Maaküte

[2korda2]

5-aastane tasuvusaeg maasoojuspumba puhul tüüpilise eramu korral on lihtsalt ulme.
Arvutame üle toodud numbrid võrreldes kahte väidetavalt sarnast maja.
Maja 1 (ehitusjärgus):
Sisetemp 17 kraadi, kuukulu 4500. Arvestades rusikareegliga, et 1 kraad sisetemp tõusu=5% küttekulu tõusu oleks normaalse sisekliima korral (22 kraadi) kulu 4500+5*5*45=5625.
Võttes maja 2 kulust maha 500 "muu elamiseks kulutatud elekter", saame küttekuluks 6500. Seega vahe kahe maja vahel 875. Jaanuar ei olnud soe, seega see on suhteliselt suur vahe, mis kahel majal võib tekkida. Arvestame aasta peale jämedalt vaheks näiteks 4000, korrutame läbi elektri hinnaga 1,2 ja saame kokkuhoitud rahaks 4800 krooni (uues rahas 307 EUR) aastas. Kas tõesti väidate, et ioonkatla ja maasoojuspumba lahenduste hinnavahe on alla 25000EEK?

Siim Susi,
kui võrrelda otse-elektriküttega, siis tuleb võrrelda mõistlikke lahendusi. 90% juhtudest ioonkatel ei ole mõistlik lahendus. Pannes termostaadiga radikad seina (niisketes ruumides küttekaabel põrandasse) oleks saanud 137KEEK asemel hakkama võibolla 30KEEK kulutusega. Vahe (107KEEK) pealt tuleb arvestada ka raha hinda - 5% aastas ehk üle 5000EEK. Hooldus elektriradikatega suure tõenäosusega 0 ja jääbki nulliks. Kui midagi läbi läheb, maksab radika asendus umbes samas suurusjärgus, kui soojuspumba 1 hooldus. Kui pumbal peaks just pump läbi minema, oled kohe kõvasti graafikust maas.
Maasoojuspumba eelised tulevad välja suurte küttevajaduste korral. Mida rohkem sooja on vaja, seda parem. Enamus hästi soojustutud ja normaalmõõtmetes eramuid jäävad selle piiri lähedale või isegi pigem alla.

[Tupsu]

5
Siim Susi,
kui võrrelda otse-elektriküttega, siis tuleb võrrelda mõistlikke lahendusi. 90% juhtudest ioonkatel ei ole mõistlik lahendus. Pannes termostaadiga radikad seina (niisketes ruumides küttekaabel põrandasse) oleks saanud 137KEEK asemel hakkama võibolla 30KEEK kulutusega. Vahe (107KEEK) pealt tuleb arvestada ka raha hinda - 5% aastas ehk üle 5000EEK. Hooldus elektriradikatega suure tõenäosusega 0 ja jääbki nulliks. ....

Siin postituses on kõik kuidagi segamini.

137 000 oli maasoojuspump koos ühe hooldusega.
Võrdluseks oli toodud see , et sama raha est oleks ilmselt saanud 6 aastat otse elektriga kütta.
Katla hinda polnud arvestatud, aga mõned päevad tgasi leidsin ebayst 500 - 600 euriseid katlaid hulgim. Võimsusega 15-24 kw. Seega katla saab soetada suhteliselt odavalt.
Ja eeldus on, et radikad ja torusüstem on juba nagunii majas paigas.

Üldiselt ei saa ma sellest otseelktri ja radikate soovitusest mitte sugugi aru. Pane aga radikad seina ja hoplalaa, küll on odav.

Tean Harjumaal 12 aastat tagasi ehitatud maja, üldpind 250 ruutu, üks korrus. Radikad ja osaline põrandaküte. Ja vallal on selle maja elektrikulud olnud lviimastel aastatel 60-80 000 eek ümber aastas. Oma osa on muidugi ka valgustusel ja ilma soojusvahetita ventilatsioonil, aga ikkagi. Odavat pole seal mitte midagi.

Tõesti , ükski radikas pole veel välja vahetamist tänaseni vajanud. Sellega tuleb nõus olla. Aga mitte kasutamise odavusega.

Kui sinna majja oleks algselt olnud planeeritud vesiküte, kas või elektrood katlaga, oleks kütte viisi saanud juba ammu muuta. Aga tänu algsele projekteerimise ja ehitamise odavusele ongi nad nüüd lõhkise küna ees. Raha süsteemi ümber tegemiseks eelarves pole ja rentnikud nagunii plekivad osa ruume ka kinni.

