Korsten ajab vett välja

[saarrand]

Tere!
Selline mure, et korsten oli pööningu osas väga ära mõranenud ja lagunenud ning ajas vett pragude vahelt välja. Eelmine suvi lõhkusin korstna maha, ehitasin uue, peale sai pandud ka katus. Talvel külmadega täpselt sama jama, ajab vett vuukide vahelt välja. Uurisin ehituspoes veidi asja ja soovitati panna kivivill peale. Jõuludepaikku paningi villa peale ja vett enam ei tulnud. Nüüd eelmine pühapäev tuli jälle mõni tilk vett sellest korstna osast mis on villaga tegemata (mõnikümmend sentimeetrit enne katuse harja on villaga tegemata). Seal tuli silikaadi vuukide vahelt jälle vett.
Olgu öeldud et korsten on pööninguosas umbes 4 meetri ulatuses, mis on sama külm kui õues, See neli meetrit sai kõik villaga üle tehtud. Hetkel tundub, et vett ajab välja just see silikaadist korstna pitsi osa (silikaadid on veneaegsed, aga uued, alumine osa on punastest tellistest ja need said ostetud poest). Küttekolle, mille tarvis see korsten on, on üsna väikese soemüüriga pliit, nii et eriti palju ei saa korraga kütta ka (tegemist on aida pliidiga, ait ise on ka kuskil +10 kraadi, mitte eriti soojem aga kindlasti mitte miinuses).
Mida teha, et vett ei jookseks, sest see jooksev vesi lõhub korstna üsna kiiresti.

[motamees]

Kui on võimalus, küta otse ilma soemüüri kasutamata ja tugevama tulega.
Veel parem oleks, kui saaksid panna korstnasse termomeetri. Kütta tuleb nii intensiivselt, et korstna otsast tuleks välja vähemasti 100 kraadi. Iga korstnameetri kohta kukub gaaside temp umbes 10 kraadi. Esimese korruse lae all võiks siis olla umbes 150 kraadi.
Kuivatamiseks oleks vaja veel kõrgemaid temperatuure. Eelpool antud temperatuurid hoiavad ainult vee teket ära.

[virgor]

Kas tuleb must vesi vuukide vahelt ??

www.hot.ee/kaminad

[Andrus Schults]

On ilmselge, et pead suurte külmadega päris pikalt pliiti kütma otse läbi suvelõõri ja iga päev. Kui korsten üles soojenenud, siis võid juba läbi soemüüri kütta. Samas on sul võib-olla pliidi kolle nii väike, et sinna maksimaalselt sisse mahtuv halupuude kogus ei ole võimeline isegi korstent üle soojendama. Soojustamise töö tee ka lõpuni valmis! Vajadusel pead ka hoonest välja jääva osa soojustama ja plekiga katma. Eks pliidiga on ka see häda, et läbi pliidiplaadi eraldub ruumi praktiliselt 60% soojusest. Uut pliiti ehitades oleks aidanud see kui pliidiplaadi ja leegi vahele oleksid paigaldanud näiteks Wolfshöher Tonverke 30mm paksuse HBO+ kergšamottplaadi. Siis oleks jäänud soemüüri ja korstna soojendamiseks oluliselt rohkem energiat. Kuna aga pliit valmis, siis nendest teadmistest tõenäoliselt vähe abi. Seega soovitan kasutada nippi, mida keskküttepliitide tootjad edukalt rakendavad. Selge on see, et ega kogu aeg pliidil supp või kohvivesi ei kee. Seega oleks mõistlik pliidiplaat isoleeriva kaanega selleks ajaks pealt sulgeda. Pakun välja, et kui kombineerid Super Isol 30mm või 50mm paksuse plaadi ümber miski metallist korpuse, siis ongi sul selline kate valmis, mida lihtne pliidileplaadile peale tõsta kui supipott tulel pole. Kivivill kärssab sellistes tingimuste tõenäoliselt üsna kiirelt ära nii et seda ma ei soovita. Lisaks on ka tegemist pehme materjaliga, mis teeb metallitöö keerukamaks.

Kõike paremat
Andrus Schults
http://www.raidkivi.ee/htdocs/veeb/inde ... ry/pliidid

[motamees]

...Samas on sul võib-olla pliidi kolle nii väike, et sinna maksimaalselt sisse mahtuv halupuude kogus ei ole võimeline isegi korstent üle soojendama. ...

