5x6m katusealuse postvundament

[kurg80]

Plaan siis teha katusealune 5x6m ja maasse ehitada 6 posti.Ise muretsen,et kõva tuul mul seda minema ei viiks.Seega kui sügavale ja millise kujuga postid peaks ehitama,et need maa seest üles ei kerkiks?
Postideks 150x150 pruss,sarikad 50x100 ja bituumenlaineplaat ,seinad avatud.

[Kalvis]

Postid peavad ulatuma allapoole külmumispiiri. Mis mõõde, sõltub pinnase kandevõimest ja hoone raskusest. Väga kergetele piisab 100 mm torust küll.
Et tuul minema ei viiks siis peab hoone raskus olema suurem kui tuule tõstejõud.
Tavaliselt tirib välja pinnasest mitte tuul vaid külm oma kerkimistega. Põhjuseks on pinnas posti ümber mis liimib ennast posti külge külmaga kinni ja kergitab posti välja. Aitab kruusa või killu posti ümber panek.

[vtl]

Upitaks pisut võõrast teemat.
Endalgi kerge 3x4m varjualuse ehitamine käsil. Ühte külge pidi majaseina küljes, teine külg toetub kahele-kolmele postile.
Augukaevamise ja betooni valamise asemel sai otsustatud sisse keerata paar 100cm pikkust vundamendikruvi. Kruvimüüja väitel pidi sellest sügavusest olema küll ja küll.
Sellest aga paar küsimust:
* Külmal talvel võib maapind külmuda sügavamalt, kui meeter;
* Metallpost juhib ju hästi soojust. Kas pinnas posti ümbert niigi terves ulatuses ära ei külmu?

Postid peavad ulatuma allapoole külmumispiiri. Mis mõõde, sõltub pinnase kandevõimest ja hoone raskusest. Väga kergetele piisab 100 mm torust küll.

Kalvis, kas sa mõtlesid 100 cm pikkusega toru või 100mm ehk 10cm jämedusega toru?

Tavaliselt tirib välja pinnasest mitte tuul vaid külm oma kerkimistega. Põhjuseks on pinnas posti ümber mis liimib ennast posti külge külmaga kinni ja kergitab posti välja. Aitab kruusa või killu posti ümber panek.

Kruvivundamendi korral ei saa sinna ümber mingit kildu panna. Pealegi kruvi vint peaks ennast veelgi kõvemini pinnase külge fikseerima, seega käib ta ilmselt igal juhul koos pinnasega üles-alla. Millises suurusjärgus see kerkimine on?

[Hiid]

Millises suurusjärgus see kerkimine on?

Mul kergitas sel aastal terrassi 10cm. ülesse ja tagasi enam ei läinud. Oleks teadnud, siis kasutanuks maa peal fibosid, mitte puurinud/valanud torusid maasse.
Toimuski see pinnase liimumine, mida eelpool mainiti. Alla tuli pinnas ise asemele ja see ei lasknud enam postil tagasi minna. Kruvivaia puhul ei tohiks seda juhtuda. Talvel tõuseb ja kevadel laskub...

[vtl]

Millises suurusjärgus see kerkimine on?

Mul kergitas sel aastal terrassi 10cm. ülesse ja tagasi enam ei läinud. Oleks teadnud, siis kasutanuks maa peal fibosid, mitte puurinud/valanud torusid maasse.

Kui sügaval torud olid?

[kolekoll]

Mul endal ka majale olemasolevale koridorile juurdeehitus käsil ja otsustasin postvundamenti kasutada, minu projekteerija ütles, et külmumispiir pidi olema nii 2 meetri kanti, et kui postid panna 2 meetri sügavusele, siis pidi ok olema. Poste pidi panema iga 60 cm tagant ja soovitas teha nii, et võtad plast kanalisatsioonitoru , kas siis 160 või 120, selle punase, teed kruviga maasse augud, paned posti auku ja paned veel posti ymber seda pruuni plastikkatet, mida tavaliselt pannakse majadele vundamendi ymber, sihuke muhklik ( vabandan võhikluse pärast, ei valda seda vundamendi teemat ) , see pidavat hea olema siis , kui kylm kergitab, siis pidi see muhklik liikuma toru peal, mitte koos toruga. Ja muidugi betoon torusse ja armatuur kahh torusse, miski 12 mm metalltraat.

[Hiid]

mul on vesine pinnas , maa külmab koorikuna kõige pealt. Terrassi postid on paar meetrit tiigist. Ma lolli peaga puurisin lihtsalt augud ja täitsin seguga. Toru panin vaid nö. saalungiks maapealsesse ossa. Ja siis sellest kraest vist tõstiski. Sügavus on mingi 1-1.2m, aga nagu ütlesin, maapind siin allapoole 20cm. ei külmugi...