Pole üldse mõtet rääkida raha hinnast 5% See kehtib ainult laenurahale.

Kui see raha on Sul juba arvel olemas, siis ei saa sellist protsenti naljalt kuskilt ja inflatsioon sööb seda raha nagunii.

Jah, see praegu kallilt kõetav maja sai 12 aastat valmis miljoniga. Ehitas Koger -Sumberg.
Oleks algselt planeeritud või õliküte, nagu vallal kõrval teises majas on, oleks ikkagi kokku hoitud, kuigi ehitus oleks kallim tulnud.

Seega kui on võimalus osta paremat küttesüsteemi , tuleb seda teha. Ja mitte võrrelda, kui odav on kütta elektriradikatega seinal. Ei ole odav. Hoopis väga kallis on. Sellest kallidusest saab aru alles siis, kui on vaja uus keskküttesüsteem paigaldada.

[Veikko]

To Tupsu olen enam kui kindel et selle maja 250 probleem ei ole otseelektriküte vaid soojapidavus. Ka mainid, et see kontorimaja siis seal elektriarves vast 30% tarbeelekter(muidugi muutub selle tarbimine ka lõpuks soojuseks).

[Tupsu]

To Tupsu olen enam kui kindel et selle maja 250 probleem ei ole otseelektriküte vaid soojapidavus. Ka mainid, et see kontorimaja siis seal elektriarves vast 30% tarbeelekter(muidugi muutub selle tarbimine ka lõpuks soojuseks).

Kindlasti on oma osa ka soojapidavusel. Ühel ruumil on näiteks põrand vajunud terve põrandaliistu jagu.
Aga elektrikulu on aastate lõikes talvekuudel suhteliselt sama, lihtsalt ehitamise ajal oli elekter odav ja populaarne kütteviis.
Väljast on mingi urbne teraline värvitud saviplõnn ja seest kips. Samas miinus 20 kraadiga on maja pealsed veetorud pidevalt jääs, kuigi juba paar aastat on neil küttekaabel. Seega pole välistatud ka juba algne praak, sest esimesel talvel olid torud kohe jääs.
Projekti järgi soojustusega aga koonerdatud ei tohiks olla, sest kogu majal on puit-alumiinium kolme klaasiga lahti käivad topeltaknad ja koridorides suured 3 klaasiga maast laeni paketid.

Aga see ei muuda seda maksumust, mis kuluks siis, kui tahaks asja praegu õkooomsema küttesüsteemi peal ümber ehitada. Koridorid ja mitu tuba ja WC-d on põrandaküttega ja sinna juba vetorustikku alla enam ei pane.

[2korda2]

Siin postituses on kõik kuidagi segamini.
137 000 oli maasoojuspump koos ühe hooldusega.

Meil oli ajaperiood, mille jooksul olid teada ühe küttesüsteemi kogukulud. Soojuspumba hooldus käib sinna alla.Nagu ütlesin, radikatel seda pole.

Ja eeldus on, et radikad ja torusüstem on juba nagunii majas paigas.

See on ju lihtsalt jabur eeldus! Samamoodi võiks eeldada, et maja taga on naftakaev, millest iga päev tonni õli võid ammutada. Need torud ei teki majja niisama. See kõik maksab ja mitte vähe.

Üldiselt ei saa ma sellest otseelktri ja radikate soovitusest mitte sugugi aru. Pane aga radikad seina ja hoplalaa, küll on odav.

Arvuta läbi. Võta arvutuse aluseks keskmine uuseramu, mitte ilmselt kehva soojustusega ja keskmisest suurem vallamaja, kus uksed pauguvad päevas muudkui kinni-lahti. Nagu juba öeldi - kui 250m2 kütmiseks kulub aastas 80KEEK, siis ei ole põhjus mitte küttesüsteemi valikus vaid kehvas soojustuses. Ma ei väida, et radikatega otseküte oleks alati odavaim võimalus. Kaasaegse hästisoojustatud eramu puhul tasuks aga sellele mõelda.

Pole üldse mõtet rääkida raha hinnast 5% See kehtib ainult laenurahale.
Kui see raha on Sul juba arvel olemas, siis ei saa sellist protsenti naljalt kuskilt ja inflatsioon sööb seda raha nagunii.