Kas nii väikest kollet üldse tehaksegi?
Mul on pliital ja väiksel ahjul 20cm lai kolle ja mõlematel jääb ka korstna jaoks jõudu järgi. Ahjul muidugi rohkem, kui pliital.
Eks ikke kütmises asi kinni. Ei tohi vaikselt sussutada.

[Andrus Schults]

Meil ju tihti kasutatakse Soome päritolu pliidiuksi jne. Soomes ju soemüüri ehitus alati komplitseeritud, mistõttu tootjad sellise imeasjaga üldse ei arvesta. Minu sõnum on lihtne, et isegi kui pliidiuks on väike, siis soemüüri puhul kolle peab suur olema. Ainult piisav kütusehulk tagab piisava energi hulga pliidiplaadi, soojamüüri ja korstna soojendamiseks. Tuli peab pliidi all niikuinii lõbusam olema kui ahjus.

Kõike paremat
Andrus Schults
www.raidkivi.ee

[saarrand]

Tervitus!
Kuna ma pliiti uuesti ei ehitanud ja soemüüri samuti mitte, vaid ainult korstna, seega pliit ei muutunud. Ja kuna pliit on ehitatud nii, et ei saa kütta ilma soemüürita, siis paraku otse kütmise võimalus samuti puudub. Saan proovida seda varianti, et soojustan korstna ka väljaspool katust ära, ehk see aitab. Vägapalju rohkem kütta ka ei saa, kuna soemüür läheb üsna tuliseks. See on igastahes kindel, et soemüür on antud pliidi jaoks ehitatud ilmselgelt liiga väike (saab kütta max 2 pliiditäit, siis on soemüür tuline). Ilmselt on raskendav asjaolu ka see, et korsten on oma 5 meetri pikkuselt talviti täiesti külmas keskkonnas. Tänud igal juhul nõuannete eest!

[saarrand]

Jäi mainimata, et ei tule must vesi vuukidest, vaid täiesti puhas (läbipaistev). Ka mõrasid ei ole kuskile tekkinud.

[Peetripoeg]

Kas korsten avaneb ka teistesse tubadesse? Mitu lõõri on korstnal?
Kui lõõre üks ja korsten avaneb ka teistesse tubadesse(või siis teisele poole külge),võid proovida lisada veel ühe kerge küttekeha näiteks mõne malmist valmiskolde(kamina),mille ühendad samasse korstnasse.jälgima pead aga et korstna ühendustel(soemüüril ja valmis malmkoldel korstnaühendused asuksid teineteisest nõutaval kaugusel).See peaks aga võimalik olema ,kuna reeglina pliidi soemüür korstnaga ühendatud üsna lae alt.Koldeid kütad erinevatel aegadel.Malmkoldele tuleb kindlasti lisada korralik siiber.Seda selleks et pliidi kütmise ajal korsten ei saaks lisaõhku läbi malmkolde(mis samal ajal ei köe),mis halvendaks pliidi ja soemüüri kütmist.See annab sulle võimaluse kütta korstent ilma, et soemüüri üle kütaksid.Samas annab malmkamin(nn pursuika) väikest lisasoojust ja pakuks ka silmailu.Valikuvõimalused tänapäeval suured.
Andruse nõuannet korstna soojustuse lõpuleviimisest võta täie tõsidusega isegi siis kui otsustad lisakolde kasuks.
Valmiskolde paigaldamisel kasuta küttekollete paigaldaja abi(kontaktid saad sealt ,kus kolde ostad.)On olemas oht,et sellise valmiskolde ebaõigest paigaldusest läheb korsten lõhki.