[vtl]

Mul on sellised kruvid: KSF U 91x1000mm alljärgneval viitel
http://www.alderman.ee/?id=121&lang=2

Mõõtmisel selgus, et see meeter on kogupikkus koos prussikingaga, maa sisse jääv osa on ca 80cm. Kahtlused hakkasid vaevama, kas seda ikkagi vähe ei ole. Kruvi-alternatiive on kaks - kas võtta KSF G4 76x800mm "aiaposti"kruvi, prussi asemel kasutada 60mm tsingitud toru ja keerata kruvi niipalju sügavamale, et osa toru jääb samuti maa sisse või võtta järgu võrra kangemad kruvid, nt. KSF PV M24 76x1200mm või 1400mm.

Kelle või mille jaoks siis neid 60cm ja 80cm kruve üldse müüakse? Kas tegu on meie kliimale mittesobiva tootega (mõeldud nt. Saksa kliima jaoks) või töötab kruvi teistmoodi, kui lihtsalt maasse kaevatud/betoneeritud post?

Mingid tee-ehitusega seonduvad allikad väidavad jällegi, et külmakerkes mängivad peamist rolli ainult pinnase ülemised kihid ning arvestades, et kruvi vindiosa on ainult posti alumises osas, peaks see just sügavamasse kihti fikseeruma.

Ja mis värk ikkagi selle metallposti või kruvi soojusjuhtivusega on - kui ma ka posti 2 meetri sügavusele kaevan, kas külm mööda posti alla välja ei jõua?

[tõnu]

ma ei saa aru, mingisuguse katusealuse jaoks aretatakse siin sellist postvundamenti, ime et põrandakütet veel ümber posti ei kerita!?
50 cm auk maasse, 10 cm toru, 1,5-2m vahega, segu täis ja asi kestab sul järgmise põlveni. Ja kui see külm natukene mõnda posti kergitabki ei ole sellest hullu midagi!

[igiliikur]

ma ei saa aru, mingisuguse katusealuse jaoks aretatakse siin sellist postvundamenti, ime et põrandakütet veel ümber posti ei kerita!?
50 cm auk maasse, 10 cm toru, 1,5-2m vahega, segu täis ja asi kestab sul järgmise põlveni. Ja kui see külm natukene mõnda posti kergitabki ei ole sellest hullu midagi!

Nõus

[vtl]

ma ei saa aru, mingisuguse katusealuse jaoks aretatakse siin sellist postvundamenti
[...]
Ja kui see külm natukene mõnda posti kergitabki ei ole sellest hullu midagi!

Nagu ma eilses kirjas kirjutasin tuleb kõnealune katusealune ühte külge pidi majaseina külge, teine ots toetub kahele postile. Majaseina ja posti vahele tuleb makrolonist sein tuulevarjuks. Kui nüüd post külmaga kerkib ja majasein jääb paigale, siis keeratakse selle seina ristkülik rööpkülikuks ja ilmselt rebeneb esimese asjana makrolon kruvide kohalt.

Ilmselt annaks makroloni kinnitused teha ka ujuvad, panna see mingite soonte sisse jooksma vms., aga see kõik on lisatöö ja aretamine, mille tulemust pärast esimest kergitamist ei või ette teada.

[Külaline]

Tere . Kui põhapäeviti loetakse raadios ette vanu ajalehti, siis siin või sirvida ka vanu ehitusraamatuid.

1952a välja antud “ ARHITEKTUURI JA EHITUSTEHNIKA ALUSED “ kirjutatakse külmakergetest järgmist

…. Kui põhjavesi seejuures on lähedal (peenetel liivadel kõrgemal kui külmumispiir, savidel, liivsavidel ja saviliivadel kõrgemal kui 1 m allpool külmumispiiri), hakkab külmuva kihi juurde kapillaarsuse tõttu vett altpoolt juurde voolama, nagu lambitahis õli tõuseb üles tule juurde. Seega, kui aluspinnaseks on peen liin, savi või nende segu ja põhjavesi on seejuures kõrgel, tuleb iga tähtsama hoone vundamendi tald viia vähemalt külmumispiirini. Muidu kergitaks külmuv pinnas ehitise üles nagu võimas tungraud……


Vahendas

taastaja

[Kalvis]

vtl jutt ses osas õige, et kui kruvivai on piisavalt sügaval siis kruvi just pinnaga nakkuv osa allpool külmumispiiri takistab posti tõusmist. Ehk allpoole külmumispiiri peaks jääma jämedalt sama palju kruvivaia kui pealpoole. Eks siit ka põhjus, et postvundamendid ikka tehakse allpoole külmumispiiri ja soovitavalt veel varuga. Palju sõltub massist, see püüab posti jälle allapoole vajutada. Muidu insener suudab kõik tüüpsituatsioonid välja arvutada, kui on teada pinnase omadused, vundamendivaia omadused ja maja mass.
Veetrasside firma vahepealse hooldusetööde koordineerijana võin väita, et pinnas on viimase 20 aasta jooksul külmunud (Tallinnas) haruarva allapoole 70 cm (2+2 korda) ja alla 1,20 m ei jõudnudki, kuigi oli just piiripeal.