Kolisin sisse 2007 oktoober. Kütan maja gaasiga (gaasiliitumine oli krundi hinnas sees). Pakun huupi, et tolleaegseid hindu arvestades hoidsin ehituskulude pealt võrreldes maasoojuspumbaga kokku ~80KEEK. See raha jäi mulle kätte. 2008 detsembris, kui kõik rääkisid peatsest maailmalõpust, alustasin mina börsil investeerimisega. Tulemused: 2009=+58%, 2010= +124%
Kui ma oleks see 80KEEK matnud soojuspumpa, poleks sellist lisasissetulekut tekkinud. Mis on selle 80KEEK hind kolme aasta peale kokku? Kas ikka on ainult 5%? Ma ei väidagi, et neid tulemusi oleks võimalik pikaajaliselt hoida. Küll väidan ma, et kodulaen on eraisiku jaoks kõige odavam raha üldse. Kui ei suudeta oma raha teenima panna, siis noh... võibolla on tõesti parem see maha matta.

[ei mäleta]

Päris huvitav analüüs soomlastelt, kus otse-elekter, pellet, maapump ja kaugküte osutusid kogukulusid arvestades suht võrdsed olema : http://www.katterno.fi/portal/files/upp ... tiv_fi.pdf

Selles PDFis on palju küsitavusi.
Näiteks kasutatakse vesipõrandakütet, va. otse-elektri puhul, kus käiku on läinud radikad. Elektritenniga saab väga edukalt põrandavett ka kütta. Ehk siis paneb otse-elekter oma radikatega 2780 eurose vahe kohe sisse võrreldes vesipõrandaküttega.
Teiseks pole mitte kõigis lahendustes põrandaküttele tsirk.pumpa ja paisupaaki kirja pandud ??? Näiteks kaugkütte ja MSP puhul pole tsirk.pumpa ja paisupaaki just kui vaja. Ei tea mis motivaator selle vee seal ringlema küll paneb.
Kolmandaks on pelletite puhul tsirk.pumba ja paisupaagi hind 481 euri, samal ajal kui õlikütte juures on selle hinnaks pandud 1 489 eurot ?? Typo ??

Ehk järjekordne "tarkade" kirjapandud üllitis, kus on palju numbreid segamini. Samas kui natukene süveneda, siis tundub, et tegu on väga "kallutatud jõududega".
Kui natuke googeldada, siis tulebki välja et tegu on elektrit ja kaugkütet pakkuva firmaga....

[Tupsu]

[...Kolisin sisse 2007 oktoober. Kütan maja gaasiga (gaasiliitumine oli krundi hinnas sees). Pakun huupi, et tolleaegseid hindu arvestades hoidsin ehituskulude pealt võrreldes maasoojuspumbaga kokku ~80KEEK. See raha jäi mulle kätte. 2008 detsembris, kui kõik rääkisid peatsest maailmalõpust, alustasin mina börsil investeerimisega. Tulemused: 2009=+58%, 2010= +124%
Kui ma oleks see 80KEEK matnud soojuspumpa, poleks sellist lisasissetulekut tekkinud. Mis on selle 80KEEK hind kolme aasta peale kokku? Kas ikka on ainult 5%? Ma ei väidagi, et neid tulemusi oleks võimalik pikaajaliselt hoida. Küll väidan ma, et kodulaen on eraisiku jaoks kõige odavam raha üldse. Kui ei suudeta oma raha teenima panna, siis noh... võibolla on tõesti parem see maha matta.

Asjal on kindlasti oma loogika. Aga järeldused on ikkagi meelevaldsed. Siit võiks nagu välja lugeda, et tähtis on ainult see, et oleks raha bõrsile investeerimiseks ja duubeldamisega saab hakkama igaüks.

Toon teise sama meelevaldse näite . Õde ostis kunagi ammu korteri uude majja. Mingi 600 tuhande ümber. Kuumaks oli umbes sama, mis enne üürikorteri eest makstav, sest uus oli gaasikatlaga. Buumi ajal laskis uuesti hinnata ja võttis lisalaenu. Osteti sisustust nii kõõki , kui tuppa. Ehk siis puhas tarbimislaen , eluasemlaenu protsendiga.

