Enne ku hakkame arutama kolme ühe küljega ahju ehitamist

Lugemata postitus Postitas stupiduser »
Lugemata postitus Postitas kaminahi »
Palju üle sajandi see ei ole aga mis puutub see teemasse, et suur ahi soojaks ei lähe ja peaaegu, et üldsegi ei küta, ning rehetaredes oli kambritega pehmeltväljendudes kitsas ja sinna oleme ka tänaseks tagasi jõudnud kui mitte arvestada korstende laia valikutstupiduser kirjutas:Ehk vastad enne mu küsimustele koduloo kohta?
Enne ku hakkame arutama kolme ühe küljega ahju ehitamist
Lugemata postitus Postitas stupiduser »
Lugemata postitus Postitas kaminahi »
Eile käisid korstnakoolis ja täna unusta ärastupiduser kirjutas:Nii?
Aga millks ikkagi tehti reheahi?
Korstende lai valik unusta ära kuna algselt ei olnud reheahjul korstent.
Lugemata postitus Postitas stupiduser »
Mis see kortnakoolitus sii apuutu? Metallkorsnaga reheehi?kaminahi kirjutas:Eile käisid korstnakoolis ja täna unusta ärastupiduser kirjutas:Nii?
Aga millks ikkagi tehti reheahi?
Korstende lai valik unusta ära kuna algselt ei olnud reheahjul korstent.![]()
Rehetoas kuivatati sügisel vili ja talvel seal ahjuümber elati. Soe oli ja ahi oli nagu iga ahi sooja saamiseks , olenemata sooja kasutuse eesmärgist ja nn. reheahjud, kerisahjud, olid ehitatud ka kõrtsidesse ja postijaamadesse ja ikka sooja saamiseks ja kõik need olid raskemad kui Pottkivi monsterahjud ja kõik need,e. ükski ei olnud pasiivmaja.
Lugemata postitus Postitas kaminahi »
Lugemata postitus Postitas sashaobrok »
Sul on üks loogikaviga sees. Sa kujutad ette, et ahju köetakse ainult üks kord. Aga mis juhtub sinu loogikaga siis, kui sa kütad näiteks ahju kaks korda päevas ja nii nädal aega jutti. Ikka külm?Annes kirjutas:To sashaobrok
Koldes vabanenud soojus salvestub kolde seintes, põhiliselt kiirgussoojuse teel ja suitsulõõrides konvektsiooni e. suitsugaaside liikumisel teel. Mida paksem sein, seda aeglasemalt toimub soojuseülekanne aines. Soojuseülekanne sõltub aine erisoojusest ja seina paksusest. Praegu on paras käia väljas puhvaikaga, aga mitte vihmamantlis! Soojus ahju sees aga ei tõuse ainult üles, vaid soojuseülekanne toimub igas suunas ja sellega kaasneb kogu ahju massi soojenemine. See soojus, mis jõudis ahju pinnale, levib peamiselt kiirgussoojusena ruumi piireteni ja läbib selle. Toimub soojuseülekanne läbi piirete. Juhul kui ahju pind ei ole soojenenud piisavalt, et hoida ruumis ettenähtud temperatuuri, siis ütleme, et ahi ei anna piisavalt sooja. Soojus läheb kasutult välja ja ei anna piisavalt soojust ruumi. Juhul kui ehitakse sellise maja, mille piirded oleks niivõrd hea soojustusega, et soojusekadu oleks välistatud, siis oleks sashaobrokil õigus. Aga sellist maja tuleks ka suvel kütta – niiskus. Seega ahjus salvestunud kogu soojus tuleb sealt välja ja ahju temperatuur lõpuks ühtlustub toa temperatuuriga. Meil on aga vaja saada ajaühikus kindlat soojushulka, et hoida ruumis soovitut temperatuuri ja külma ilma korral jääb valesti planeertitud küttekehast vajaka.
Lugemata postitus Postitas stupiduser »
Lugemata postitus Postitas juhan »
Lugemata postitus Postitas kaminahi »
Lugemata postitus Postitas juhan »
Loe, mõtle, arutle endamisi ja alles siis postita.juhan kirjutas:. Vastuse saamiseks tuleb teha töid erinevate küttekehade kallal ja tähele panna, kuidas materjalid käituvad.