[Külaline]

... ja Tallinnas on enamus meil esinevaid pinnasetüüpe ka esindatud. Isegi turvas on olemas. Samuti prügiga täidetud pinnas Ainult kliima pole kaugeltki see, mis kõikjal.

taastaja

[igiliikur]

Mina teeks nii: võtaks rendist 20cm läbimõõduga puuri, pikkus 1,5, laseks augud maa sisse, ostaks 200 vendi toru, valaks täis ja saaks ka öösel rahulikult magada;) Kes vastupidist väidab, kutsun külla ja näitan sama süsteemiga tehtud angaari, mis ei asu just kõige soodsamal pinnasel, aga toimib....Kui pappi on siis võib muidugi taldmiku ka valada;)

[205d]

Kui seal all pehme savi juhtub olema, siis 20 cm post ei kanna midagi.

[vaiamees]

Kruvivaiu on erinevaid.
Kui kasutada õigeid kruvivaiu, siis ei tõsta neid mingi jõud.

[sorts]

tere, kasutan sama teemat.
Plaan teha aeda ca 3x4 mängumaja lastele, et kas sellele sobiks ka kruvivundament ja kui tihedalt need postid toppida tuleks. Maapind kõrge ja mullane. Või on odavamaid lahendusi?

[külaline tartust]

Pisike mängumaja koos terrassiga nii ~15m2 sai toetatud fiboplokkidele, mille alt muld eemaldatud 0,5 m sügavuselt ja täidetud tambitud kruusaga. Seisab omal kohal siiani ja ei märka erilisi vajumisi-tõusmisi. Maapind pigem savine.

[cartman]

No kui võtad rendist 120cm pikkuse puuri, reaalselt suudad mingi 110cm puurida. Kasutad siledat toru , saalungiks, siis on kindlasti piisav. Kylmal pole kuskilt kinni hakata ja vaevalt, et yle meetri kylmub. Puure on saada kuni 200mm jämmuseni, toru peaks natuke peenem olema, kuna yldiselt ei õnnestu see puurimine ideaalselt. Kui pinnas on kehva, veab viltu v kivid ja muu.

[v220]

Siin mõni soovitus on selline, et ehitaks nagu, raske öeldagi mida. Kodus on kuur, hetkel ei hakka õue minema aga pärast võin täpsemalt mõõta. Üldmõõdud 6x10m. Plekk katusega ja kõik muu siis puitkarkass. Kogu asi seisab maasse löödud torudel. Auk sai ette puuritud jämeda SDS puuriga ja siis toru tagantjärgi ning suure haamriga ülalt pähe. Pärast sai pikkused parajaks lõigatud. Toru on 1.5". Maapind on vesine ja savine. Püsinud on nüüdseks ca 15a ning vähemalt silma järgi on sama sirge kui ehitades. Tormid pole ka minema viinud. Aga et siin soovitatakse 200mm auk pagan teab kui sügavale ja veel betoon ka tagantjärgi, no ma ei tea.

[renks1]

Miks sa need torud sinna maasse üldse lõid.
Kui pikad nad on ja kuidas kuur nende küljes kinni on.
Või seisab niisama nagu tikkude peal.
Võhik küsib, anna andeks.

[v220]

Esimesele küsimusele pole mõtet isegi vastata. Vastuse saaks esimese tuulega.
Pikkus on maapeal ca 2.5m. Maasees, raske öelda aga usun, et max 1m. Kogu karkass on poltidega torude küljes.

[renks1]

Mitu toru on?

[ccc33]

Mul endal ka majale olemasolevale koridorile juurdeehitus käsil ja otsustasin postvundamenti kasutada, minu projekteerija ütles, et külmumispiir pidi olema nii 2 meetri kanti, et kui postid panna 2 meetri sügavusele, siis pidi ok olema. Poste pidi panema iga 60 cm tagant ja soovitas teha nii, et võtad plast kanalisatsioonitoru , kas siis 160 või 120, selle punase, teed kruviga maasse augud, paned posti auku ja paned veel posti ymber seda pruuni plastikkatet, mida tavaliselt pannakse majadele vundamendi ymber, sihuke muhklik ( vabandan võhikluse pärast, ei valda seda vundamendi teemat ) , see pidavat hea olema siis , kui kylm kergitab, siis pidi see muhklik liikuma toru peal, mitte koos toruga. Ja muidugi betoon torusse ja armatuur kahh torusse, miski 12 mm metalltraat.

Antud projekteerija küll pädev ei tundu olevat. Külmumispiir on ranniku ääres 1,2m ja sisemaal 1,5m. Poste iga 0,6m tagant panna? Tavaliselt karkassiseinad on sellise sammuga. Postide vahe võib palju suurem olla, lihtsalt kahe posti vahele tuleb tala kandma panna. Kõikide kergehitiste vundament oleneb tihti pinnasest, kus see asub. Enamasti terrass pannakse ju vaid plokkide peale seisma ning tihti sellest täitsa piisab. Lolliks ei tasu ka minna oma vundamendiga, kui just äärmuslik pinnas pole.