Tänaseks päevaks ta seal enam ei ela, uus mees, uus maja jne.
Kuna laen oli eelmise mehe nimel, jäid mehele ka teise laenu laenumaksed.
Õde sai aga mitu aastat kasutada kõiki neid uusi ostetud asju, mida võimaldas lisalaen.
Kui poleks laenu võetud, poleks olnud ka asju. Kuna laenu tasumine jäi nagunii eelmisele mehele, siis ilmselgelt puhas võit.
Esimesel aastal 58% , teisel 124% ine.


Aga minu väide selle olematu 5% kohta oli ikkagi eeldusega, et raha on pangas. Mitte mingite riskantsete skeemide peal protsente teenimas.
Pangas hoides kindlasti selle summa ostujõud aastatega väheneb.

[tuli meelde]

Ehk järjekordne "tarkade" kirjapandud üllitis, kus on palju numbreid segamini. ....

Eks tuleb siis selle foorumi "tarkade" arvamusavaldustega leppida

[Siim Susi 2 klass]

Ma ei hakka laskuma siin igasugustesse juba sürriks kiskuvatesse aruteludesse, aga tahaksin siiski meelde tuletada, et tõin välja oma elamise kütmise konkreetsed numbrid. Minu puhul oli küttesüsteemi valimisel eelduseks see, et I k. on tegu põranda vesiküttega (lolli pega otsustasin IIk panna radikad) ja tegemist peab olema täieliku mugavusküttega (muidu oleksin edasi korterisse jäänud!).
Radikate jaoks pole lihtsalt sobivat seinapinda ja laest alla puhuv õhk (õhk soojuspump) minu jaoks ei kvalifitseeru. Kuna ma planeerisin ja ehitasin seda maja endale elamiseks pikemaks ajaks, siis see on nn aktsioom! Seega pole mõtet seda osa nn tasuvusarvestuses arvestada, sest see oleks kõigil küttesüstemidel nii ehk nii sama. Seega julgen väita, et antud juhtumi puhul on tasuvusajaks (võrreldes otse-elektriküttega) 5 - 6 aastat. Lisaksin siia, et börsil ma ei mängi ja kogu laen on ka ära makstud nii, et raha hinda pole ka eriti mõtet arvesatada.

[päris kallis]

Teadustöö küttesüsteemide tasuvusest (võrreldes õliküttega) : https://publications.theseus.fi/bitstre ... sequence=1
Tasuvusarvestuse põhimõtted lk 18.
Tasuvusaeg erinevate küttelahenduste valikul lk 29-30.
Maasoojuspumpadega küttesüsteemi tasuvusajaks kujunes 11 aastat.
Meie oludes paljud hinnad kindlasti teistsugused, aga kuna õliküte on otse-el küttest kallimgi, siis selle töö näitel kujuneks MSP tasuvusaeg vrd otse-elektriga veelgi pikemaks.

[Külaline]

Nomaeitea, kas oma majale kütteviisi otsimisel on üldse ikka mõtet ajada taga tasuvusaega kui sooja pole plaanis edasi hakata müüma. Kalkuleerida tuleks ikka, et mis on hetkel ja selgeltnägemisvõime olemasolul tulevikus, kallim/odavam/mugavam.
Urmasr

[päris kallis]

Nomaeitea, kas oma majale kütteviisi otsimisel on üldse ikka mõtet ajada taga tasuvusaega kui sooja pole plaanis edasi hakata müüma. Kalkuleerida tuleks ikka, et mis on hetkel ja selgeltnägemisvõime olemasolul tulevikus, kallim/odavam/mugavam.
Urmasr

Vist hoopis edasimüüjatel pole vaja kalkuleerida - kruvid hinda juurde ja kogu lugu (gaas, kaugküte, EE jt)

[2korda2]

Tupsu,
kas soojuspumba ost on sama riskivaba, kui pangas tähtajalise hoiuse peal kuni 50KEUR hoidmine? Minu hinnangul on pumpa investeerimine märksa riskantsem - võrreldes oodatava seadme elueaga on garantiiaeg lühike. Võimaliku rikke korral pärast garantiiaega võivad ootamatud kulud olla päris kopsakad. Ehk siis võrdleme ikka võrreldavaid asju. Küttesüsteemi oodatav euiga võiks olla 20-30 aastat. Ajalugu on näidanud, et sellise perioodiga aktsiatesse investeerimine on tagasi toonud keskmiselt 9% aastas. Inflatsioon jääb sellele alla.
Veel - su õde ei võtnud laenu, ei ostnud korterit. Tema mees ostis. Õde elas mehe kulul. Sellisel juhul on loomulikult igasugune kohe ära tarbitud raha puhas võit.

päris kallis,
väga hea link!

