vesi valgub keldrisse

[Felix]

Tere!
Mul probleemiks vett täis valguv kelder, mis paikneb maja vundamendi sees. Keldril kõrgust ca 1,9 meetrit, põrandal aga 40 cm vett - olen lasknud tühjaks pumbata, aga aegamööda valgub vesi taas keldrisse. Kas oleks abi põrandale uue kihi betooni valamisest? Aitäh, kui keegi midagi vastata/ soovitada oskab!

Felix

[fgh]

Kummik peab igast küljest üle veepiiri ulatuma. Ainult kummiku tallaga loiku hüpates saab jalg paratamatult märjaks. Seega tuleb luua mingi veekindel membraan seina ja põrandale mis peaks ka vee survele ja tõstevõimele vastu. Lihtne ja ODAV pole keldri veeeristus kunagi.

[ise]

Tere,
Arvan, et kui vähegi võimalik, siis tuleks ümber maja kaevata kraav(1m vundamendist ja umbes 1m sügav) ja panna drenaaži torud ja juhtida pinnase veed majast eemale.
Kui see mõttearetus ei ole teostatav siis tuleks ikkagi esimeseks tegeleda põhjustega ja pärast tagajärgedega, muidu võib juhtuda, et palju tööd, vaeva ja raha raisatakse seestpoolt isoleerimisele aga lõpptulemus on ikka sama nukker.

Ehk abi

[cartman]

Kysimus jätkuks, et kuhu juhtida see trenaasi toru kui majal/keldril pole kaevu(puudub yldse systeem, kanalisatsioon jne) . Lisaks kui kaevata maa sisse 1m ja vedada siis 1:100 kaldega toru eemale siis kaugemal läeb asi juba päris sygavaks ju........ Ei saa ju toru lihtsalt saa sisse jätta, otsad keldrist kaugemal....

[abe]

Kui tahad keldrit kuivaks saada, siis peab keldril olema toimiv hüdroisolatsioon, ainult drenaažist ei piisa.

[jan]

cartman, selle tarvis on välja mõeldud pumbakaevud / ülepumplad. Asub maja juures, vabavoolsena tuleb drenaažitorustikust vesi sisse, tõuseb teatud tasemeni, ujuk lülitab pumba tööle ning kogunenud vesi pressitakse mööda survetorustikku sinna kuhu vaja. Sellega on muidugi omad nüansid (elektri puudumisel uputab) ning odav see lõbu just ka pole.

[ise]

Kysimus jätkuks, et kuhu juhtida see trenaasi toru kui majal/keldril pole kaevu(puudub yldse systeem, kanalisatsioon jne) . Lisaks kui kaevata maa sisse 1m ja vedada siis 1:100 kaldega toru eemale siis kaugemal läeb asi juba päris sygavaks ju........ Ei saa ju toru lihtsalt saa sisse jätta, otsad keldrist kaugemal....

Ettepaneku mõte on selles, et enne tuleks selgusele jõuda mis on põhjus, et vesi keldrisse imbub. Kas on tegemist väga niiske kohaga või imbuvad sadeveed maja alla ja vastavalt sellele tegutseda ja toimetada. Muidu ju võib jäädagi seda keldrit isoleerima ja pumpama.
Drenaažide tegemiseks on omad torud ja süsteemid ja kõik oleneb kliendi isetegemisoskustest ja rahakoti paksusest.
Ehk abi

[cartman]

Ma saan kõigest aru, isegi seda toru maasse vedanud ja kasu näinud. Minu tehtud varjandil oli siiki kraav kuhu selle toru ots vedada ja kuhu see vesi jooksis. Olgu mis tahes põhjus vee sisse tulemiseks, peaks ikkagi, esimesena selle trenaasi tegema. Omalgi maal selline 5x5 hoone, mille all on kelder ja iga aasta seal uputab. Võiks ju selle trenaasi vedada 1M sygavusse aga kuhu see edasi juhtida. Kanalisatsiooni ja muud sellist systeemi pole, pole ka kuskil kraavi jne. Hetkel mingit põhjaliku systeemi ei taha, kuna kanall puudub.

[keemik]

Tere!

Mul aitas kolm asja:
1) vihmaveerennidest tuleva vee juhtisin soklist eemale mõned meetrid/ suvel kogume kastmiseks
2) pinnase kallak majast eemale
3) sai ühinetud tsentraalse kanalisatsiooniga, kogumiskaev, mille sein ka üks osa keldriseinast võis ka vist midagi sisse lekitada.

