puhul tutvu kõigepealt isoveri kodulehel soojustusega. Arvesta et minimaalne soojustuse paksus peab olema 30 cm, lisaks veel tuulutuse kanalid (sõltub katuse järsakust ja pikkusest), standartne on 5-10 cm. Muud kattekiled ja roovialune tuulutus on lihtsam. Kui viil on juba mäda siis on tavaliselt selle taga vale soojustamine (aurutõkked ja tuulutus tavaliselt puudu). Ehk hea võimalus kõik uuesti teha.

[onuremus]

välisseinte kohapealt pakuks välja sellise varjandi et lao sissepoole vaheseina plokkidest (100-150 mm) lisa ,kasutades selleks siis kas aeroc-i , fibo või silbeti tooteid .Kui vundamendi laius ei võimalda laduda otse vundamendile siis ( kuna põrandad plaanid niikuinii vahetada) uueks põranda konstruktsiooniks võiks olla vahtplast soojustusel betoonpõrand ning sellele kannataks laduda ka vaheseina plokkidest välisseina paksendus.Vahelagi on ka mõistlik kõik ära lammutada(puistevill on võimalik kokku korjata ). Üks soovitus on veel - palka korralik ehitusspetsialist