[Tupsu]

Tupsu,
kas soojuspumba ost on sama riskivaba, kui pangas tähtajalise hoiuse peal kuni 50KEUR hoidmine? Minu hinnangul on pumpa investeerimine märksa riskantsem - võrreldes oodatava seadme elueaga on garantiiaeg lühike. Võimaliku rikke korral pärast garantiiaega võivad ootamatud kulud olla päris kopsakad. Ehk siis võrdleme ikka võrreldavaid asju. Küttesüsteemi oodatav euiga võiks olla 20-30 aastat. Ajalugu on näidanud, et sellise perioodiga aktsiatesse investeerimine on tagasi toonud keskmiselt 9% aastas. Inflatsioon jääb sellele alla.
Veel - su õde ei võtnud laenu, ei ostnud korterit. Tema mees ostis. Õde elas mehe kulul. Sellisel juhul on loomulikult igasugune kohe ära tarbitud raha puhas võit.
...

Pean muidugi täpsustama, et laenu maksis õde, kui suuremapalgalisem. Aga vahet sellel teemal pole, aktsiatesse investeeringu tasuvus on siiski küsitav.

KIndlasti uskusid paljud ka pankade teise pensionisambasse (ei tea kedagi, kelle summa oleks makstud summadest suurem ) või vabatahtlikku kogumispensioni mõtekusse.

Keegi ei keela ju aktsiatesse investeerida, aga see on hoopis teine teema ja ehitusega väga ei haaku.

Kui oleksid maja asemel kogu raha investeerinud aktsiatesse, oleksid ju hoopis suuremas võidus. Sellise tootluse korral saaksid ilusti elada üürimajas ja raha jääks ju veel ülegi...

Küttesüsteemi eluiga 30 aastat ? No ma ei tea, teraskatelde eluiga küll kuidagi 30 aastani ei küüni.
Alumiinium radikatel annab tootja tõesti isegi 50 aastat.
Lõikasin sellel talvel maha küttesüsteemi, mis oli üleval olnud 17 aastat. Kõik toimis hästi, aga oli kohmakas, moraalselt vananenud, inetu ja ebamugav kasutada.
Kas praegused põrandakütted tõesti efektiivselt 30 aastat kestavad, seda ei julge kegi väita ka julgemates unistustes.

Aga kui Sa oleksid kütmiseks valinud keskküttekatla, oleks ka teise korruse ribisid poole vähem vaja olnud. Seega ehituslik hinnavahe on siiski olemas. Madala küttevee temperatuuriga on radikatega ehitamine kallim.

Kindlasti ei ole ühegi soojuspumba ost riskivaba investeerig. Seda isegi mitte 5 aastase garantiiga seadmetel.
Samas pumba hinna moodustavad üksikud kompnendid, mis omahinnas tootjale väga kallid ei ole. Edasi tuleb juurde eri müüjate kasum ja riigile makstav kümnis 20% näol.

Alati on võimalik soojapumba ostmisel aga riske maandada. Valida oma arvates parim tootja ja töökindel tehnoloogia.
Kui soojapumba välisosa maksab koos käibemaksuga 41000 eek, siis kuidagi ei saa kompressor maksta sellest üle 1/3 hinna. Seega risk kuskil 1000 euro kandis halvimal juhul.
Aktsiatesse investeerimise riski korral 50 000 eek kohta võivad olla kaotused ju samas suurusjärgus, kui turg kokku kukub, siis veel rohkem.

[Veikko]

Vaja on teada kuna peab uuesti valmis panema rahahunniku uue seadme jaoks, selleks ongi tasuvusaeg, amortisatsioon. Kas 10-15 aasta jooksul või varem. Kui täna olemas sissetulek siis 15 aasta pärast uue maasoojuspumba siseseadme jaoks kohe ca 100 000 rahakotist võtta võibolla kohe võimatu, kui ei ole targalt planeerinud ja raha kogunud. Elekrtiradikatega ei ole mingisugust probleemi ostad ükshaaval, remondid ükshaaval, reageerid 1 tunni jooksul ilma spetsialistide abita, kui soojuspump läheb remonti siis kogu maja külm. Nii, et ülihea soojustus, ja elektriradikad tagavad pikemas perspektiivis isegi odavama hinna, minimaalsed riskid.