Lugupidamine

[Peetripoeg]

Soemüür vanasti ehitatigi selline ,et kui perenaisel söök valmis siis ka soemüür soe.Ja nönda kolm korda päevas.Ega siis naljalt üle poole tunni söögitegemisele aega raisatud.Kavalamad mehed tegid ühele pliidile kaks soemüüri,mis siis siibrite ümberlülimisega kordamööda köeti.(Ei tea kas nõnda tekkisid mitmekäigulised söögikorrad või hoiduti mitme kolde ehitamisest,millega jälle rahalist kokkuhoidu loodeti )

Lugupidamine

[kaminahi]

.Ega siis naljalt üle poole tunni söögitegemisele aega raisatud.
Lugupidamine

Mis kiirtoidud siis vanasti ka popid olid? Kartulit selle ajaga pehmeks ei keeda, kui just keeva vett kraanist potti ei lase ja liha jõuab vaid kõrvetada.
Jääb praemuna ja kiirnuudlid

[saarrand]

Korsten asub jah niimoodi, et selle üks külg asub teises ruumis, et sinna oleks võimalik lisada kõll mingi lisa küttekolle ja olen sellele ka mõelnud.
Soemüüri kohapealt, siis see soemüür on ikka tegelikult hästi väike võrreldes sellega, mis mul elumajas on (elumaja soemüür on oluliselt eakam ja selle kütmine võtab tiba kauem aega, mistõttu pole seda tihemini kui kord päevas vaja kütta).
Põlemine toimub pliidiall teatavasti intensiivsemalt, kui pliidi alumine tõmbeluuk on hästi lahti. Võibola aitaks see kui hoidagi seda luuki hästi lahti, praegu olen hoidnud seda umbes nii, et 5cm vahe on sees.
Võtan korstna soojustamise ka käisle ja teen selle ak täielikult lõpuni.
Tänan asjalike nõuannete eest!

[virgor]

Hea lahendus oleks muidugi teha uus suurem soemüür, suvesiibriga.Kui sa koguaeg sussitasid pliidi all, siis enne intevsiivselt kütma hakata oleks tark pliit ja müür ära puhastada.seal on kindlasti palju tuhka.Millest see soemüür on ??

www.hot.ee/kaminad

[saarrand]

Pliiti ja soemüüri on regulaarselt puhastatud ja seega seal vägapalju tuhka kindlasti ei ole. Soemüür on punastest tellistest. Hetkel veel ei tahaks maha lõhkuda seda soemüüri ja uut ehitama hakata, seda enam et ei ole soemüüridega eriti kogemusi ja niipalju raha ka ei ole, et kellelgi teha lasta. Kuigi see oleks maru hea variant küll, kui saaks otse korstnasse ka kütta.

[kaminahi]

Kui kogemused ja vahendid puuduvad, siis ei aita ka paljas korstna soojustamine.
Kui pliidist korstnasse ei lähe min 150 kraadi puudub lahendus, et telliskorsten kuiv püsiks.
See füüsika on nii karm värk, et tapab kõik kui pottsepatöös on eksimused.

kena köik

[Robi 1]

Ma arvan ka, et kui korsten külma täis, siis esimene täis puid peaks otse kütma ja, siis alles oleks ehk korstnas normaalne tööreziim.Kahju küll, et see võimalik ei ole.
Kui ma ise tegija oleks, siis laseks igatahes suitsu alt korstnasse ja otselõõri saaks ka sellisel juhul, suht lühikese teha.

[Volly]

Robi, ehk seletaksid, kuidas see pliit tööle hakkab, kui korsten külm ja sina lased stardilõõri alt korstnasse?

[Robi 1]

Seal toimub jah, väikene laskumine ( ehk umbes 20-30 cm. aga saab ka puha otse teha ) aga kui pliitad tõmbavad isegi täie(külma) soojamüüriga, siis ei juhtu, ka seal midagi kohutavat.Loomulikult tõmbab iga asi paremini kui alguses saab vuhinaga üles lõõri minna...aga korraliku, kuiva korstnaga toimib ka " vigadega" ahi või pliita ( olen seda ise kogenud, et peale korstna uuendamist, tõmbab ka lagunenud ahi mühinal, mis ennem suitsu sisse ajas).

[saarrand]

Kõige huvitavam kogu asja juures on see, et varem see korsten ei ajanud vett välja. Nii umbes 15 aastat ei toimunud mingit vee tulekut. Nii umbes 3 aastat tagasi hakkas see pull peale, misjärel korsten lagunes. Sai tehtud uus eelmine suvi ja peale villaga soojustamist on asi päris hea, vett tuleb vaid täitsa ülevalt kus villa ei ole. Hetkel mulle tundub, et tuleks soemüüri lihtsalt veidi veel kuumemaks kütta, sest varem küttis seda pliiti ka vanaisa, kes nende kütmistega just eriti leebe ei olnud ja siis seda probleemi ei olnud.