Lugemata postitus Postitas kaminahi »
Ma ikka päris luba ka sinult küsima ikka ei hakka ja sa ei pea vastama aga siis ka ära küsi ja loobi õhku.juhan kirjutas:Loe, mõtle, arutle endamisi ja alles siis postita.juhan kirjutas:. Vastuse saamiseks tuleb teha töid erinevate küttekehade kallal ja tähele panna, kuidas materjalid käituvad.
Lugemata postitus Postitas juhan »
Lugemata postitus Postitas kaminahi »
Paljas arvutus ei tee pottkivi ahju kestvamaks ja ökonoomsemaks.Annes kirjutas:Vaatame pottkivi ahju, kui ta on mõeldud põhiküttena.. Ahju pinnavõimsus 650 W/m2h, maksimaalne pinnatemperatuur 80 kraadi ja toa temperatuur 20 kraadi. Välistemperatuur –22 kraadi. Ühekordsel kütmisel sooja salvestus 12-ks tunniks. Küte: halupuud, kuivanud 1 aasta. Niiskust 30 %, kütteväärtus 3.1 kW/kg.
Alumine korrus: ahi 5 x 7 x 8 potti, 105 x 129 x 221 cm. Ahju külgpindala kokku 10,34 m2, sellest soojeneb 85 %, s.o soojeneb vähemalt 45 kraadini. Maksimaalne lubatud puude kogus 31 kg puid. Kui kütta puidubriketiga, siis on kogus 19 kg.
Ülemine korrus: 4.5 x 5 x 8 potti, 97 x 102 x 221 cm. Tellisahju korral on need gabariidid suuremad, sest tellisahju pinnavõimsuseks loetakse 340 W/m2h.
Maksimaalselt soovitatakse ahju külgpinna suuruseks 15 m2. Suurema ahju korral kulub suurem osa soojusest ahju enda soojendamiseks. Suurema ahju korral pinnatemperatuur ahjul ei ole kõrgem, vaid vastupidi madalam. Kogu salvestav mass nii kolde seinad, lõõrid on massiivsemad, mis vajavad ülesküttmiseks energiat. Toaahi pinnatemperatuuriga üle 80 kraadi on liialt, sobivamaks peetakse 65 kraadilist pinnatemperatuuri. Mis aga puutub nende ahjude siseehitusse, siis neid parameetreid saab kergelt arvutada.
Lugemata postitus Postitas kaminahi »
Lugemata postitus Postitas kaminahi »
Aitan vastamiseks selgitusegakaminahi kirjutas:Väga julmalt sa ikka väänad aga mille järgi? Ma tean mõnda Eestis ehitatud pottahju ka mis siinsete võrdluste järgi üle võlli oma suurusega kukkunud
Lugemata postitus Postitas kaminahi »
Kui keegi peale Juhani peaks veel arvama, et see on kõik ahi, siis olete Juhanit rõõmustavalt petta saanudjuhan kirjutas:Vaatasin "veterani" viidatud lingile ja on tõesti "american dream"!
Lugemata postitus Postitas virgor »
kaminahi kirjutas:Suurest ähvarduste hirmust kütsin eile õhtuhämaras oma ahju ka ligi 30 kg puudega ja kui hommikul oli 23, peale pliidi pannkoogituuri 25, siis nüüd ööpäev peale ahju kütmist on see just nii soe, et majas on kogu päeva lihtsalt suvi. Kärpsed lendavad...Praegu siis 22 ja teen tule ahju...igaõhtune õhtupoolik halutulevalgel. Aga nii palju ma enam ei küta![]()
Mul siis ee mittesoojendav tellistest "koorikahi"
Lugemata postitus Postitas stupiduser »
Lugemata postitus Postitas Kalvis »
Lugemata postitus Postitas virgor »
ja maja suurusesstupiduser kirjutas:Sellist maja tahaks igaüks omale![]()
Ma arvan, et see temperatuuri stabiilsus on rohkem maja soojustuses kui ahjus kinni.
Lugemata postitus Postitas Kalvis »
Lugemata postitus Postitas Olaf »
Lugemata postitus Postitas Kalvis »
Lugemata postitus Postitas Olaf »
Mine “Ahjud, kaminad, korstnad”
Arendas phpBB® Forum Software © phpBB Limited
Estonian translation by phpBB Eesti [Exabot] © 2008*-2025