[Tupsu]

Enamus seadmeid on võimalik ka remontida. Ei maksa seal maasoojuspumba siseosal see remont ka koos varuosaga 100 000.

Samas õhk-vesi pumpa on võimalik ka nii pekki keerata, et seal tõesti mitte midagi remontida ei ole.
Seda eriti plaatsoojusvahetiga mudelite puhul.

Soojapumba dubleerimiseks on võimalik panna elektrikatel.
Odavad katlad 15kw 450 EUR , 24 kw 480 EUR
http://tinyurl.com/6buquuv

Veel odavam on panna tennid akupaaki, kui see süsteemis olemas on.
Ega siis ühe pumba remont ei kesta terve igaviku ja selle kuu -kaks elab ka otseelektriga küttes ära.

Kas hunnik odavalt toodetud ja odavalt müüdavaid elektriradikaid seinal või soojapump katlamajas- kumb on suurem risk tulekahju tekkimiseks ?

Mina isiklikult kardan esimesi rohkem, kui viimast, hoolimata kindlustusest.

Pealegi on minul elektriradikate vastu üks argument veel- selleks peab olema toas piisavalt vaba seinapinda. Vaatan praegu toas ringi ja mul seda 30 ruuduse pinna kütmiseks elektriradikate jaoks praegu küll ei ole.

[Külaline]

Pealegi on minul elektriradikate vastu üks argument veel- selleks peab olema toas piisavalt vaba seinapinda. Vaatan praegu toas ringi ja mul seda 30 ruuduse pinna kütmiseks elektriradikate jaoks praegu küll ei ole.

Õhk-vesi pumba radikatele peaks märgatavalt suuremat pinda vaja olema. Kuhu siis need paned?

[Tupsu]

Õhk-vesi pumba radikatele peaks märgatavalt suuremat pinda vaja olema. Kuhu siis need paned?

Radikatest kirjutasin siin teemas
viewtopic.php?f=9&t=26390

Akende all 2 x 26 madalat paksu ribi Star 300 ja akende kõrval kummalgi pool 5 ribi 186 cm kõrgusi ja 9 cm paksusi ribisid. (mudelid leiab lingitud teemast)

Radikad olemas ja hetkel veel ühendamata. Kuna tegu nurgaaknaga , siis mujal puudub üldiselt radikate jaoks ka vaba koht. Minu arvestuste järgi peaks neist ribidest 30 ruutmeetri kütmiseks jaguma.

Teistes tubades mahuvad tava kõrguses ribid ilusti akende alla ära.

[Külaline]

Akende all 2 x 26 madalat paksu ribi Star 300 ja akende kõrval kummalgi pool 5 ribi 186 cm kõrgusi ja 9 cm paksusi ribisid. (mudelid leiab lingitud teemast)

No-ja kas el-radikad poleks mahtunud? Neile oleks ju palju vähem pinda vaja, disaini ja mudelite valik ehk suuremgi.

[tiit001]

Ma spetsaalselt mõõtsin 5päeva elektrikulu maasoojuspumbale, maja 240m2, oli seeaeg omapead, tubades 20kraadi(väljas ka keskmiselt ca-20), kõik ventaugud olid suletud ja päevaseks kuluks sain 44kw. pump oli 11kw buderus (sisemise 163L tarbevee boileriga) maksis se agregaat paar aastat tagasi 81000eek

[Külaline]

Uhhh! Üks lihtne asi on nii keeruliseks aetud. Maakütte pumbast börsini.
Panin kah möödunud suve uude majja maakütte pumba ja olen asjaga üli rahul. Tuba on soe ja ei migit lisa jama ning nendest ulme kuludest siin ma küll aru ei saa. Eelmise kuu elektri arve oli alla 100€. Majas pina ca 160 ruutu. Esimene korrus kõik põranda küte ning teisel radikad. Toa temp 21-22 kraadi.

[päris kallis]

Uhhh! Üks lihtne asi on nii keeruliseks aetud. Maakütte pumbast börsini.
Panin kah möödunud suve uude majja maakütte pumba ja olen asjaga üli rahul. Tuba on soe ja ei migit lisa jama ning nendest ulme kuludest siin ma küll aru ei saa. Eelmise kuu elektri arve oli alla 100€. Majas pina ca 160 ruutu. Esimene korrus kõik põranda küte ning teisel radikad. Toa temp 21-22 kraadi.