Kui on lihtsalt kõrge pinnasevesi, siis ei aita muud, kui hüdroisolatsioon põrandale- seinale tõmmata. Iseasi, mis sinna sobib.

Parimat!

[ise]

Ma saan kõigest aru, isegi seda toru maasse vedanud ja kasu näinud. Minu tehtud varjandil oli siiki kraav kuhu selle toru ots vedada ja kuhu see vesi jooksis. Olgu mis tahes põhjus vee sisse tulemiseks, peaks ikkagi, esimesena selle trenaasi tegema. Omalgi maal selline 5x5 hoone, mille all on kelder ja iga aasta seal uputab. Võiks ju selle trenaasi vedada 1M sygavusse aga kuhu see edasi juhtida. Kanalisatsiooni ja muud sellist systeemi pole, pole ka kuskil kraavi jne. Hetkel mingit põhjaliku systeemi ei taha, kuna kanall puudub.

Tere,
Esimeseks, ma ei ole spetsialist, 1m suhtes, aga mu loogika ütleb, et kui põhjus on ainult sula ja sadevees siis 1m on ehk ok. Aga täpsemalt kannataks uurida infot firmadelt kes drenaaže paigaldavad. lihtsalt küsimine ei maksa ju midagi.
Drenaaži võib vedada näiteks settekaevu, kui kraave pole.
Settekaevu saab mitmel lihtsal moel, näiteks otsida vana 200l tünn lõigata põhi ära, nii, et moodustuks toru, kaevata see siis maa sisse ja taguda või puurida veel külgedesse auke, et imbumine oleks tõhusam. Kui pinnas liiga tihe siis võib ka paar tünni järjestiku panna, tekib selline septiku süsteem, kaaned peale ja valmis (tõsiselt öko). Samas kui on mingeid muid suuri torundusid käepärast siis võib ka neid samal moel kasutada.
Teine võimalus, kaevata auk ja vooderdada näiteks vanade tellistega(segu ka muidugi), (olen ka sellise kunagi saunale teinud).
Kolmas näide, vanadest rehvidest moodustada imbkaevud.
Jälgima peaks muidugi, et seda süsteemi ei raja veekevu lähedusse (võib tekkida vee reostumise oht).
Aga kui elamine ja kelder asuvad näiteks kuskil Soomaal kus vesi lirtsub koguaeg talla all, siis võib paraku tõdeda, et see kelder on lihtsalt väljaspool arvestust ja ülearune ja mingisugust drenaaži ei ole mõtet aretada. Lihtsam on kelder täis ajada ja sahver ja külmikud soetada.
Ehk abi

[geobyroo]

Eelmine vastaja kirjutas juba, kuhu vesi juhtida.
Pinnasevee eemaldamiseks peab drenaažitoru põhi olema vähemalt 0,2 m allpool keldri põranda kõrgusest, 1m sügavus pole mingi näitaja. Drenaažitoru lang peab olema umbes 5 cm 10-meetrise lõigu kohta.
Ka vihmaveerennidest tulev vesi tuleks majast torustiku abil eemale juhtida.

[Indrek Rebane]

Ka vihmaveerennidest tulev vesi tuleks majast torustiku abil eemale juhtida (näiteks samade drenaažitorude abil).

Selline asi võib kurvalt lõppeda. Tavaliselt ehitatakse sadevee torustik siiski eraldi välja.
Vihmavesi immutab muidu dreenitava pinnase ilusti märjaks ja saavutatakse midagi
hoopis vastupidist soovitule.

[injekteerimine]

Tere!

Tegelen peamiselt betooni hüdroisolatsiooni ja veelekete peatamisega kiviehitistes, kui Teil on tegemist betoonehitisega, siis tuleb leida üles kohad, kust vesi sisse tuleb(näiteks betooni liitekohad, nurgad) ning need ära injekteerida. Teine võimalus on tekitada seina taha injekteerimise teel kardin, kuid see läheb kalliks. Mina pakuksin välja kõik liitekohad ja nurgad ära injekteerida ja seinad üle võõbatada tsemendi baasil põhineva hüdroisolatsiooniga, mis peab vastu nii negatviisele kui positiivsele veesurvega. Teie puhul on tegemist posit veesurvega - vesi väljast sisse.
Lisaküsimuste korral võite mulle kirjutada info@injekteerimine.eu või külastada kodulehekülge http://www.injekteerimine.eu

Margus