Vaat mina olen jämeda rehnuti jällegi sedasi teinud:
150 m2 majale maasoojuspumba soetamine (seadmed, põrandakütte torustik, õuetorustik jms) läheks ilmselt lõppkokkuvõttes maksma min. ligi 10000 € ja selleks peaksin pangalaenu võtma. 15-aastase pangalaenu ( intress 5%) puhul peaksin pangale tagasi maksma ligi 1000€/ aastas. MSP kasutuseaks arvestan 15a ilma võimalike hooldus-remondikuludeta (seega lihtsustuseks ideaaltingimustes).

Maja kütteenergia vajadusel 100kWh/m2 aastas kulutaksin otse-elektriküttele 15000 kWh + tarbevee soojendamisele max 3000kWh, kokku 18000 kWh/a ehk küttepaketiga liitudes (50% öö ja 50% p) maksaksin 1500€ /a. El-õliradikate (5tk) ja boiler hind mahuks 500€ piiresse ja selleks pangalaenu võtma ei peaks.
Maasoojuspumbaga (COP=3) maksaksin kütte +tarbevee soojendamise eest 1/3 sellest 18000 kWh ehk 500€ . Koos pangale makstava 1000 €-ga oleks siis aastane kulu 1500€ ehk 300€ vähem, kui otseelektrit kasutades. .
Parandades maja soojutust (aknad, uksed, seined, laed) maasoojuspumba hinna ulatuses ja alandades selle abil kütteenergiavajadust (nt tasemeni 70kWh/m2 aastas) saaksin aga kokku hoida ca 4-5 tuh kWh/a ehk siis märgataval enam, kui see 300€/a MSP-ga. Samuti tõuseks maja tarbimis- ja müügiväärtus ning seda palju pikemas ajaperspektiivis, kui MSP kasutusiga .
Ideaalne oleks maja energiatarbivus veelgi madalamale viia, aga see vajaks palju hoolikamat projekteerimist ja rohkem raha. Vt. http://www.puuinfo.ee/pdf/Puuinfo200801 ... kumaks.pdf

[kaits666]

Aga oskab keegi öelda ka mis vahe on muidu puurauku paigaldataval maaküttel ja laiali laotataval?
Üks asi on augu hind, aga kumb efektiivsem on? kui palju? Kuskilt lugesin et augud puuritakse viltu, miks? Kas ülejäänud tehnika on sama?

[rokikas]

Aga oskab keegi öelda ka mis vahe on muidu puurauku paigaldataval maaküttel ja laiali laotataval?

http://www.uttv.ee/naita?id=3197
Viimane klipp.

[Oravaonu]

Tuleks nüüd oma vana küsimuse juurde tagasi ehk seoses maakütte paigalduse sooviga sellel sügisel ( vähemalt esialgu) tekkis küsimus, et millist pumpa valida. Nagu teema algatajalgi on jäänud sõelale esialgu 2 marki. Nibe ja Thermia Diplomat (8kw??kas piisab) ehk kumba valida ( mis on mõlema pumba eelised ja puudused?) ja kui pikk peaks olema ( min) maakontuur. Lähteandmed: objekt asub Tartumaal, Nõo alevikus, praegu vesi-radiaatorküte ( nn lahtine süsteem ehk isetsirkuleeriv), akupaaki ei ole, köetud on puudega, katel ise valmistatud Ilmarises, nn leektorukatel ehk suits käib katla veesärgis mitu korda läbi ennem korstnasse minekut. Maja soojapidavus üsna hea ehk üle keskmise. Lisakütteks on olnud seni ÕSP ME VABH FD35. Köetavat pinda 170 ruutu ( 135 ruudul +21C ja ülejäänudl +10C- sauna pesuruum, garaaz, katlaruum- need olid nn tagasivoolu peal)). Mõlemad senised küttesüsteemid tahaks alles jätta ( tagavaraks igaks juhuks, ja ÕSP saaks kasutada vajadusel ka jahutusena). Sooja tarbevett väga palju ei kulu, kuna on olemas ka puuküttega saun ( sauna vesi köetakse saunaahjuga). Kunagi pikemas perspektiivis tahaks panna ka päikesepaneelid kas siis lisaküttena või tarbevett soojendama. Milline oleks kõige optimaalsem lahendus antud juhul ja kui, siis milline pump valida...?